Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Otsuse tegemise aeg ja koht
8.mai 2025, Jõhvi
Kohtuasja number
2-24-11250
Kohtuasi
Eurofarm OÜ hagi Aliri OÜ vastu 2 582 euro võlgnevuse ja 2600 euro tekitatud kahju ning lisanduva viivise, samuti eseme võõrast valdusest väljanõudmise nõudes.
Tsiviilasja hind
Hagihind 9320 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Eurofarm OÜ (registrikood: 11910797; asukoht: Pähklimäe tn 6-51, Narva, Ida-Virumaa), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ilya Zuev, e-post: xxx Kostja: Aliri OÜ (registrikood: 16370822; asukoht: Tuuslari tn 5-6, Kohtla-Järve, Ida-Virumaa), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Kiir, e-post xxx
Asja läbivaatamise kuupäev
16.12.2024 ja 03.02.2025
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
varaline kahju. 17.05.2024. a. hageja saatis kostjale e-kirja, millega nõudis sõiduki tagastamist ja lõpetas kostjaga lepingu. Igal juhul käesoleva hagi esitamisega annab hageja kostjale teada, et lõpetab kostjaga sõlmitud lepingud. Hageja on korduvalt teatanud kostjale, et leping kuulub täitmisele, kuid kostja ei ole seda mõistliku aja jooksul täitnud ning sisuliselt keeldus lepingu täitmisest. Hageja palub kostjalt: 1) hageja kasuks välja mõista summa 2582 eurot; 2) kohustada kostjat taastama hageja valduse sõidukile XXX Toyota Corolla Verso, andes sõiduki valduse hagejale üle 3 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest; 3) mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 2600 eurot; mõista kostjalt ageja kasuks välja jooksev viivis summalt 5 185 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõuete täieliku tasumiseni; jätta menetluskulud kostja kanda.
Pooled tunnistavad, et on sõlmitud suuline töövõtuleping sõiduki XXX Toyota Corolla Verso (VIN kood: XXX) remontimiseks (sõiduki silindripea remont). Kokkulepe oli sõlmitud eraisikuga A. D. ja kostja töötaja A. B. vahel (viimane teostas sõiduki remonti). Väidetavalt kostja sõidukit sõidukorda ei viinud. Hageja nõuab A. D.i, kui eraisiku poolt (kostja rõhutab, et hageja ei ole tööde eest teostanud ühtegi makset) tasutud rahasummade tagastamist, so summas 2582 eurot, sest töövõtulepingu tulemus saavutatud ei ole. Alates 01.06.2023. a. kuni 01.06.2024. a. (k.a.) hageja väidetavalt tasus sõiduki eest üüri sõiduki omaniku K. D.ile 01.06.2023. a.-31.12.2023. a. 1400 eurot. Perioodil 01.01.2024. a. kuni 30.06.2024. a. hageja tasus K. D.ile üüri summas 1200 eurot. Hageja kahju moodustab seega 2600 eurot. A.D.i esimene pöördumine - auto remont 27.01.2023. a. Tellitud tööd – silindripea tihendi vahetus, millise käigus selgus, et mootor vajab kapitaalremonti, samuti muude lisaseadmete vahetust, kontrolli ja remonti. Vigastatud oli plokikaan ja mootoriplokk. Siinjuures on oluline, et tellija kinnitas asjaolu, et pöörduti remonti rikkega, millist oli juba püütud kõrvaldada ning auto seisund ei võimaldanud sõidukit kasutada (kuigi on esitatud valeväide, et rikkega mootoriga on sõidukiga töökotta sõidetud). Oluline on ka asjaolu, et isik ei eita, et tööde alustamisel selgus, et tööde maht on oluliselt suurem, st mootor, eemaldati, käigukast eemaldati asendati ka sidur, mootor osandati ja hiljem pandi kokku ning paigaldati tagasi. A.D.i väitel oli enne sead remonti rike, millist ta ei pidanud oluliseks, so veojõu hälve suurtel kiirustel. Tööde maksumuseks kujunes: - Mootori kapitaalremondi eest oli teenustasu 950 eurot, millele lisandusid varuosad, tarvikud ja käibemaks. Vahetati kolvirõngad, saaled, väntvõlli hammasratas, põhilaagrid, tasakaalustusvõlli laagrid, gaasijaotuse ajami kett, väntvõlli õlitihendid, klapitihendid, tihendid, pihustite rõngad, tihvtid jne. Sellega kaasnes ka klappide lihvimine, ploki ja plokikaane lihvimine teenusena kolmandalt isikult (sh transpordikulu varuosade veol), mõõdistused ja puhastus (sh kolbide puhastus), pihusti pesade freesimine. Loomulikult ka eelnevaga kaasnev töö ja montaaž ning demontaaž (sh mootor tervikult). - Töödele lisandus täiendav kulu, so sidurivahetamine (komplekt 120 eurot), mootoririhma ja rullikute vahetus (65 eur/komplekt), õli ja filtri vahetus (komplekt 45 eurot), taga pidurite remondikomplekt (65 eurot), õhufilter (10 eurot), kütusefilter (10 eurot), väljalaskekollektori tihendid (35 eurot), summuti tihendid (25 eurot). - Teenus sisaldub esitatud arves ja tarvikud on esitatud numbri all I ning moodustavad kokku 1891,76 eurot (sisaldub ka lisatööde maksumust), käibemaksuga on eelnev summas 2307,95 eurot, millele omakorda lisandub 950 eurot mootori remondi teenustasu, so käibemaksuga 1159 eurot. 25.03.2023. a toimus sõiduki 3(12)
käivitamine ja testimine 01.04.2023 Sõiduk anti töökorras üle kliendile A.D.ile, kes võttis auto vastu. teostatud töö eest tasus ta osaliselt ning käibemaksuta summas, kandes oma isiklikult pangakontolt kostja juhatuse liikme pangakontole 982 eurot ja makstes sularahas 1200.- eurot. Tööd teostati ajavahemikul 27.01.2023 - 01.04.2023. a. Kostja poolt teenustasu ja tarvikute eest tasumine tõendab, et selline töö telliti ja tööde eest tasuti kokkulepitud ulatuses (kuigi mitte täielikult). Samuti tõendab sellist kokkulepet A.D.i poolt kohtuistungil osaliselt vajalikuks peetud detailide nimekirja. Teist korda 08.04.2023, kui klient A.D. oli sõitnud ca 500 km, tekkis sõidukil elektroonika viga (so aku laadimise rike) ning see mõjutas ka mootori tööd kuna seoses elektroonika rikkega sõideti edasi, mis mõjutas küttesüsteemi tööd ning mootori võimsust. Aku laadimise rike ei ole mitte kuidagi seotud mootori remondi ja eelnevalt tehtud lisatöödega, st eelnevalt ei ole vahetatud aku laadimist tagavat generaatorit. Kostja töötaja käis sõidukit ülevaatamas ja tuvastas, et probleem on tõenäoliselt laadimises, st elektroonikas. Auto toodi remonti uue töövõtulepinguga. A.D.i väitel tal tekkis see probleem Tallinnas ning sõideti edasi Narva ja pärast uuesti Kohtla-Järvele. A.D.i tellimusel tehti järgmised tööd: kütusesüsteemi puhastamine, paagi puhastamine, kõrgsurve kütusepumba puhastamine, pihustite puhastamine (175 eurot), sisselaskekollektori puhastamine (25 eurot). Seoses sõiduki ahju probleemidega: jahuti õli vahetus (25 eurot), küttekeha radiaatori vahetus (150 eurot, töö eeldab kogu esipaneeli teisaldamist ning uue radiaatori omandamist). Esmalt vana generaatori remont ja peale seda kui selgus, et vana generaatorit ei saa kasutada, uue generaatori paigaldamine (100 eurot), juhtmestiku avamine salongis, juhtmete katkestuste leidmine ja kõrvaldamine, läbipõlenud releede vahetus (150 eurot). Selgus, et elektrisüsteemi on eelnevalt sekkutud ning see on põhjustanud uued rikked. 15.04.2023. a klient väitis, et eelnevalt on välja võetud heitgaaside väljalaskesüsteemist sõidukilt tahmafilter ja katalüsaator (st olulise maksumusega detailid, milliste eemaldamine võimaldab sõidukit edasi kasutada). Seoses detailide eemaldamisega on sõidukile tehtud kolmanda isiku poolt sõiduki tarkvaras muudatused. Nimelt need muudatused pimendavad tarkvara jaoks eemaldatud detailidega seotud klapid ja andurid ning nende töö. Lihtsamalt öeldes tarkvara muudetakse selliselt, et sõiduki ajust kustutatakse eemaldatud detailide olemasolu ja nendega seonduvate andurite ja klappide olemasolu. Selliseks sekkumiseks peab omama vastavaid seadmeid ning tarkvara. Lisaks selline sekkumine võib põhjustada muid sõiduki aju probleeme, mida on hiljem väga keeruline tuvastada. Selliseid sekkumis tehakse, et mitte vahetada kallihinnalisi detaile (seonduvad mootori heitgaaside väljalaskega) ja need lihtsalt eemaldada. 29.04.2023 Sõiduk tagastati A.D.ile. Tellitud tööd olid teostatud. Ainult materjalide kulu ja osaliselt teenustasu moodustas 598 eurot käibemaksuta ning 729,56 eurot käibemaksuga. Töö eest on tänaseni tasumata. Kostja on seisukohal, et sõiduki elektrilaadimise rike on põhjustanud probleemi sõiduki tarkvaras (millist oli klient lasknud eelnevalt manipuleerida) ja see omakorda mõjutab järgnevat probleemi, so veojõu kadumist (st tarkavarast ja füüsiliselt eemaldatud seadmed võisid elektriprobleemi tõttu tarkvaras taastud, sh osaliselt või tekkida ka muud tarkvaravead, millised avaldavad mõju mootori toimimisele). Kolmandat korda andis A.D. auto remonti 02.05.2023. Tellitud töö - auto on teatud kiirusel kaotanud veojõu. Veojõu kadumine autol ei ole kuidagi seotud kahe esimese lepingu alusel tehtud töödega. Auto võeti remonti kolmanda töövõtulepingu alusel. Selgitame, et esimesel juhul tehti ulatuslik remont mootori kuluosade vahetamisel ja teisel juhul elektririkke kõrvaldamisel, st aku laadimise kadumine, so eelkõige generaatori asendamine. See rike on kõrvaldatud ning aku laadimine on toimiv. Kostja töötaja teostas veojõu kadumise põhjuse diagnostika universaalse diagnostikaseadmega. Kontrolliti turbiin, millest veojõud samuti sõltub, kontrolliti vahejahutit ja testiti survet. See töö tehti ja selle maksumus kooskõlastati A. D.i soovil. Oluline on märkida, et eelnevalt kliendi väitel veojõud kadus suurematel kiirustel, st viga või rike kord esines ning kord ei esinenud, st selline rike eksisteeris juba varasemalt. 27.06.2023. a vastuseks meeldetuletusele tasuda võlgnevused (sh töötaja ees) keelduti tasumisest väitega, et „meie firma ei nälgi ning tema 4(12)
raha pole meile vajalik“. Peale seda tööde tellija ei vastanud enam telefonikõnedele. Ning kostja töötaja peatas tööd, sh tema poolt teostatavad A.D.i korteri remonditööd. 29.06.2023 helistas tellija poeg K. D. ja ütles, et raha on olemas. Lubas tasuda võla korteri remondi eest ja auto remondi eest või müüb auto ja tasub võlad. Kostja töötaja jätkas peale kõnet korteriremondiga. 29.09.2023 Ilmus A. D. ja tasus võla osaliselt ning palus jätkata autoremonditöödega. Kostja lubas jätkata peale võlgnevuse kustutamist ja sõidukile kütuse toomist. 30.09.2023 Sõiduk jäi ootele, st oodati võlgnevuse tasumist, kütuse toomist ja ka talverehve. 06.01.2024. a pöördus kostja poole tellija poeg K. D. ja soovis auto ära võtta. Talle selgitati, et autol on vaja jätkuvalt teha diagnostikatöid, st veojõu puudumise probleem ei ole lahendatud ning seda on vajalik teha teeninduskeskuses spetsiaalsete seadmetega (millised kostjal puuduvad). Kostja omaltpoolt saab edasist diagnostikat teha ainult katsetusmeetodil, so juhul, kui rike ei seondu tarkvaraga. Nimelt analoogse sõiduki (milline tol hetkel oli kostja teisel kliendil olemas) veojõudu potentsiaalselt puudutavate asjakohaste detailide paigaldus kliendi sõidukile, millega tehakse kindlaks, milline kliendi detail ei ole töökorras ning milline vajab vahetust. Selleks oli vaja tellija sõidukile kütust ja hooajakohased rehvid (st katsed saavad olla ainult sõidu käigus). Lepiti kokku, et tuuakse kütus, talverehvid ja tasutakse võlgnevus. Samas rõhutame, et eelduslikult on rike tekkinud sõiduki mootori tarkvaras kuna rike ilmnes, kui sõidukil tekkis elektroonikaprobleem (milline kõrvaldati II remondi käigus). Kostjal paluti teostatud tööde eest kõigi kolme lepingu alusel (sh tasutud tööde eest) esitada arve hageja nimele, st A.D.i eest pidi tasuma hageja. Kostja koostas arve ja edastas selle vastuseks antud palvele, sh märgiti arves palju on arve esitamiseks tasumata. Kostja rõhutab, et tööde Tellijaks oli füüsiline isik A. D.. Tellija soovil esitati arve tasumiseks Eurofarm OÜ, st pole keelatud, et kohustuse täidab tellija eest kolmas isik ning see ei muuda teda tellijaks. Seda kinnitab ka asjaolu, et äriühing ei ole eelnevalt ühtegi arve osa ise tasunud ning ei ole seda teinud ka peale arve saamist. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub kostja vastu nõudeõigus kuna hageja ei ole olnud lepingute pooleks ning tal puudub nõue ka muudel õiguslikel alustel. Esitatud arvel on kajastatud, et sõiduki remondi eest on tänaseni tasumata 1950,76 eurot (km ga). Teostatud töö eest (so I remont) tasuti osaliselt ning käibemaksuta summas kokku 2582 eurot. Hageja on jätnud tasumata II remondi eest ja III remondi käigus tehtud tööde eest täielikult kokku 1950,76 eurot. 05.02.2024. a lubati, et tuuakse kütus, talverehvid ja tasutakse võlgnevus. Lubadust ei täidetud Kostjale oli selge, et edaspidine koostöö on võimatu. Korduvalt kostja teatas, et hageja viiks sõiduki ära ning kustutaks võlgnevuse. Selle asemel esitati A. D.i poja poolt üha uusi väiteid ja nõudmisi kuigi ta tööde tellimisel ei osalenud ning asjaoludest ei olnud teadlik. 08.04.2024. a . Kuna A.D. ja hageja keeldusid jätkuvalt töö eest tasumisest ja sõiduki ära viimisest, kostja pidas auto kinni VÕS § 654 lg 1 alusel ja teavitas antud isikuid sellest ekirjaga. 28.08.2024. a (kostja kompromissettepanek). Tänaseni ei ole kostja vastu sõiduki üleandmisele kuigi tal on sellele seadusest tulenev pandiõigus ning seda peetakse kinni õiguspäraselt. Hageja ei ole soovinud sõidukit ära viia tänaseni. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et ta korduval palus sõidukoi ära viia. Käesoleval ajal sõidukil olemasolev veojõu kadumise probleem vajab eelkõige sekkumist sõiduki tarkavarasse, milline pädevus ja võimalus kostjal puudub. Kostjal ei ole võimalik praegusel ajal kasutada ka analoogset doonorautot, st millise detaile asendades on võimalik samuti diagnoosida riket juhul, kui see ei seondu aju tarkvaraga. Lisaks kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et kohtuistungil A.D. kommenteerides kostja esitatud arvet pidas vajalikuks tööde teostamiseks detaile summale 1704,10 euro eest käibemaksuga, ei osanud seisukohta võtta detailide osas summale 786,31 eurot käibemaksuga (summale lisanduvad paratamatult ka muud olulised vahetatud detailid ja kuluosad nt uus generaator, va pump, milline on märgitud ekslikult korduvalt). Kusjuures summa ei sisalda raha töö eest (milline ilmselgelt ei ole tasuta). Seega on A.D.i tellimusel paigaldatud uusi detaile sõidukile enam, kui tagasinõue, arvestamata töö maksumust. Seega nõue tagastada tasutu on alusetu ja selles ulatuses on teenust igal-juhul saadud. 5(12)
Kostja on jätkuvalt seisukohal, et auto rendilepingud 08.01.2020. a ja 08.06.2023. a on fiktiivsed, need ei näita poolte tegelikke õigussuhteid ning on kohtule esitamiseks tekitatud, st võltsitud. Lepingud on tehtud ja esitatud kohtule selleks, et luua näilised kulud hagejale ja esitada põhjendamatud nõuded kahju kompenseerimiseks. Eelkõige juhime tähelepanu asjaolule, et lepingute pooled on perekondlikult seotud isikud, so poeg ja ühingu esindajana isa.
Hageja väited, et töövõtulepingu poolteks olid Eurofarm OÜ ja Aliri OÜ on tõendatud 08.01.2020 sõlmitud sõiduki rendilepinguga (dtl 18-21), 08.06.2023 sõlmitud autorendilepinguga (dtl 22), 21.12.2022 sõiduauto üleandmise aktiga (dtl 24-25) ja kostja poolt hagejale esitatud 05.01.2024 esitatud arvega nr 01.01.2024, mille kohta tunnistaja A. B. andis ütlusi, et see arve on esitatud esimese ja teise remondi kohta. Eelpool nimetatud tõenditest tuleneb, et töövõtulepingu (lepingute- kostja väitel sõlmiti kolm erinevat lepingut erinevate tööde kohta) poolteks olid töö tellijana Eurofarm OÜ, keda esindas A. D. ja Aliri OÜ. 8.2 Pooled vaidlevad selle üle kas tegemist oli ühe lepingu või mitme erineva lepinguga. Vaidlust ei ole selle üle, et esmalt pöördus Tellija kostja poole sooviga teostada silindripea remont 27.01.2023 (hagiavaldus dtl 2). Kostja 28.08.2024 vastuse kohaselt pöördus Tellija kostja poole esmalt seoses järgmiste probleemidega- silindripea tihendi vahetus, mootori remont, samuti muude lisaseadmete vahetus ja remont. Peale tööde alustamist, selgus, et mootor vajab suuremat remonti kui silindribloki pea tihendite vahetus, muu hulgas tulid vahetamisele järgmised detailid: -silindripea tihend, kolvirõngad, põhilaagrid, ühendusvarda laagrid, tasakaalustusvõlli laagrid, väntvõlli hammasratas, gaasijaotuse ajami kett, väntvõlli õlitihendid, klapivarre tihendid, pihusti tihendirõngad, pump, sidurikomplekt, veorihm, veorihma rullid, õli, õlifilter, tagumise pidurisadula komplekt, õhufilter, kütusefilter, 7(12)
väljalaske kollektori tihendid, summuti tihendid. Töö sai kostja vastuse kohaselt valmis 01.04.2023 ja kostja andis auto A.D.ile üle Teist korda andis A.D. auto remonti 08.04.2023. Tellitud töö – autol kadus pinge akumulaatoris. Teise remondi käigus vahetati järgmised detailid ja tehti järgmised tööd: Vahetati kütteradiaator (A.D.i antud endine kasutuses olnud radiaator ei olnud edasiseks kasutamiseks kõlbulik), generaator, relee, jahutusõli, kütusesüsteemi puhastamine, paagi puhastamine, kõrgsurve kütusepumba puhastamine, pihustite puhastamine, kaldtee puhastamine, väljalaskekollektori puhastamine, jahuti õli vahetus, küttekeha radiaatori vahetus, esmalt vana generaatori remont ja peale seda kui selgus, et vana generaatorit ei saa kasutada, uue generaatori paigaldamine, juhtmestiku avamine salongis, juhtmete katkestuste leidmine ja kõrvaldamine, läbipõlenud releede vahetus. Kostja teostas töö täielikult ja andis 29.04.2023. a auto üle A.D.ile, kes võttis teostatud töö vastu ja maksis osaliselt oma arvelduskontolt ülekandmise teel kostja juhatuse liikme arvelduskontole 300 eurot (lisa 2) ja osaliselt sularahas 100.- eurot. Kolmandat korda andis A.D. auto remonti 02.05.2023. Tellitud töö - auto on kaotanud veojõu. Kostja töötaja teostas veojõu kadumise põhjuse diagnostika universaalse diagnostikaseadmega. Turbiin, millest veojõud sõltub, ehitati ümber ja renoveeriti ning kontrolliti vahejahutit ja testiti survet. See töö ja selle maksumus kooskõlastati A. D.iga. Diagnostika tulemusel selgus, et varem oli autole kolm korda tehtud auto tootja poolt paigaldatud mootori juhtimise elektronbloki püsivara kõrvalist paigaldust (väljaspool autoteenindust). Kõrvalise paigalduse tõttu oli muutunud mootori juhtimissüsteemi baasseadistus, mille tulemusel kadus autol veojõud. Kohus tuvastas, et käesoleval ajal on auto probleemiks üksnes veojõu puudumine. Kostja põhistab seda kolmanda isiku poolt teostatud ebaõige seadistusega. Esmane remont telliti 27.01.2023 ja auto anti kostjale üle 01.04.2023 (hageja seda ei vaidlusta) ning vaidlust ei ole selle üle, et peale seda sõitis hageja väidetavalt 03.04.2023 Tallinnasse. Hageja 21.10.2024 seisukohast (dtl 21.10.2024) tuleneb, et kui Tallinnasse sõidu ajal kadus veojõud, siis peale auto seiskamist ja taaskäivitamist veojõud taastus ning hageja esindaja sa autoga sõita Tallinnasse, sealt Narvasse ja tuua auto kostja juurde remonti. Kuigi kostja vaidleb vastu, et esialgu ei rääkinud A.D. veojõu kadumisest ja see probleem ilmnes hiljem, ei ole poolte vahel vaidlust, et käesoleva ajani seda tehnilist viga ei ole autolt kõrvaldatud. Pooled vaidlevad selle üle kas hageja teavitas kostjat kohe peale esmast remonti auto veojõu probleemist- hageja väide on, et ta teavitas sellest kostjat, kostja väide on, et sellisest probleemist sai ta teada alles 02.05.2023. Kokkuvõtvalt kohus tuvastas, et eelpool nimetatud autot on kostja remontinud mitmel korral, auto on peale seda sõitnud, kuid käesoleval ajal ei ole auto kasutamine seoses auto veojõu probleemiga võimalik. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja nõuab tööde eest tasutud raha 2582 eurot tagastamist. Hageja tõendab nõuet kostja 05.01.2024 arvega, kust on näha, et hageja on tasunud ettemakse 2582 eurot (dtl 8-13). Kostja kinnitab raha saamist, kuid on esitanud vastuväite, et tööde eest on tasunud A. D. (vastuse Lisa 1 ja 2 dtl 43-44). Hageja ei ole nimetatud väidet, et töövõtulepingu eest tasus A. D. ümber lükanud ega ole esitanud tõendeid, et A. D. oleks loovutanud oma nõude hagejale. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on tõendamata. Kohus tuvastas, et poolet vahel sõlmitud töövõtulepingu (lepingute) eest tasus ettemaksu 2582 eurot A. D. ja hagejal puudub alus nõuda ettemaksu tagastamist. Muuhulgas peab kohus vajalikuks selgitada, et VÕS § 112 lg.1 8(12)
3 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Seega ei saa hageja Tellijana keelduda tasu maksmisest (nõuda täies ulatuses ettemaksu tagastamist), vaid ta saab nõuda kokkulepitud hinna alandamist ja ülemäära makstu tagastamist. Selle nõude osas jätab kohus hagi rahuldamata.
või lepingu sõlmimise ajal (VÕS § 127 lg.3). Antud juhul on kostja autot remontinud mitmel korral, kostja vastuväidete kohaselt jäi remont pooleli seetõttu, et hageja ei tasunud esimeste tööde eest esitatud arvet. Kohus arvestab nimetatud nõude lahendamisel ka seda, et Maksu- ja Tolliameti väljavõtetest ei nähtu, et hageja oleks K.D.ile rendimakseid tasunud (dtl 110-113).
10(12)
11(12)
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.