Muud › Muud hagiasjad

Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt parkis hageja 08.02.2018 sõiduki nr. x Eesti Maaülikooli minnes nõuetekohaselt Eesti Maaülikooli Kreutzwaldi 1a Tartus parklasse. Samal päeval kell 12:30 vormistati hagejale AS Ühisteenuste poolt lepptrahv nr.0190010843 summas 40.- € parkimiskorraldusnõuete eiramise eest. Samal päeval kell 13:37 esitas hageja AS Ühisteenustele vaide sooviga leppetrahv nr. 0190010843 tühistada, kuna ta ei olnud parkimiskorraldusnõudeid rikkunud. Selle kinnituseks esitas hageja AS Ühisteenustele foto pargitud sõidukist. 06.03.2018 jättis AS Ühisteenused vaideotsusega nr. 5-4/18/157069 hageja vaidlustatud leppetrahvi nr 0190010843 tühistamata, kuna väidetavalt parkis sõiduk x eravalduse parklas eirates valdaja poolt kehtestatud parkimistingimusi. Sõiduk asus parkimise keelualas. Antud kinnistul kehtib parkimise keeld, parkimine on lubatud EMÜ kirjalikul loal. Hageja selgitab, et on Eesti Maaülikooli üliõpilane ja üliõpilastele on autode parkimine maaülikooli linnakus tasuta ning parklad vabalt kasutamiseks. EMÜ kodulehel toodu on hageja hinnangul EMÜ kirjalik luba parkimiseks. Sõiduk oli pargitud sarnaselt teiste sõidukitega, korrektselt ja mitte kollasega tähistatud äärekivi juurde. Lisaks nähtub pildilt stopp-märk ja mitte parkimist keelav märk. Seega on AS Ühisteenused väited parkimistingimuste eiramisest ja keelualas parkimisest alusetud ja leppetrahv seetõttu põhjendamatu. Eeltoodust lähtuvalt palub hageja tühistada AS Ühisteenused poolt määratud leppetrahv nr 0190010843 summas 40.- €. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, paludes selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt Kreutzwaldi tn. 1 Tartus kinnistul asuva parkla näol on tegemist eraparklaga. Asjaolule, et tegemist on eraparklaga viitab märk 643 - Eravalduse tähis - parklasse sissesõidul, mis annab parklaalale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla haldaja AS Ühisteenused kehtestab tingimused seal parkimiseks. Eraparklasse sisenedes ei tule järgida ainult valdaja poolt kehtestatud reegleid, vaid ka liiklusseadust. Liiklusseaduse § 1 lg 1 kohaselt sätestab liiklusseadus liikluskorralduse Eesti teedel, liiklusreeglid, liiklusohutuse tagamise alused ja põhinõuded ning tulenevalt teeseaduse § 2 lg-st 1 on tee maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Teeseaduse § 2 lõike 2 punkt 1 kohaselt kuulub tee koosseisu ka parkla ja puhkekoht. Järelikult tuleb liiklusseadust järgida kõikides parklates, sh. ka eraparklates. Lisaks liiklusmärkidele on parklasse paigaldatud AS Ühisteenused oranž infotahvel, mis sisaldab lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on infotahvlil AS Ühisteenused avaldanud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki juht auto AS Ühisteenused parklasse pargib. Infotahvlil kajastatud parkimistingimuste kohaselt tohib parkida ja liigelda ainult vastavalt paigaldatud liikluskorraldusvahenditele (viidad, teemärgistus, liiklusmärgid). AS Ühisteenused leppetrahvi nr 0190010843 koostamise aluseks on poolte vahel sõlmitud leping, mille järgi AS Ühisteenused kui parkla operaator on paigaldanud parkla sissesõidule teadetetahvlid ja hageja sisenedes parklasse, on aktsepteerinud teadetetahvlil märgitud tingimusi. Võimalik hageja väide, et hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud lepingut ning leppetrahv on tühine, ei ole põhjendatud. Kreutzwaldi tn 1 kinnistule sisenedes on liiklejaid teavitatud, et vastavas parklas on lubatud parkida vaid kirjalikul loal. Hageja on jätnud välja selgitamata, kus täpsemalt on üliõpilaste parkla ning kus on töötajate parkla. Hageja poolt esitatud kuvatõmmise teksti kuuendas lõigus on selgelt välja toodud, et Kreutzwaldi tn 1

kinnistul on lubatud parkida vaid töötajatel ning selleks on vajalik kirjaliku loa olemasolu. Parklasse sisenedes on samuti välja toodud asjaolu, et parkimine on lubatud vaid kirjalikul loal. Hageja ei ole esitanud kirjalikku dokumenti, mis lubas tal parkida 08.02.2018 antud parklas. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, uurinud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning hinnanud kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta seetõttu täies ulatuses rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja parkis 08.02.2018 kell 12.30 Kreutzwaldi tn 1 Tartus asuva kinnistu parklas sõiduki Opel registrinumbriga x. Tegemist on kostja poolt opereeritava Eesti Maaülikoolile kuuluva parklaga. Kostja parkimiskontrolör määras hagejale leppetrahvi nr 0190010843 40 eurot põhjusel, et parkimine toimus parkimisloata. Hageja esitas 08.02.2018 AS Ühisteenused poolt väljastatud leppetrahvi vastu vaide. AS Ühisteenused jättis 12.02.2018 käskkirjaga nr 5-4/18/156891 vaide rahuldamata ja leppetrahvi tühistamata põhjendusega, et sõiduki x parkimine toimus parkimisloata. Hageja esitas 13.02.2018 korduva vaide, mille AS Ühisteenused jättis vaideotsusega nr 5-4/18/157069 rahuldamata korduva põhjendusega, et sõiduki x parkimine toimus parkimisloata. Pooltel puudub vaidlus ka selles, et parkla sissesõidu juurde on paigaldatud parkimistingimused ja liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et tegemist on eraparklaga ja teave selle kohta, et parkimine on lubatud Eesti Maaülikooli kirjalikul loal. Pooltel on vaidlus selles, kas kostjal on alust nõuda hagejalt leppetrahvi tasumist, kuna hagejal kui Eesti Maaülikooli üliõpilasel on maaülikooli linnakus õigus tasuta parkimiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus

(aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võttes arvesse, et parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks parklasse sissesõidu infotahvlid, on hageja aktsepteerinud infotahvlil märgitud tingimusi ja väljendanud tahet sõlmida leping. Seega tuleb seda lugeda kostjapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-175-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduauto parkimisega parklasse avaldas hageja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kohus leiab, et hageja põhjendus selle kohta, et Eesti Maaülikooli kodulehel avaldatud parkimisinfo neljanda lause kohaselt on maaülikooli linnakus parkimine üliõpilastele tasuta, ei ole käesoleval juhul asjakohane. Nimelt on sama parkimisinfo kuuendas lauses esile toodud, et Kreutzwaldi 1 on töötajate parkimisala, kus parkimine toimub ainult kirjalike lubade alusel. Vaidlus puudub selles, et hageja parkis oma sõiduki Opel registrinumbriga x aadressil Kreutzwaldi 1 Tartus, seega maaülikooli töötajate parkimisalal. Hageja ei olnud Eesti Maaülikooli töötaja vaid üliõpilane ja tal puudus kirjalik luba töötajate parklas parkimiseks. Eesti Maaülikooli kodulehel avaldatud parkimisinfo neljandast lausest ei saa tuleneda hagejale õigust tasuta vaidlusaluses parklas parkimiseks, kuna Kreutzwaldi 1 parkla osas on sätestatud, et tegemist on töötajate parklaga, milles parkimiseks on vajalik eraldi kirjalik luba. Hagejal seda ei olnud. Vastav infotahvel oli paigaldatud ka parklasse sissesõidule. Hageja eiras antud nõuet. Seega rikkus hageja lepingutingimusi, mille eest määras kostja hagejale leppetrahvi. Eeltoodu alusel oli leppetrahvi koostamine õiguspärane ja põhjendatud, hageja õigusi leppetrahvi koostamisega rikutud ei ole ning puuduvad alused leppetrahvi tühistamiseks. Eelnevast tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu kannab menetluskulud täies ulatuses hageja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd kostja menetluskulude nimekirja ega kuludokumente ei ole esitanud, siis puudub kostjal nõue menetluskulude hagejalt väljamõistmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.