lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-11250/28

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 08.05.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-11250/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.05.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5573
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Eurofarm OÜ11910797(Hageja)Aliri OÜ16370822(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Otsuse tegemise aeg ja koht

8.mai 2025, Jõhvi

Kohtuasja number

2-24-11250

Kohtuasi

Eurofarm OÜ hagi Aliri OÜ vastu 2 582 euro võlgnevuse ja 2600 euro tekitatud kahju ning lisanduva viivise, samuti eseme võõrast valdusest väljanõudmise nõudes.

Tsiviilasja hind

Hagihind 9320 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Eurofarm OÜ (registrikood: 11910797; asukoht: Pähklimäe tn 6-51, Narva, Ida-Virumaa), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ilya Zuev, e-post: xxx Kostja: Aliri OÜ (registrikood: 16370822; asukoht: Tuuslari tn 5-6, Kohtla-Järve, Ida-Virumaa), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Kiir, e-post xxx

Asja läbivaatamise kuupäev

16.12.2024 ja 03.02.2025

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Eurofarm OÜ hagi Aliri OÜ vastu 2 582 euro võlgnevuse ja 2600 euro tekitatud kahju ning lisanduva viivise, samuti eseme võõrast valdusest väljanõudmise nõudes osaliselt.
2.Aliri OÜ on kohustus viivituseta anda Eurofarm OÜ-le üle sõiduauto Toyota Corolla Verso reg. nr-ga XXX.
3.Ülejäänud nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud 80% ulatuses Eurofarm OÜ kanda ja 20% ulatuses Aliri OÜ kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
5.Välja mõista Aliri OÜ-lt hageja Eurofarm OÜ kasuks menetluskulud summas 1218 eurot (20% summalt 6090 eurot). 80% ulatuses jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.
6.Välja mõista Eurofarm OÜ-lt kostja Aliri OÜ kasuks menetluskulud summas 2007 eurot (80% summalt 2508,75 eurot), samuti viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 20% ulatuses jäävad kostja menetluskulud kostja enda kanda. 1(12)
7.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.Eurofarm OÜ esitas 24.07.2024 Viru Maakohtule hagi Aliri OÜ vastu 2 582 euro võlgnevuse ja 2600 euro tekitatud kahju ning lisanduva viivise, samuti eseme võõrast valdusest väljanõudmise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt, sõiduauto reg.nr-ga XXX Toyota Corolla Verso omanikuks on K. D., kes andis sõiduki kasutamiseks igakuise tasu eest summas 200 eurot hageja Eurofarm OÜle. Poolte vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping sõiduki XXX Toyota Corolla Verso remontimiseks (sõiduki silindripea remont). Kokkulepe sõlmiti hageja juhatuse liikme A. D.i ja kostja töötaja A. B. vahel (viimane teostas sõiduki remonti). Enne remondi tegemist pooled kooskõlastasid tööde maksumuse ja pärast selle kooskõlastamist kostja teostas remonditööd ja andis sõiduki hagejale tagasi sõiduki kontrollimiseks garantiikorras. Tööd tehti ca 3 kuuga ja sõiduk anti hagejale ülevaatusele. Tööde kokkulepitud maksumus oli 1 437 eurot. Hagejal oli plaanis tellida kostjalt veel töid ja kostja töötaja palus tasuda raha tulevase töö katteks, mistõttu hageja tasus kostjale kokku suurema summat, täpsemalt kokku 2 582 eurot. See asjaolu on tõendatud kostja arvega. 03.04.2023. a. käis auto Tallinnas proovisõidul ja 250 km järel peatus auto akult startimine ning veojõud kadus. 14.04.2023. a. tagastati auto kostjale rikke tuvastamiseks ja remondiks. Nagu A. B. ütles, oli probleem juhtmestiku kontaktides ja kontaktid vajasid lihtsalt puhastamist. Kontaktide puhastamise töö eest küsis ta 25 eurot. Halva veojõuga toimetulemiseks tegi A. B. juhtseadmele mitu püsivara värskendust. Pärast juhtploki värskendamist teatas A. B., et auto ei sõida enam, kuna veojõud on täielikult kadunud ning ta jätkab põhjuse otsimist. A. B. ei vastanud pikka aega kõnedele ja sõnumitele. Ei olnud selge, mis autol viga oli. Sõiduk jäi remontimata. 06.01.2024. a. A. B. kinnitas, et ta teeb sõiduki korda nädala pärast. 15.02.2024. a. kostja juhatuse liige I. B. saatis auto remondi arve, mis oli kokkulepitud kalkulatsioonist 3 korda suurem. Arvel on kirjas tööd, millest isegi ei räägitud ja mis on veel tegemata (auto on lahti võetud ja seisab tänaval). Arve oli väljastatud summas 4 532,76 eurot, kus ettemaksuna oli märgitud 2582 eurot. Kostja nõustus sõiduki hagejale tagastama üksnes pärast arve täielikku tasumist. 22.02.2024. a. hageja saatis kostjale meeldetuletuse sõiduki kokkulepitud remondi teostamise nõudes. 22.02.2024. a. kostja juhatuse liige I. B. vastas, et enne arve tasumist ei tee nad midagi. 22.02.2024. a. kirjutas hageja, et kokkulepitud tööde maksumus on juba tasutud ja sõiduk tuleb töökorda viia. 22.02.2024. a. sai hageja kostjalt vastuse, et pöördub inkassofirma poole ning väidetavalt kogu arve summas on kokku lepitud. Tekkinud olukorras jäi hageja sõidukist, teenuse eest tasutud rahast ja sõiduki kasutamise võimalusest ilma, mille tulemusena tekkis tal otsene 2(12)

varaline kahju. 17.05.2024. a. hageja saatis kostjale e-kirja, millega nõudis sõiduki tagastamist ja lõpetas kostjaga lepingu. Igal juhul käesoleva hagi esitamisega annab hageja kostjale teada, et lõpetab kostjaga sõlmitud lepingud. Hageja on korduvalt teatanud kostjale, et leping kuulub täitmisele, kuid kostja ei ole seda mõistliku aja jooksul täitnud ning sisuliselt keeldus lepingu täitmisest. Hageja palub kostjalt: 1) hageja kasuks välja mõista summa 2582 eurot; 2) kohustada kostjat taastama hageja valduse sõidukile XXX Toyota Corolla Verso, andes sõiduki valduse hagejale üle 3 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest; 3) mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 2600 eurot; mõista kostjalt ageja kasuks välja jooksev viivis summalt 5 185 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõuete täieliku tasumiseni; jätta menetluskulud kostja kanda.

2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt Sõiduki XXX Toyota Corolla Verso (VIN kood: XXX) omanikuks on K. D., kes andis väidetavalt sõiduki kasutamiseks igakuise tasu eest summas 200 eurot hageja Eurofarm OÜ-le (ettevõtte juhatuse liige ja sõiduki kasutaja:

A. D.).

Pooled tunnistavad, et on sõlmitud suuline töövõtuleping sõiduki XXX Toyota Corolla Verso (VIN kood: XXX) remontimiseks (sõiduki silindripea remont). Kokkulepe oli sõlmitud eraisikuga A. D. ja kostja töötaja A. B. vahel (viimane teostas sõiduki remonti). Väidetavalt kostja sõidukit sõidukorda ei viinud. Hageja nõuab A. D.i, kui eraisiku poolt (kostja rõhutab, et hageja ei ole tööde eest teostanud ühtegi makset) tasutud rahasummade tagastamist, so summas 2582 eurot, sest töövõtulepingu tulemus saavutatud ei ole. Alates 01.06.2023. a. kuni 01.06.2024. a. (k.a.) hageja väidetavalt tasus sõiduki eest üüri sõiduki omaniku K. D.ile 01.06.2023. a.-31.12.2023. a. 1400 eurot. Perioodil 01.01.2024. a. kuni 30.06.2024. a. hageja tasus K. D.ile üüri summas 1200 eurot. Hageja kahju moodustab seega 2600 eurot. A.D.i esimene pöördumine - auto remont 27.01.2023. a. Tellitud tööd – silindripea tihendi vahetus, millise käigus selgus, et mootor vajab kapitaalremonti, samuti muude lisaseadmete vahetust, kontrolli ja remonti. Vigastatud oli plokikaan ja mootoriplokk. Siinjuures on oluline, et tellija kinnitas asjaolu, et pöörduti remonti rikkega, millist oli juba püütud kõrvaldada ning auto seisund ei võimaldanud sõidukit kasutada (kuigi on esitatud valeväide, et rikkega mootoriga on sõidukiga töökotta sõidetud). Oluline on ka asjaolu, et isik ei eita, et tööde alustamisel selgus, et tööde maht on oluliselt suurem, st mootor, eemaldati, käigukast eemaldati asendati ka sidur, mootor osandati ja hiljem pandi kokku ning paigaldati tagasi. A.D.i väitel oli enne sead remonti rike, millist ta ei pidanud oluliseks, so veojõu hälve suurtel kiirustel. Tööde maksumuseks kujunes: - Mootori kapitaalremondi eest oli teenustasu 950 eurot, millele lisandusid varuosad, tarvikud ja käibemaks. Vahetati kolvirõngad, saaled, väntvõlli hammasratas, põhilaagrid, tasakaalustusvõlli laagrid, gaasijaotuse ajami kett, väntvõlli õlitihendid, klapitihendid, tihendid, pihustite rõngad, tihvtid jne. Sellega kaasnes ka klappide lihvimine, ploki ja plokikaane lihvimine teenusena kolmandalt isikult (sh transpordikulu varuosade veol), mõõdistused ja puhastus (sh kolbide puhastus), pihusti pesade freesimine. Loomulikult ka eelnevaga kaasnev töö ja montaaž ning demontaaž (sh mootor tervikult). - Töödele lisandus täiendav kulu, so sidurivahetamine (komplekt 120 eurot), mootoririhma ja rullikute vahetus (65 eur/komplekt), õli ja filtri vahetus (komplekt 45 eurot), taga pidurite remondikomplekt (65 eurot), õhufilter (10 eurot), kütusefilter (10 eurot), väljalaskekollektori tihendid (35 eurot), summuti tihendid (25 eurot). - Teenus sisaldub esitatud arves ja tarvikud on esitatud numbri all I ning moodustavad kokku 1891,76 eurot (sisaldub ka lisatööde maksumust), käibemaksuga on eelnev summas 2307,95 eurot, millele omakorda lisandub 950 eurot mootori remondi teenustasu, so käibemaksuga 1159 eurot. 25.03.2023. a toimus sõiduki 3(12)

käivitamine ja testimine 01.04.2023 Sõiduk anti töökorras üle kliendile A.D.ile, kes võttis auto vastu. teostatud töö eest tasus ta osaliselt ning käibemaksuta summas, kandes oma isiklikult pangakontolt kostja juhatuse liikme pangakontole 982 eurot ja makstes sularahas 1200.- eurot. Tööd teostati ajavahemikul 27.01.2023 - 01.04.2023. a. Kostja poolt teenustasu ja tarvikute eest tasumine tõendab, et selline töö telliti ja tööde eest tasuti kokkulepitud ulatuses (kuigi mitte täielikult). Samuti tõendab sellist kokkulepet A.D.i poolt kohtuistungil osaliselt vajalikuks peetud detailide nimekirja. Teist korda 08.04.2023, kui klient A.D. oli sõitnud ca 500 km, tekkis sõidukil elektroonika viga (so aku laadimise rike) ning see mõjutas ka mootori tööd kuna seoses elektroonika rikkega sõideti edasi, mis mõjutas küttesüsteemi tööd ning mootori võimsust. Aku laadimise rike ei ole mitte kuidagi seotud mootori remondi ja eelnevalt tehtud lisatöödega, st eelnevalt ei ole vahetatud aku laadimist tagavat generaatorit. Kostja töötaja käis sõidukit ülevaatamas ja tuvastas, et probleem on tõenäoliselt laadimises, st elektroonikas. Auto toodi remonti uue töövõtulepinguga. A.D.i väitel tal tekkis see probleem Tallinnas ning sõideti edasi Narva ja pärast uuesti Kohtla-Järvele. A.D.i tellimusel tehti järgmised tööd: kütusesüsteemi puhastamine, paagi puhastamine, kõrgsurve kütusepumba puhastamine, pihustite puhastamine (175 eurot), sisselaskekollektori puhastamine (25 eurot). Seoses sõiduki ahju probleemidega: jahuti õli vahetus (25 eurot), küttekeha radiaatori vahetus (150 eurot, töö eeldab kogu esipaneeli teisaldamist ning uue radiaatori omandamist). Esmalt vana generaatori remont ja peale seda kui selgus, et vana generaatorit ei saa kasutada, uue generaatori paigaldamine (100 eurot), juhtmestiku avamine salongis, juhtmete katkestuste leidmine ja kõrvaldamine, läbipõlenud releede vahetus (150 eurot). Selgus, et elektrisüsteemi on eelnevalt sekkutud ning see on põhjustanud uued rikked. 15.04.2023. a klient väitis, et eelnevalt on välja võetud heitgaaside väljalaskesüsteemist sõidukilt tahmafilter ja katalüsaator (st olulise maksumusega detailid, milliste eemaldamine võimaldab sõidukit edasi kasutada). Seoses detailide eemaldamisega on sõidukile tehtud kolmanda isiku poolt sõiduki tarkvaras muudatused. Nimelt need muudatused pimendavad tarkvara jaoks eemaldatud detailidega seotud klapid ja andurid ning nende töö. Lihtsamalt öeldes tarkvara muudetakse selliselt, et sõiduki ajust kustutatakse eemaldatud detailide olemasolu ja nendega seonduvate andurite ja klappide olemasolu. Selliseks sekkumiseks peab omama vastavaid seadmeid ning tarkvara. Lisaks selline sekkumine võib põhjustada muid sõiduki aju probleeme, mida on hiljem väga keeruline tuvastada. Selliseid sekkumis tehakse, et mitte vahetada kallihinnalisi detaile (seonduvad mootori heitgaaside väljalaskega) ja need lihtsalt eemaldada. 29.04.2023 Sõiduk tagastati A.D.ile. Tellitud tööd olid teostatud. Ainult materjalide kulu ja osaliselt teenustasu moodustas 598 eurot käibemaksuta ning 729,56 eurot käibemaksuga. Töö eest on tänaseni tasumata. Kostja on seisukohal, et sõiduki elektrilaadimise rike on põhjustanud probleemi sõiduki tarkvaras (millist oli klient lasknud eelnevalt manipuleerida) ja see omakorda mõjutab järgnevat probleemi, so veojõu kadumist (st tarkavarast ja füüsiliselt eemaldatud seadmed võisid elektriprobleemi tõttu tarkvaras taastud, sh osaliselt või tekkida ka muud tarkvaravead, millised avaldavad mõju mootori toimimisele). Kolmandat korda andis A.D. auto remonti 02.05.2023. Tellitud töö - auto on teatud kiirusel kaotanud veojõu. Veojõu kadumine autol ei ole kuidagi seotud kahe esimese lepingu alusel tehtud töödega. Auto võeti remonti kolmanda töövõtulepingu alusel. Selgitame, et esimesel juhul tehti ulatuslik remont mootori kuluosade vahetamisel ja teisel juhul elektririkke kõrvaldamisel, st aku laadimise kadumine, so eelkõige generaatori asendamine. See rike on kõrvaldatud ning aku laadimine on toimiv. Kostja töötaja teostas veojõu kadumise põhjuse diagnostika universaalse diagnostikaseadmega. Kontrolliti turbiin, millest veojõud samuti sõltub, kontrolliti vahejahutit ja testiti survet. See töö tehti ja selle maksumus kooskõlastati A. D.i soovil. Oluline on märkida, et eelnevalt kliendi väitel veojõud kadus suurematel kiirustel, st viga või rike kord esines ning kord ei esinenud, st selline rike eksisteeris juba varasemalt. 27.06.2023. a vastuseks meeldetuletusele tasuda võlgnevused (sh töötaja ees) keelduti tasumisest väitega, et „meie firma ei nälgi ning tema 4(12)

raha pole meile vajalik“. Peale seda tööde tellija ei vastanud enam telefonikõnedele. Ning kostja töötaja peatas tööd, sh tema poolt teostatavad A.D.i korteri remonditööd. 29.06.2023 helistas tellija poeg K. D. ja ütles, et raha on olemas. Lubas tasuda võla korteri remondi eest ja auto remondi eest või müüb auto ja tasub võlad. Kostja töötaja jätkas peale kõnet korteriremondiga. 29.09.2023 Ilmus A. D. ja tasus võla osaliselt ning palus jätkata autoremonditöödega. Kostja lubas jätkata peale võlgnevuse kustutamist ja sõidukile kütuse toomist. 30.09.2023 Sõiduk jäi ootele, st oodati võlgnevuse tasumist, kütuse toomist ja ka talverehve. 06.01.2024. a pöördus kostja poole tellija poeg K. D. ja soovis auto ära võtta. Talle selgitati, et autol on vaja jätkuvalt teha diagnostikatöid, st veojõu puudumise probleem ei ole lahendatud ning seda on vajalik teha teeninduskeskuses spetsiaalsete seadmetega (millised kostjal puuduvad). Kostja omaltpoolt saab edasist diagnostikat teha ainult katsetusmeetodil, so juhul, kui rike ei seondu tarkvaraga. Nimelt analoogse sõiduki (milline tol hetkel oli kostja teisel kliendil olemas) veojõudu potentsiaalselt puudutavate asjakohaste detailide paigaldus kliendi sõidukile, millega tehakse kindlaks, milline kliendi detail ei ole töökorras ning milline vajab vahetust. Selleks oli vaja tellija sõidukile kütust ja hooajakohased rehvid (st katsed saavad olla ainult sõidu käigus). Lepiti kokku, et tuuakse kütus, talverehvid ja tasutakse võlgnevus. Samas rõhutame, et eelduslikult on rike tekkinud sõiduki mootori tarkvaras kuna rike ilmnes, kui sõidukil tekkis elektroonikaprobleem (milline kõrvaldati II remondi käigus). Kostjal paluti teostatud tööde eest kõigi kolme lepingu alusel (sh tasutud tööde eest) esitada arve hageja nimele, st A.D.i eest pidi tasuma hageja. Kostja koostas arve ja edastas selle vastuseks antud palvele, sh märgiti arves palju on arve esitamiseks tasumata. Kostja rõhutab, et tööde Tellijaks oli füüsiline isik A. D.. Tellija soovil esitati arve tasumiseks Eurofarm OÜ, st pole keelatud, et kohustuse täidab tellija eest kolmas isik ning see ei muuda teda tellijaks. Seda kinnitab ka asjaolu, et äriühing ei ole eelnevalt ühtegi arve osa ise tasunud ning ei ole seda teinud ka peale arve saamist. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub kostja vastu nõudeõigus kuna hageja ei ole olnud lepingute pooleks ning tal puudub nõue ka muudel õiguslikel alustel. Esitatud arvel on kajastatud, et sõiduki remondi eest on tänaseni tasumata 1950,76 eurot (km ga). Teostatud töö eest (so I remont) tasuti osaliselt ning käibemaksuta summas kokku 2582 eurot. Hageja on jätnud tasumata II remondi eest ja III remondi käigus tehtud tööde eest täielikult kokku 1950,76 eurot. 05.02.2024. a lubati, et tuuakse kütus, talverehvid ja tasutakse võlgnevus. Lubadust ei täidetud Kostjale oli selge, et edaspidine koostöö on võimatu. Korduvalt kostja teatas, et hageja viiks sõiduki ära ning kustutaks võlgnevuse. Selle asemel esitati A. D.i poja poolt üha uusi väiteid ja nõudmisi kuigi ta tööde tellimisel ei osalenud ning asjaoludest ei olnud teadlik. 08.04.2024. a . Kuna A.D. ja hageja keeldusid jätkuvalt töö eest tasumisest ja sõiduki ära viimisest, kostja pidas auto kinni VÕS § 654 lg 1 alusel ja teavitas antud isikuid sellest ekirjaga. 28.08.2024. a (kostja kompromissettepanek). Tänaseni ei ole kostja vastu sõiduki üleandmisele kuigi tal on sellele seadusest tulenev pandiõigus ning seda peetakse kinni õiguspäraselt. Hageja ei ole soovinud sõidukit ära viia tänaseni. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et ta korduval palus sõidukoi ära viia. Käesoleval ajal sõidukil olemasolev veojõu kadumise probleem vajab eelkõige sekkumist sõiduki tarkavarasse, milline pädevus ja võimalus kostjal puudub. Kostjal ei ole võimalik praegusel ajal kasutada ka analoogset doonorautot, st millise detaile asendades on võimalik samuti diagnoosida riket juhul, kui see ei seondu aju tarkvaraga. Lisaks kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et kohtuistungil A.D. kommenteerides kostja esitatud arvet pidas vajalikuks tööde teostamiseks detaile summale 1704,10 euro eest käibemaksuga, ei osanud seisukohta võtta detailide osas summale 786,31 eurot käibemaksuga (summale lisanduvad paratamatult ka muud olulised vahetatud detailid ja kuluosad nt uus generaator, va pump, milline on märgitud ekslikult korduvalt). Kusjuures summa ei sisalda raha töö eest (milline ilmselgelt ei ole tasuta). Seega on A.D.i tellimusel paigaldatud uusi detaile sõidukile enam, kui tagasinõue, arvestamata töö maksumust. Seega nõue tagastada tasutu on alusetu ja selles ulatuses on teenust igal-juhul saadud. 5(12)

Kostja on jätkuvalt seisukohal, et auto rendilepingud 08.01.2020. a ja 08.06.2023. a on fiktiivsed, need ei näita poolte tegelikke õigussuhteid ning on kohtule esitamiseks tekitatud, st võltsitud. Lepingud on tehtud ja esitatud kohtule selleks, et luua näilised kulud hagejale ja esitada põhjendamatud nõuded kahju kompenseerimiseks. Eelkõige juhime tähelepanu asjaolule, et lepingute pooled on perekondlikult seotud isikud, so poeg ja ühingu esindajana isa.

3.Kohtuistungil jäid pooled hagis ja vastuses toodud seisukohtadele. 03.02.2025 toimunud kohtuistungil andis hageja tunnistaja A. D. kohtule seletusi, et tema sõlmis hageja nimel kostja esindaja A. B. suulise lepingu autoremondi teostamisekskokkuleppe kohaselt pidi kostja vahetama plokitihendi. Remondi käigus meister soovitas teha veel lisaks selliseid töid nagu plokipea lihvimine, tihendite vahetus, saalede vahetus, siduri remont, ma ei suuda kõiki töid meenuta, aga need on kirjas. Eelnevalt ta nimetas nende remondiprotsesside maksumuse, millega ma olin nõus. See summa oli u 1400 eurot. Peale kokkulepet viis tunnistaja isiklikult selle auto Kohtla-Järvele remonti. Tol hetk oli autol üks puudus s.o lekkis tosool, ülejäänud oli töökorras. Peale tööde teostamist ta andis auto meile kontrolliks. Selle autoga sõitsin Tallinnasse, et oma asju ajada ja kontrollida autot. Sõidu käigus ma sain aru, et auto sõidab kehvemini, et autol on kadunud võimsus. Tallinnas ei suutnud isegi Paldiski mnt viadukti peale sõita, auto ei sõitnud. Tagasiteel Tallinnast ma tundsin, et auto vibreerib. Ma peatusin kontrollimaks, et äkki on auto ratastel midagi viga. Peale seda kui ma proovisin autot käivitada, auto ei läinud enam käima. Tunnistaja helistas tuttavatele Tallinnast, nad tulid aitasid auto käivitada. Edasi ma jõudsin autoga KohtlaJärvele, meister vaatas auto üle ja ütles, et kohapeal ta midagi sellega teha ei saa. Pakkus auto jätta tema juurde kuid, selleks oli mul vaja kõigepealt käia Narvas ja oma asjad auto pealt maha võtma, reisija oli ka. Pärast seda ma tagastasin talle auto Kohtla-Järvele tagasi ja peale seda tunnistaja seda autot enam näinud ei ole. Auto kuulus tegelikult K. D.ile. Kostja tunnistaja A. B. ütluste kohaselt pöördus seoses auto remondiga tema poole esmakordselt A. D. eraisikuna. A. D. väitis, et auto kuulub temale. A. D. pöördus probleemiga, et väljalaskegaasid on antifriisis ja jahutusvedelik mahutis. Kui auto toodi kohale, siis räägiti tööde maksumusest, mida oli temale öeldud eelmises remonditeeninduses300 eurot plokikaane vahetuse tihendi vahetuse hinnast. Peale seda kui hakkasin autot lahti võtma selgus, et on olemas probleemid, mis tekkisid eelmise auto remondi tegemisest. Kostja teostas remondi ja andis auto üle. Kuid siis tuli A. D. uuesti uue probleemiga ja selle kohta sõlmiti uus kokkulepe. Ka selle probleemi kostja lahendas ja andis auto hagejale üle. Peale seda tulin A. D. kolmandat korda juba kolmanda probleemiga, milleks oli auto võimsuse kadu. Kostja tegeles selle lahendamisega, kuid siis tekkis vaidlus tasu üle ning siis ilmus ootamatult vaidlusesse hageja- Eurofarm OÜ. Arve esitati Eurofarm OÜ-le , sest A. D. ütles, et auto kuulub Eurofarm OÜ-le. Esitatud arve sisaldab töid, mis käib esimese ja teise remondi kohta.
4.27.03.2025 määras kohus poolte nõusolekul asjas kirjaliku menetluse, määras pooltele lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja 14.04.2025 ja vastaspoole esitatud kohta seisukoha esitamiseks 21.04.2025. Hageja esitas kohtule 09.04.2025 uued muudetud nõuded:
1.Mõista kostjalt hageja kasuks välja summa 2582 eurot.
2.Kohustada kostjat taastama hageja valdus sõidukile XXX Toyota Corolla Verso (VIN kood: XXX), andes sõiduki valduse hagejale üle 3 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitis summas 3600 eurot. 6(12)
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitis summas 960 eurot.
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja jooksev viivis summalt 6182 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõuete täieliku tasumiseni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.Hagi ese: 6.1 töövõtulepingu tasu 2582 eurot tagastamise nõue, seoses lepingu ebakohase täitmisega; 6.2 hagejale kasutuslepingu alusel kuuluva sõiduauto Toyota Corolla Verso reg. Nr-ga XXX valduse tagastamise nõue; 6.3 kahju hüvitamise nõue, seoses hageja poolt auto omanikule auto kasutamise eest tasutud üüriga kokku summas 2600 eurot;
7.Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle: 7.1 Aliri OÜ on mitmel korral remontinud sõiduautot Toyota Corolla Verso reg. Nr-ga XXX. 7.2 sõiduauto Toyota Corolla Verso reg. Nr-ga XXX on käesoleval ajal kostja valduses; 7.3 sõiduauto Toyota Corolla Verso reg. Nr-ga XXX ei ole käesoleval ajal sõidukorras; 7.4 sõiduauto Toyota Corolla Verso re. Nr-ga XXX omanikuks on alates 28.11.2018 K. D.; 7.5 leping (lepingud) sõlmiti suuliselt.
8.Töövõtulepingu tasu 2582 eurot tagastamise nõue, seoses lepingu ebakohase täitmisega. 8.1 Pooled vaidlevad selle üle, kelle vahel töövõtuleping sõlmiti. Hageja väidab, et töövõtuleping sõlmiti Eurofarm OÜ ja Aliri OÜ vahel. Kostja väidab, et leping sõlmiti eraisik A. D.i ja Aliri OÜ vahel. Vaidlust ei ole selle üle, et läbirääkimis pidasid lepingu sõlmimiseks A. D. ja Aliri OÜ töötaja

A. B..

Hageja väited, et töövõtulepingu poolteks olid Eurofarm OÜ ja Aliri OÜ on tõendatud 08.01.2020 sõlmitud sõiduki rendilepinguga (dtl 18-21), 08.06.2023 sõlmitud autorendilepinguga (dtl 22), 21.12.2022 sõiduauto üleandmise aktiga (dtl 24-25) ja kostja poolt hagejale esitatud 05.01.2024 esitatud arvega nr 01.01.2024, mille kohta tunnistaja A. B. andis ütlusi, et see arve on esitatud esimese ja teise remondi kohta. Eelpool nimetatud tõenditest tuleneb, et töövõtulepingu (lepingute- kostja väitel sõlmiti kolm erinevat lepingut erinevate tööde kohta) poolteks olid töö tellijana Eurofarm OÜ, keda esindas A. D. ja Aliri OÜ. 8.2 Pooled vaidlevad selle üle kas tegemist oli ühe lepingu või mitme erineva lepinguga. Vaidlust ei ole selle üle, et esmalt pöördus Tellija kostja poole sooviga teostada silindripea remont 27.01.2023 (hagiavaldus dtl 2). Kostja 28.08.2024 vastuse kohaselt pöördus Tellija kostja poole esmalt seoses järgmiste probleemidega- silindripea tihendi vahetus, mootori remont, samuti muude lisaseadmete vahetus ja remont. Peale tööde alustamist, selgus, et mootor vajab suuremat remonti kui silindribloki pea tihendite vahetus, muu hulgas tulid vahetamisele järgmised detailid: -silindripea tihend, kolvirõngad, põhilaagrid, ühendusvarda laagrid, tasakaalustusvõlli laagrid, väntvõlli hammasratas, gaasijaotuse ajami kett, väntvõlli õlitihendid, klapivarre tihendid, pihusti tihendirõngad, pump, sidurikomplekt, veorihm, veorihma rullid, õli, õlifilter, tagumise pidurisadula komplekt, õhufilter, kütusefilter, 7(12)

väljalaske kollektori tihendid, summuti tihendid. Töö sai kostja vastuse kohaselt valmis 01.04.2023 ja kostja andis auto A.D.ile üle Teist korda andis A.D. auto remonti 08.04.2023. Tellitud töö – autol kadus pinge akumulaatoris. Teise remondi käigus vahetati järgmised detailid ja tehti järgmised tööd: Vahetati kütteradiaator (A.D.i antud endine kasutuses olnud radiaator ei olnud edasiseks kasutamiseks kõlbulik), generaator, relee, jahutusõli, kütusesüsteemi puhastamine, paagi puhastamine, kõrgsurve kütusepumba puhastamine, pihustite puhastamine, kaldtee puhastamine, väljalaskekollektori puhastamine, jahuti õli vahetus, küttekeha radiaatori vahetus, esmalt vana generaatori remont ja peale seda kui selgus, et vana generaatorit ei saa kasutada, uue generaatori paigaldamine, juhtmestiku avamine salongis, juhtmete katkestuste leidmine ja kõrvaldamine, läbipõlenud releede vahetus. Kostja teostas töö täielikult ja andis 29.04.2023. a auto üle A.D.ile, kes võttis teostatud töö vastu ja maksis osaliselt oma arvelduskontolt ülekandmise teel kostja juhatuse liikme arvelduskontole 300 eurot (lisa 2) ja osaliselt sularahas 100.- eurot. Kolmandat korda andis A.D. auto remonti 02.05.2023. Tellitud töö - auto on kaotanud veojõu. Kostja töötaja teostas veojõu kadumise põhjuse diagnostika universaalse diagnostikaseadmega. Turbiin, millest veojõud sõltub, ehitati ümber ja renoveeriti ning kontrolliti vahejahutit ja testiti survet. See töö ja selle maksumus kooskõlastati A. D.iga. Diagnostika tulemusel selgus, et varem oli autole kolm korda tehtud auto tootja poolt paigaldatud mootori juhtimise elektronbloki püsivara kõrvalist paigaldust (väljaspool autoteenindust). Kõrvalise paigalduse tõttu oli muutunud mootori juhtimissüsteemi baasseadistus, mille tulemusel kadus autol veojõud. Kohus tuvastas, et käesoleval ajal on auto probleemiks üksnes veojõu puudumine. Kostja põhistab seda kolmanda isiku poolt teostatud ebaõige seadistusega. Esmane remont telliti 27.01.2023 ja auto anti kostjale üle 01.04.2023 (hageja seda ei vaidlusta) ning vaidlust ei ole selle üle, et peale seda sõitis hageja väidetavalt 03.04.2023 Tallinnasse. Hageja 21.10.2024 seisukohast (dtl 21.10.2024) tuleneb, et kui Tallinnasse sõidu ajal kadus veojõud, siis peale auto seiskamist ja taaskäivitamist veojõud taastus ning hageja esindaja sa autoga sõita Tallinnasse, sealt Narvasse ja tuua auto kostja juurde remonti. Kuigi kostja vaidleb vastu, et esialgu ei rääkinud A.D. veojõu kadumisest ja see probleem ilmnes hiljem, ei ole poolte vahel vaidlust, et käesoleva ajani seda tehnilist viga ei ole autolt kõrvaldatud. Pooled vaidlevad selle üle kas hageja teavitas kostjat kohe peale esmast remonti auto veojõu probleemist- hageja väide on, et ta teavitas sellest kostjat, kostja väide on, et sellisest probleemist sai ta teada alles 02.05.2023. Kokkuvõtvalt kohus tuvastas, et eelpool nimetatud autot on kostja remontinud mitmel korral, auto on peale seda sõitnud, kuid käesoleval ajal ei ole auto kasutamine seoses auto veojõu probleemiga võimalik. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja nõuab tööde eest tasutud raha 2582 eurot tagastamist. Hageja tõendab nõuet kostja 05.01.2024 arvega, kust on näha, et hageja on tasunud ettemakse 2582 eurot (dtl 8-13). Kostja kinnitab raha saamist, kuid on esitanud vastuväite, et tööde eest on tasunud A. D. (vastuse Lisa 1 ja 2 dtl 43-44). Hageja ei ole nimetatud väidet, et töövõtulepingu eest tasus A. D. ümber lükanud ega ole esitanud tõendeid, et A. D. oleks loovutanud oma nõude hagejale. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on tõendamata. Kohus tuvastas, et poolet vahel sõlmitud töövõtulepingu (lepingute) eest tasus ettemaksu 2582 eurot A. D. ja hagejal puudub alus nõuda ettemaksu tagastamist. Muuhulgas peab kohus vajalikuks selgitada, et VÕS § 112 lg.1 8(12)

3 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Seega ei saa hageja Tellijana keelduda tasu maksmisest (nõuda täies ulatuses ettemaksu tagastamist), vaid ta saab nõuda kokkulepitud hinna alandamist ja ülemäära makstu tagastamist. Selle nõude osas jätab kohus hagi rahuldamata.

9.Hagejale kasutuslepingu alusel kuuluva sõiduauto Toyota Corolla Verso reg. nr-ga XXX valduse tagastamise nõue. Kohus tuvastas, et 08.06.2023 sõlmitud autorendilepingu alusel rendib hageja hagis nimetatud sõiduautot kuni 08.06.2025. Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduauto asub kostja valduses (dtl 101). Kostja juhatuse liikme 17.05.2024 e-kirjast tuleneb, et kostja on nõus auto hagejale tagastama alles peale arve tasumist (dtl 16). Kostja vastuväite kohaselt kasutab ta seoses arve tasumata jätmisega pandiõigust. VÕS § 654 lg.1 kohaselt töövõtjal on oma töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ei ole tasunud kostja poolt esitatud arvet teostatud tööde eest täies ulatuses. Kohus tuvastas, et töövõtulepingu (lepingute) esemeks oli sõiduauto Toyota Corolla Verso reg. nr-ga XXX, kostjal on nõue Tellija (hageja) vastu seoses tasumata arvega. Samas arvestades asjaolu, et hageja ei ole eelpool nimetatud sõiduauto omanik, vaid üksnes valdaja autorendilepingu alusel, ei ole pandiõiguse omandamine VÕS § 654 lg.1 alusel võimalik. Seega selle nõude osas tuleb hagi rahuldada.
10.Kahju hüvitamise nõue, seoses hageja poolt auto omanikule auto kasutamise eest tasutud üüriga kokku summas 2600 eurot. Hageja tõendab kahju sellega, et kostja õigusvastase käitumise tagajärjel jäi ta ilma võimalusest sõidukit kasutada, tasudes samal ajal jätkuvalt auto omanikule renditasu 200 eurot kuus. Kostja vastuväide sellele nõudele on, et autorendilepingud on võltsitud. Nimetatud vastuväide kohtus tõendamist ei leidnud, seega kohus sellele vastuväitele tugineda ei saa. VÕS § 127 lg.1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg.3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul tulenevalt hageja ja K. D.i vahel sõlmitud rendilepingut, pidanuks hageja renti tasuma sõltumata sellest kas ta kasutas auto või mitte. Seega peaks hageja tõendama, et seoses kostja süülisest käitumisest tuleneva auto kasutamise võimatusega, sai hageja kahju just seeläbi, et mingi tulemuse saavutamiseks oli tal kindlasti vaja kasutada seda autot. Tõendamata on ka asjaolu, et kostja pidi ette nägema kahju võimaliku rikkumise tagajärjena 9(12)

või lepingu sõlmimise ajal (VÕS § 127 lg.3). Antud juhul on kostja autot remontinud mitmel korral, kostja vastuväidete kohaselt jäi remont pooleli seetõttu, et hageja ei tasunud esimeste tööde eest esitatud arvet. Kohus arvestab nimetatud nõude lahendamisel ka seda, et Maksu- ja Tolliameti väljavõtetest ei nähtu, et hageja oleks K.D.ile rendimakseid tasunud (dtl 110-113).

11.Kohus on seisukohal, et antud vaidluses on pooled oma lepingulised suhted jätnud mõistlikult fikseerimata- leping (lepingud) sõlmiti suuliselt, lepingu sõlmimisel võiski töövõtjale jääda mulje, et töö tellijaks on eraisik A. D., pooled ei fikseerinud lepingu (lepingute) sõlmimisel millise probleemiga Tellija Töövõtja poole pöördus, milliste lisatööde vajadus remondi käigus ilmnes, kas auto anti peale esimest remonti sõidukorras üle (üleandmise akt), kuidas fikseeriti väidetav auto veojõu kadu 03.04.2023 jms. Lepinguid võib sõlmida ka suuliselt, kuid pooled peavad suutma sel juhul tõendama, mis oli lepingu esemeks! Käesoleval juhul pooled vaidlevad jätkuvalt selle üle kas sõlmiti üks leping või mitu lepingut ja mis oli lepingu või lepingute esemeks.
12.Hageja poolt 09.04.2025 nõuete muutmine. Kohus on seisukohal, et kui kohus on teinud poolte nõusolekul määruse asja edasiseks menetlemiseks kirjalikus menetluses, on selleks menetluse etapiks poolte nõuded selged ja neid enam muuta ei tohiks. Poolte suulisest menetlusest loobumist tuleks käsitada kui menetluslikku lepingut. Kokkuleppe lepinguline iseloom väljendub eelkõige selles, et pooled peavad olema üksmeelel, väljendama oma tahet selgelt ega saa kokkuleppest hiljem mõjuva põhjuseta taganeda. Kirjalikus menetluses avalduste ja dokumentide esitamiseks määratud lõplik tähtaeg on samaväärne suulises menetluses asja arutamise lõpetamisega. Nõuete muutmine eeldaks sellega seoses uute tähtaegade määramist- vastaspoole seisukoht muudetud nõuete osas, täiendav tähtaega uute tõendite esitamiseks seoses nõuete muutmisega jms. Antud juhul hageja jäi kirjaliku menetluse juurde ja üllatas uute nõuete esitamisega kostjat. Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hageja rahalised nõuded rahuldamata, ei pea kohus mõistlikuks seoses uute nõuete esitamisega menetluse uuendamist.

MENETLUSKULUD

13.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
14.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi 20% ulatuses ja jätab 80% ulatuses rahuldamata (rahalised nõuded), siis jäävad menetluskulud 80% ulatuses Eurofarm OÜ kanda ja 20% ulatuses Aliri OÜ kanda. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

10(12)

15.Hageja esindaja esitas 09.04.2025 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 6090 eurot, sh riigilõiv summas 840 eurot ja õigusabikulud 5250 eurot (35 tundi hinnaga 150 eurot tund, ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja õigusabikulud alljärgnevad:  24.07.2024.a. hagi koostamine, materjali uurimine, asja arutamine kliendiga – 7 töötundi;  28.08.2024.a. kostja hagivastusega tutvumine, seisukoha kujundamine – 3 töötundi;  21.10.2024.a. hageja seisukoha esitamine – 2 töötundi;  09.12.2024.a. kostja seisukohaga tutvumine – 2 töötundi;  15.12.2024.a. hageja seisukoha koostamine – 1,5 töötundi;  16.12.2024.a. istungil osalemine – 0,5 töötundi;  06.01.2025.a. hageja seisukoha koostamine – 3 töötund;  09.01.2025.a. kostja seisukohaga tutvumine – 1 töötund;  03.02.2025.a. istungil osalemine – 3 töötundi;  03.02.2025.a. istungiks ettevalmistus – 2 töötundi;  09.04.2025.a. hageja teeside ja menetluskulude nimekirja koostamine, materjali täiendav uurimine – 10 töötundi, kokku 35 tundi, tasu ilma käibemaksuta 5250 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Lisanduva viivise nõuet ei ole hageja esitanud. Kostja esindaja esitas 14.04.2025 vastuväite hageja menetluskulude nimekirja osas, paludes kohtul kontrollida hageja kulude vajalikkust ja põhjendatust kuna hageja kulud on ilmselgelt ülepaisutatud, sh arvestades, et seisukohad korduvad.
16.Kostja esindaja esitas 14.04.2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad tema menetluskulud kokku 2508,75 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja palub menetluskulud välja mõista hagejalt, samuti viivise menetluskuludelt. Menetluskulude nimekirja kohaselt olid kostja õigusabikulud alljärgnevad:  28.08.2024 Hagile vastuse koostamine ja materjalidega tutvumine (Juriidiline büroo A. J.), 6,25 tundi (töötunni maksumus käibemaksuta 120 eurot);  09.12.2024 Kliendiga nõupidamine kliendi tõenditega tutvumine ja kohtule taotluste ning seisukoha koostamine, 3,5 tundi;  16.12.2024 Kohtuistungiks ettevalmistamine ja kliendi esindamine kohtuistungil, 2 tundi;  09.01.2025 Kohtule tõendite tõlgete esitamine, menetlusdokument, 0,5 tundi;  03.02.2025 Kohtuistungiks ettevalmistamine 0,75 tundi, Kohtuistungil kliendi esindamine 2,75 tundi, kokku 3,5 tundi;  14.04.2025 Kohtule lõppseisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine, sh istungi protokolli analüüs, 3 tundi; Kokku: 12,5 h x 130 eurot = 1625 eurot (JeweLex Advokaadibüroo) 6,25 h x 120 = 750 eurot (Juriidiline büroo A. J.); kulu tõendite tõlkimiseks (JeweLex Advokaadibüroo arve nr 25144, lisatud), 133,75 eurot; kulud kokku: 2508,75 eurot. Hageja vastuväiteid/seisukohta kostja menetluskulude nimekirja osas ei esitanud.
17.Kohus tutvudes nii hageja esindaja kui ka kostja esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjadega, ning lähtudes asjaolust, et kohus jätab poolte menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, so 80% ulatuses hageja ja 20% ulatuses kostja kanda, siis kohus ei anna sisulist hinnangut poolte menetluskulude põhjendatusele ja vajalikkusele.

11(12)

18.Kuna hageja tasus riigilõivu summas 840 eurot, siis moodustavad hageja menetluskulud kokku 6090 eurot (840+5250). Kohus jätab hageja menetluskulud 20% ulatuses, so summas 1218 eurot (20% summalt 6090 eurot) kostja kanda. 80% ulatuses jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Seega kuulub kostjalt Aliri OÜ-lt hageja Eurofarm OÜ kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 1218 eurot (20% summalt 6090 eurot).
19.Kostja menetluskulud moodustavad 2508,75 eurot. Kohus jätab kostja menetluskulud 80% ulatuses, so summas 2007 eurot (80% summalt 2508,75 eurot) hageja kanda. 20% ulatuses jäävad kostja menetluskulud kostja enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub hagejalt Eurofarm OÜ-lt kuulub kostja Aliri OÜ kasuks väljamõistmisele menetluskulu 2007 eurot (80% summalt 2508,75 eurot), samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (2007 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
20.TsMS 178 lg 2 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja