Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja sellele lisatud dokumentidega, keeldub avalduse menetlusse võtmisest. Pankrotiseaduse (PankrS) § 14 lg 1 p 3 kohaselt keeldub kohus määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. V. G.il on avalduse kohaselt täitmata kohustusi ca 4800 eurot, millele lisanduvad viivised ja kohtutäituri tasud (tl 15-22). Võlanimekirja (tl 4-5) kohaselt on vähemalt pooled täitmata kohustustest Politsei- ja Piirivalveamet trahvid ja muud väärteo- ja/või kriminaalasjast tulenevad kohustused riigi ees, millest avaldaja ei vabane ka kohustustest vabastamise menetluse läbimisel. Kohustusi, millest oleks teoreetiliselt võimalik vabaneda pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse läbimisel, on ca 2000 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida, et pankrotimenetlus ei ole tasuta menetlus. Üldjuhul tasutakse ajutise halduri ja pankrotihalduri kulud pankrotivara arvelt. Kui pankrotivara ei ole, saab taotleda kulude kandmist riigi vahenditest. Kohtu hinnangul ei pea aga riik kandma kulu menetluse eest, mille eesmärki olulises ulatuses ei ole võimalik saavutada. Kohus rõhutab, et kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast automaatset võlgadest vabanemist ja võlgnikul ei ole võimalik vabaneda ka kõigist oma võlakohustustest. Võlgnik ei vabane nt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustusest, elatise maksmise kohustusest (PankrS § 176 lg 2). Võlgnik ei vabane ka täitekulude ega politsei trahvide tasumisest. Kohus märgib, et tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 202 lg 1 lõpetab kohtutäitur täitemenetluse väärteo asjas tehtud kohtuotsuse alusel või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku (KarS) §-s 82 sätestatud tähtaja (so nelja aasta jooksul väärteo asjas tehtud otsuse jõustumisest) jooksul. Võlgniku igakuise sissetuleku moodustavad töövõimehüvitis ja sotsiaaltoetused (tl 10). Näiteks 2018.a. maikuus on avaldaja saanud sotsiaaltoetuste näol kokku 593, 76 eurot. Arvestades avaldaja kohustuste ulatust, võiks kohtu arvates võlgnik kaaluda võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist. Vastavalt võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse § 2 lg 3 saab võlgade ümberkujundamise menetluses ümber kujundada võlgade ümberkujundamise avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgniku kohustusi. Võlgnik on oma maksejõuetuse põhjuste seletuskirjas (t lk 4) märkinud, et trahvid ja muud kohustused on seotud kunagise hälbiva käitumisega. Kohus leiab, et võlgniku seadusevastane käitumine (arvukad trahvid) võib muuhulgas olla võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseks PankrS § 171 lg 2 p 4 mõttes (vara raisanud).

Ohjeldamatute trahvidega on avaldaja ise ennast olukorda pannud, kus ei ole enam suuteline oma kohustusi täitma. Riik ei saa aga tsiviilmenetluses (pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kaudu) vabastada riigi enda poolt kriminaal- ja/või väärteomenetluses karistusena määratud trahvide tasumisest. Kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest PankrS § 14 lg 1 p 3, § 171 lg 2 p 4 ja TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.