2-17-129911/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb R. Š.il tasuda Eesti Inkasso OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus BestCredit OÜ ja Best Service Consulting OÜ sõlmisid 03.08.2016 krediidilepingu nr KL2016080302, mille alusel sai Best Service Consulting OÜ laenu 5605,33 eurot. BestCredit OÜ ja R. Š. (kostja) sõlmisid 03.08.2016 käenduslepingu nr TL-2016080302/1, millega kostja võttis endale krediidiandja ees vastutuse kõigi krediidiandja ja Best Service Consulting OÜ vahelisest krediidilepingust nr KL-2016080302 ning selle lisadest tulenevate nõuete, sh tingimuslike ja krediidiandja ning Best Service Consulting OÜ vahel tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Vastavalt käenduslepingule on käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 7500 eurot. Best Service Consulting OÜ on tasunud kokku 540,17 eurot, millistest laekumisest on kaetud 203,34 eurot põhisummast ja 336,83 eurot intressist. Ülejäänud laenumaksed jättis Best Service Consulting OÜ tähtaegselt tasumata ja ei ole seda hagi esitamise seisuga (s.o 05.04.2018) teinud. Best Service Consulting OÜ ei ole reageerinud BestCredit OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. Seetõttu öeldi Best Service Consulting OÜ-ga 02.06.2017 laenuleping üles. Best Service Consulting OÜ tegevusetusest tulenevalt loovutas 17.07.2017 BestCredit OÜ krediidilepingust tuleneva võlanõude Eesti Inkasso OÜ-le (hageja) ning teavitas Best Service Consulting OÜ-d nõude loovutamisest. Hagiavalduse

2-17-129911 esitamise seisuga (s.o 05.04.2018) võlgneb kostja hagejale võlgnevuse 5401,99 eurot, intressi 445,97 eurot ja seisuga 05.04.2018 sissenõutavaks muutunud viivise 1090,45 eurot. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja kulusid tõendavad dokumendid, milledest tulenevalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv 500 eurot ja õigusabikulud 120 eurot (käibemaksuga). Seejuures nähtub aga asja materjalidest, et hageja on tasunud kohtule ka maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 192 eurot. Seoses hageja poolt tasutud riigilõivu summaga peab kohus vajalikuks tähelepanu juhtida järgnevale. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja selle lisa 1 alusel tuleb hagejal tasuda riigilõivu hagilt sõltuvalt hagi hinnast. Tulenevalt TsMS § 486 lg-st 2 loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel (13.12.2017) kehtinud RLS lisa 1 nägi ette, et tsiviilasja hinnalt kuni 9000 eurot tuleb tasuda riigilõivu summas 500 eurot. Käesoleval juhul on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 192 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 500 eurot, kokku seega 692 eurot ehk 192 eurot ettenähtust rohkem. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Seega tuleb hagejal enamtasutud riigilõivu tagasi saamiseks esitada kohtule sellekohane taotlus ning märkida, kellele ning millisele kontonumbrile riigilõiv tagastada. Lisaks juhib kohus tähelepanu, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole vastavat kinnitust kohtule edastanud. Ka Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslaste registri e-päringust tulenevalt on hageja registreeritud käibemaksukohustuslane (xxx). Seega ei ole hagejale hüvitatavate õigusabikulude kindlaksmääramine koos käibemaksuga põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seega seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 500 eurot ja õigusabikulud summas 100 eurot (käibemaksuta). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik