2-18-6853/4 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb I Til tasuda V Vle käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus I T (kostja) lõhkus 12.09.2017 xxxx aadressil ära V Vle (hageja) kuuluva mootorsõiduki xxxx registreerimisnumbriga xxxx registreerimisnumbrid, millega tekitas sõidukile kahjustusi kokku summas 128,24 eurot. Kostja, kes oli hageja elukaaslase O S endine elukaaslane, kahjustas eelpool märgitud ajal ja kohas tahtlikult hagejale kuuluvat sõidukit, s.o rebis ära ehk lõhkus sõiduki registreerimisnumbrid, tekitades hagejale varalist kahju. Hageja nägi aknast, kuidas kostja sõidukilt rebitud registreerimisnumbritega lahkub auto juurest ja teatas toimunust kohe politseisse. Politsei korraldusel sõitis hageja Tallinnas, Pinna 4 aadressil asuvasse politseijaoskonda, kus lisaks eeltoodule rikkus kostja ka avalikku korda sülitades hagejale näkku. Kostja tunnistas oma tegu, kuid kahju hüvitamisest keeldus. Eelpool kirjeldatud sündmus on registreeritud Politsei- ja Piirivalveameti infosüsteemis ning nimetatud fakti kohta alustati Politsei- ja Piirivalveameti poolt väärteomenetlust väärteoasjas nr 2315,17,006758, mis käesolevaks ajaks on lõpule viidud ning kostja on politsei poolt vastutusele võetud (karistusseadustiku § 218 lg 1 ja § 262 lg 1 järgi), mida kinnitab Politsei- ja Piirivalveameti 06.10.2017 teatis väärteomenetluse läbiviimise kohta. Väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus on teatise järgi jõustunud 31.10.2017. Seega on kostja süü sõiduki lõhkumise osas kindlaks tehtud ning süüd tõendab Politsei- ja Piirivalveameti teatis väärteomenetluse läbiviimise kohta ja väärteomenetluse käigus kogutud tõendid. Tekitatud kahju suurust tõendavad järgmised tšekid ja

2-18-6853 maksekorraldused: 1) originaalnumbrimärgi alus on ostetud Xxxx AS-ist maksumusega 95,64 eurot; 2) numbrimärkide raamid on ostetud Xxxx OÜ-st, kokku 12,80 eurot; 3) uute numbrimärkide eest on tasutud Maanteeametile 20 eurot. Kokku tekitatud kahju summas 128,24 eurot. Kuna kostja oli kasutanud hageja elukaaslase arvutis e-posti aadressi xxxx, saatis hageja lepinguline esindaja 19.02.2018 kostjale nimetatud e-posti aadressile kahju hüvitamise nõudekirja. Kuna kahju jäi hüvitamata ja vastust nõudekirjas märgitud ajaks ei saadetud, siis saatis hageja lepinguline esindaja 07.03.2018 nimetatud e-posti aadressile hagihoiatuse. Samal päeval saabus vastus kostja emalt, kes teatas, et see on saadetud valele aadressile. Hageja lepinguline esindaja saatis samal päeval, s.o 07.03.2018, kostjale tähitud postiga hagihoiatuse tekitatud kahju hüvitamiseks ja püüdis antud asja veel kord kohtuväliselt lahendada, kuid kostja ei võtnud tähitud postiga saadetud nõudekirja vastu. Seoses kohtuväliselt nõudekirja esitamisega kostjale tekkisid hagejal kulutused õigusabile summas 157,50 eurot. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 420 eurot (käibemaksuga). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 420 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 210 eurot (s.o 2,5 tundi x käibemaksuga tunnihind 84 eurot). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada.