Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-18-105616

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; AS Luminor Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank - EE513300333522160001. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

2-18-105616 TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. OÜ AF Võlamenetlus esitas 16.03.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1252.17 euro saamiseks. Kohus tegi 02.04.2018 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 22.05.2018 kohtumäärusega anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 24.05.2018 määrusega jättis kohus hagi käiguta ja kohustas hagejat esitama nõuetele vastav põhjendatud hagiavaldus 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hageja esitas 06.06.2018 Harju Maakohtule hagi A A vastu põhivõla 542.10 euro, võlgnevuse sissenõudmiskulude 40 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 122.62 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue F AS E f ja kostja vahel sõlmitud lepingust, mille alusel väljastas F AS E f kostjale laenu summas 700 eurot. Kostja kohustus laenu ja intressid tagastama temale esitatud arvete alusel perioodil 13.12.2014 – 10.08.2015. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tasumata arved perioodil 13.03.2015 – 10.08.2015. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond on A A üritanud makseettepanekut kätte toimetada e-posti aadressidel xxx, millele saadetud e-kiri on saatjale tagastatud, samuti e-posti aadressidel xxx ja xxx, millelt pole vastust tulnud. Makseettepanek on saadetud e-posti aadressile xxx, millele pole õnnestunud dokumente saata. Makseettepanekut on üritatud kätte toimetada aadressil xxx, millelt menetlusdokumendid on kohtule tagastatud märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukohana märgitud xxx. Menetluses 2-17-105434 on info, et aadressid xxx, on kehtetud. Emal puuduvad poja kontaktandmed. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur on 03.04.2018 teatanud, et andmebaaside kohaselt on seisuga 30.07.2017 kostja kontaktaadressiks xxx ja seisuga 02.12.2015 kontakttelefoniks xxx. Harju Maakohus on edastanud kostjale menetlusdokumendid e-posti aadressidele xxx, xxx, xxx ja xxx. E-posti aadressidele xxx ja xxx edastatud dokumendid ei jõudnud adressaadini. E-posti aadressidele xxx ja xxx edastatud menetlusdokumentide kättesaamist ei ole kostja kinnitanud.

2-18-105616 Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.07.2018 avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Äriregistrist nähtuvalt on OÜ AF Võlamenetlus 03.08.2018 registrist kustutatud. OÜ AF Võlamenetlus on ühinenud OÜ-ga Aktiva Finants, kes on OÜ AF Võlamenetlus õigusjärglaseks. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagi kostja ja F AS E f vahel 13.11.2014 sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevuse summas 704.72 eurot, s.h põhinõude 542.10 eurot, võla sissenõudmiskulu 40 eurot ja 06.06.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 122.62 eurot väljamõistmiseks, kuna nimetatud nõuded on õiguslikult põhjendatud. Vastavalt TsMS § 367 mõistab kohus kostjalt välja viivise protsendina põhinõudelt (542.10 eurot) alates 07.06.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas (sissenõutavaks muutunud) nõude 704.72 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse tasutud riigilõivu 175 euro ja õigusabikulu 725 euro, kokku 900 euro väljamõistmiseks. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud osaliselt põhjendatud. Võttes arvesse asjaolu, et käesoleva hagiavalduse näol on tegemist masshagiga, siis peab kohus hagiavalduse koostamise põhjendatud tasuks 50 eurot. Riigilõivu väljamõistmine kostjalt 175 euro ulatuses on kohtu hinnangul põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab TsMS § 163 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud 225 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.