Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Heiki Kolk
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
24.augustil 2018, xxxx kohtumaja
Hagi ese
OÜ Aktiva Finants hagi T. T. vastu võlgnevuse nõudes 308, 62 eurot
Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad
2-17-130835
Hageja OÜ Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht Weizenbergi 20 Tallinn 10151; lepinguline esindaja Marilin Palts, Julianuse Õigusbüroo OÜ, epost:[email protected]; Kostja T. T. , isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxx; xxxx maakond. Kirjalik menetlus
Menetluse liik
Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1, 2). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
2 (4)
Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 436 lg 7 ja TsMS § 438 lg 1 on kohtul kohustus tarbija vastu esitatud nõude puhul kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ei ole ise sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Tele2 Eesti AS vahel sõlmitud lepingud lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses, sest need on esialgse võlausaldaja poolt eelnevalt välja töötatud tüüptingimustes kasutatavad tingimused, mille sisu ei kostja ei saanud lepingut sõlmides mõjutada. Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks olevate Tele2 Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimiseviisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
3 (4)
Kohus jätab VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 alusel tühise tüüptingimuse kohaldamata. Kuna leppetrahv 159,80 eurot on tüüptingimusena kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine. Seega on hageja põhinõude suurus vastavalt esitatud arvetele 47,22 eurot (207,02159,80). Hagis esitatud viivisearvestuse kohaselt on hageja arvestanud viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast, so 19.11.2015-08.05.2018 põhinõudelt 207, 02 eurolt VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras 40, 95 eurot. Kuivõrd hageja leppetrahvi nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, ei ole põhjendatult ka sellelt viivise väljamõistmine. Hagejal on seega õigus nõuda ainult viivist põhinõudelt 47,22 eurolt. Kohtu arvutuste kohaselt kasutades viivisekalkulaatorit on ajavahemiku 19.11.2015-08.05.2018 eest viivis rahuldatud põhinõudelt arvestatuna seadusjärgses määras 9,34 eurot. Seega on õiguslikult põhjendatud hageja põhi-ja viivisevõlgnevus kokku 56,56 eurot.
6 TsMS § 163 lg-te 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis esitatud hagi rahuldamata ja seega jäävad menetluskulud OÜ Aktiva Finants kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. T. T. ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, tema menetluskulud ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus T. T. `i menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.