lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-7373/11

Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 23.08.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-7373/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.08.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1720
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 82 lg 7Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulLKindlS § 12LKindlS § 8 lg 2TsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 144 lg 4Kohtuvälised kuludTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Ottson Osaühing10784741(Kostja)AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal12831829(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. august 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-7373

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi Ottson Osaühing vastu alusetult saadu tagastamiseks ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

3115,73 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja

esindajad

(registrikood 12831829), lepinguline esindaja Kadri

AB

“Lietuvos

draudimas“

Eesti

filiaal

Ojamaa Kostja

Ottson

Osaühing

(registrikood

10784741),

seaduslik esindaja J A Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel OSAÜHING XXXX

(registrikood

xxxx),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Alar Urm Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi Ottson Osaühing vastu alusetult saadu tagastamiseks ja viivise saamiseks rahuldada.
2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 05.11.20262-26-116279/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.11.20262-26-18595/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.11.20262-26-21645/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.11.20262-25-14384/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
TsMS § 167 lg 1Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
VÕS § 1028 lg 1Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused
Välja mõista Ottson Osaühingult AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks alusetult saadu 2847,32 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis 40 eurot, viivis 65,53 eurot ja alates 24.08.2018 viivis protsendina tasumata põhinõude summalt (2847,32 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
3.Menetluskulud jätta Ottson Osaühingu kanda.
4.Määrata kindlaks kindlaks AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Ottson Osaühingult AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks välja menetluskulud 540 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
5.Jätta rahuldamata AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali taotlus maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 180 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (23. august 2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (hageja) esitas 11.05.2018 maakohtule hagi Ottson Osaühingu (kostja) vastu alusetult saadu tagastamise, sissenõudmiskulude hüvitamise ja viivise nõudes. Hageja on esitanud kostjale nõude tagastada alusetult saadud 2847,32 eurot, kuid kostja ei ole hagejale summat tagastanud. Hageja palub kostjalt välja mõista alusetult saadud 2847,32 eurot, võlgnevuse sissenõudmiskulud 40 eurot, seisuga 11.05.2018 sissenõutavaks muutunud viivise 0,62 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise. Hagiavalduse kohaselt toimus 16.08.2017 xxxx ehitusobjektil kahjujuhtum, kus kraanalt XXXX1 (XXXX) kukkus noole otsast maha traavers ja kahjustas ehitusplatsile pargitud kostjale kuuluvat sõidukit Xxxx (xxxx). Kraana liikluskindlustuse leping oli sõlmitud hageja poolt, mistõttu hageja hüvitas kostjale sõiduki remondimaksumuse summas 2847,32 eurot. Pärast kahju hüvitamist sai hageja teada, et Xxxx ehitusplats oli avalikule liiklusele suletud ala. Samuti ei mahu kahju toimumise koht liiklusseaduse (LS) § 2 p-s 81 sätestatud tee mõiste alla. Kuna kahju juhtus kraanaga vahetult töösoorituse käigus, siis tulenevalt liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 8 lg 2 p-st 4 ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga ja hagejal puudus kahju hüvitamise kohustus. Asjaolu, et hagejale oli alltöövõtjana lubatud ehitusplatsil viibida, ei muuda ehitusplatsi avatud liiklusega alaks. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole alusetult rikastunud. Kraana omanik (kolmas isik) korraldas kahjude hüvitamise ja edastas vastavad andmed hagejale kui kraana kindlustusandjale. Kostja ei hinnanud ega pidanudki hindama, kas ja kes mille alusel sõiduki remondimaksumuse hüvitab.

Kostja on seisukohal, et selleks, et välistada kindlustusjuhtum, peavad olema täidetud kaks eeldust üheaegselt: ehitusplats peab olema avalikule liiklusele suletud ja kahju põhjustamine peab toimuma vahetult töösoorituse käigus. Kostjale teadaolevalt ei olnud kahjujuhtumi toimumise hetkel ehitusplats avalikule liiklusele suletud, samuti ei osalenud kostjale kuuluv sõiduk ehitusobjektil aktiivses tööprotsessis (ei olnud ehitustööd tegev masin), s.t tegemist oli sõidukiga, millega liiguti tavapärases liikluses. Isegi kui ehitusplats oli avalikule liiklusele suletud, siis ei ole täidetud teine eeldus (sõiduk ei osalenud aktiivses tööprotsessis). Seega LKindlS § 8 lg 2 p 4 ei kohaldu. Kolmanda isiku seisukoht

3.Kolmas isik toetab hageja seisukohta, et kindlustushüvitise tasumine oli alusetu. Tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga liikluskindlustuse seaduse mõttes. Kostjale tekkis kahju tema enda või ehitaja tööliste tegevusest. Kolmas isik selgitab, et kahjujuhtumi ajal toimus traaversi veokilt mahalaadimine. Kolmas isik ei kasutanud kraanat ise, vaid rentis seda Xxxx OÜ-le. Traavers pöördus tõstmisel ja traaversi ots läks vastu veokit. Traavers ei kukkunud, kinnitustrossid ei katkenud ja kraanajuht ei teinud midagi valesti. Kraanajuhi ülesanne ei ole tõstetava asja troppide külge kinnitamine ega tõstetava eseme juhtimine tõstmise ajal. Kolmanda isiku arvates oli see troppijate tööülesanne ning nimetatud töötajad ei olnud kolmanda isiku töötajad. Kraanajuht nägi kostja sõidukit alles siis, kui see sai kahjustada. Lisaks parkis kostja oma sõiduki mahalaaditava auto juurde, asetades nii sõiduki ohtu. Sõidukite parkimise koht oli ettenähtud mujal. Kostja sai ja pidi parkimiskoha valikul mahalaaditava sõiduki ja kraana juures mõistlikult arvestama riski, mida kujutab laadimistöö. Kuna kostja ise oli üks ehitaja alltöövõtjatest, siis saab kostjale üle kanda ehitaja teadmise sellest, kus on parkimine ja selle, et laadimistöö kõrvale sõidukit parkides seab parkija oma sõiduki ohtu. Eelpool toodust tulenevalt ei vastuta kolmas isik kahjujuhtumi toimumise eest. Kostjale tekitatud kahju eest vastutab kostja ise ning on võimalik, et ka Xxxx OÜ. Maakohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5.Hageja on nõude esitanud alusetu rikastumise sätete alusel, pidades kindlustushüvitise maksmist kostjale alusetuks sooritusteks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 mõttes. VÕS § 1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
6.Käesolevas asjas puudub vaidlus, kuidas kahju põhjustati. Xxxx ehitusobjektil toimus kraanaga traaversi veokilt mahalaadimine ja selle käigus traaversi vasakpoolne külg lõi vastu ehitusplatsil pargitud sõidukit (kraana juhi kirjalik selgitus, tl 4 pöördel, sõiduki kahjustused, fotod tl 13-16). OSAÜHINGULE Xxxx kuuluva kraana suhtes oli sõlmitud liikluskindlustuse leping ning kindlustusandjaks on hageja (liikluskindlustuse poliis nr 1739294982, tl 6). Sõiduk kuulub kostjale. LKindlS § 12 järgi lepinguga kohustub üks isik (edaspidi kindlustusandja) hüvitama sõiduki valdaja (edaspidi kindlustatud isik) asemel kahjustatud isikule käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Teine isik (edaspidi kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Hageja tunnistas juhtumi kindlustusjuhtumiks ja tasus 19.10.2017 kostja sõiduki remondimaksumuse 2847,32 eurot (tl 5 ja 5 pöördel). Pärast hüvitise väljamaksmist leidis hageja, et tegemist ei olnud kindlustusjuhtumiga ja 23.04.2018 esitas hageja kostjale tasutud kindlustushüvitise tagasi saamiseks nõude (tl 8).
7.Hageja nõude eelduseks on asjaolu, et 16.08.2017 juhtum ei ole kindlustusjuhtum ning seetõttu puudus hagejal alus kindlustushüvitise välja maksmiseks. Hageja leiab, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga LKindlS § 8 lg 2 p 4 järgi. LKindlS § 8 lg 2 p 4 järgi kindlustusjuhtumiks ei ole kahju põhjustamine teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal ajal, mil see ala on avalikule liiklusele suletud, ning kui sõidukit, millega kahju põhjustati, kasutatakse metsa-, põllu- või ehitustöödel või muul samalaadsel eesmärgil ja kahju põhjustatakse vahetult töösoorituse käigus. Kohtu hinnangul ei tekkinud kostjale kahju kindlustusjuhtumi tagajärjel LKindlS § 8 lg 2 p-st 4 tulenevalt. OÜ Xxxx projektijuhi L P elektronkirjaga on tõendatud, et kahju põhjustati xxxx ehitusplatsil, mis oli avalikule liiklusele suletud ala. Kraana, millega kahju põhjustati, kasutati ehitustöödel ja kahju põhjustati vahetult töösoorituse käigus (kraana juhi kirjalik selgitus, tl 4 pöördel). Kostja ei ole vastupidist tõendanud.
8.Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Kohus nõustub kostja käsitlusega, et nõue muutus VÕS § 82 lg 7 järgi sissenõutavaks 11.05.2018 ja alates sellest perioodist on hagejal õigus nõuda kostjalt seadusjärgset viivist. Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi 11.05.2018 kuni 23.08.2018 eest 65,53 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot VÕS § 1131 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Nimetatud nõue on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.Käesolevas asjas ei hinda kohus kolmanda isiku poolt välja toodud asjaolusid, kas kolmas isik vastutab kostjale tekitatud kahju eest. Menetluskulud
10.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kostja kanda. Hageja ei pea kolmanda isiku menetluskulusid hüvitama (TsMS § 167 lg 1).
11.TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
12.Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus üksnes hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust (TsMS § 138 lg 1, § 139 lg 1, § 144 p 1). Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot (tl 54 ja 54 pöördel).
13.Kohus leiab, et riigilõiv 300 eurot on põhjendatud menetluskulu.
14.Järgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kuludega seonduvat. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega tuleb maakohtul menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes.

Hinnates hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub osaliselt rahuldamisele. Arvestades asja mahtu, keerukust ja menetlusdokumentide sisu peab kohus hageja esindaja mõistlikuks tunnitasu suuruseks 80 eurot. Kohus ei nõustu täies ulatuses menetluskulude nimekirjas märgitud hageja esindaja ajakuluga. Kohus vähendab kostja hagivastusega tutvumise ja hageja 05.06.2018 menetlusdokumendi koostamise ajakulu, sest need kordavad hagis välja toodud seisukohti. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 30 min. Ülejäänud osas on hageja esindaja ajakulu põhjendatud. Hageja esindaja kulu on põhjendatud 3 tunni ulatuses. Tunnitasu 80 eurot arvestades tähendab see 240 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

15.Lähtudes TsMS § 144 lg 4 märgib kohus vastavalt taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.11.20262-26-119763/4Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 03.11.20262-21-1442/41Viru Maakohus Narva kohtumaja