Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

3.2 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2); 3.3 kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega (TsMS § 630); 3.4 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.5 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt kostja andis 15.07.2016 Tallinna Notar Tea Türnpuu asendaja Aleksandr Šmidti juures hagejale võlatunnistuse, milles kinnitas, et tal on hageja ees 5715 euro suurune sissenõutavaks muutunud võlgnevus. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal võlatunnistuses märgitud võlgnevusest tasumata 2398 eurot. Võlatunnistuse punktis 5 kokku lepitud võlgnevuse tasumise tähtajad on möödunud ning nõue on täies ulatuses sissenõutav. Kostja poolt 29.07.2016 Ardo Kraavile tehtud maksed summas 1598 eurot, selgitusega „11042008“ (maksekorraldus nr 288) ja 800 eurot, selgitusega „11042008“ (maksekorraldus nr 298) on tasutud kostja ja A.Kraavi vahel 11.04.2008 sõlmitud laenulepingu täitmiseks ega ole seega käsitletavad võlatunnistuses märgitud võlgnevuse tagasimaksetena. Maksete seosele 11.04.2008 laenulepinguga viitab selgelt maksete selgitus. Hageja on veel esitanud väited, mille kohaselt kostja paljasõnalised väited ei lükka ümber võlatunnistusest tuleneva kohustuse olemasolu. Õiguskirjanduses on selgitatud, et konstitutiivne on võlatunnistus „kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu ja iseseisev nõudealus [...] et lihtsustada võla sissenõudmist.“1 Konstitutiivse võlatunnistusega tagatakse põhikohustuse täitmist (vt ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-21-06, p 13). Võlatunnistuses on kinnitatud kostja töölepingu rikkumise tõttu kahju hüvitamise ehk algse kohustuse olemasolu ja kohustuse sissenõutavaks muutumist (Võlatunnistuse p 1.2). Samuti on pooled leppinud võlatunnistuses kokku kohustuse maksmapaneku viisi (võlatunnistuse p-d 4 ja 5.2.2). Seega on võlatunnistuse andmise eesmärgiks olnud ühiselt tagada poolte kohustuste selgus töölepingu lõppemise järgselt ning välistada võlgniku vastuväidete esitamine võlgnevuse aluseks olevate asjaolude osas. Järelikult on võlatunnistuse näol tegemist võlaõigusseaduse § 30 lg 1 tähenduses konstitutiivse võlatunnistusega. Kostja ei ole võlatunnistusest tuleneva kohustuse välistamiseks esitanud nõuetekohast vastuväidet. Hageja palub mõista kostjalt aktsiaseltsi Elmaksi Hulgikaubandus kasuks välja põhivõlgnevus 2398 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena 3545 eurot, mille koosseisus on: riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 3270 eurot. Kostja põhjendused Kostja esitas seisukoha (tl 73), et raha, mis A. Kraavi kontole kandis ei ole tema poolt väidetud võla eest, vaid nende arvete eest, mis on seotud nõudega käesolevas kohtuasjas. Märge selgituses „11042008“ oli A. Kraavi soov. Kostja soov oli, et kostja kannaks edaspidi ka tema kontole raha ja märgiks selgitusse „11042008“. Kostja sai juba siis aru, et ei ole õige. Olles ettevõttest lahkunud, siis kostja otsustas, et see ei ole õige kui teeb kandeid A. Kraavi kontole. Kostja otsustas edaspidi rahad kanda hageja kontole. Lisaks nõudis ettevõtte juht A.Kraav ka kogu koondamistasu tagasi. Kostja on hagejale ja A.Kraavile teinud makseid summas 5715,00 eurot. Viimane makse toimus kuupäeval 08.12.2017. Kostja on hageja ees kogu võla tasunud (tl 75). Kostja on veel esitanud väited, mille kohaselt A.Kraav on kostjale 2008.a andnud laenu 25000 EEK, millele lisandus intress 7,5%. Juulis 2016.a kohtusid kostja ning hageja juhatuse liige A.Kraav viimase kabinetis põhjusel, et kostja ja hageja soovisid töösuhte lõpetada. A.Kraav selgitas kostjale, et ta leidis vana laenulepingu ning soovib, et kostja lepingust tuleneva võlgnevuse tasuks. Intressinõudest lubas A.Kraav loobuda. A.Kraav palus kostjal tasuda laen sularahas, lubades vastu, et sellisel juhul lõpeb töösuhe koondamisega. 08.07.2016.a võttis kostja enda pangakontolt välja 1000+550 eurot, lisas sularaha 50 eurot ning kohtus hageja juhatuse liikme A.Kraaviga uuesti viimase kabinetis. Kostja tasus sularahas A.Kraavile pooltevahelisest laenulepingust tuleneva kokkuleppelise summa 1600 eurot. A.Kraav ning kostja leppisid seejärel kokku, et töösuhe lõpetatakse koondamisega, lõpparvest palus A. Kraav tasuda makseid hageja ja kostja vahel sõlmitud võlatunnistuse katteks, kuid seda enda isiklikule kontole. 29.07.2016.a tasus hageja kostjale lõpparve ning samal päeval tasus kostja A.Kraavi kontole 1598 eurot ning 800 eurot võlatunnistusest tuleneva kohustuse katteks. Kostja taotleb jätta hagi täielikult rahuldata. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on kostja palunud välja mõista hagejalt menetluskuludena 2110,46 eurot. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täielikult. Pooled ei vaidle asjaolu üle, mille kohaselt 11.aprillil 2008 sõlmiti kostja ja A.Kraavi vahel laenuleping summas 25000 krooni intressiga 7,5% aastas. Pooled ei vaidle asjaolu üle, mille kohaselt 15. juulil 2016 vormistasid pooled võlatunnistuse. Kostja on võtnud hageja ees kohustuse tasuda hageja arvelduskontole 5715 eurot (tl 55). Võlgnevusest 1038 eurot tuli tasuda hiljemalt 31.07.2016. Võlgnevusest 1038 eurot tuli tasuda hiljemalt 10.08.2016. Võlgnevusest 590 eurot tuli tasuda hiljemalt 30.08.2016. Võlgnevusest 637 eurot tuli tasuda hiljemalt 30.09.2016. Võlgnevusest 687 eurot tuli tasuda hiljemalt 30.10.2016. Võlgnevusest 695 eurot tuli tasuda hiljemalt 30.11.2016. Võlgnevusest 1030 eurot tuli tasuda hiljemalt 30.12.2016. Kõik võlgnevused tuli tasuda hageja arvelduskontole Swedbankis (p 5.1). Kokkulepet võib muuta üksnes notariaalselt (p. 6).

Pooled ei vaidle samuti asjaolu üle, et hageja saatis kostjale meeldetuletuskirjad 25. oktoobril 2016 (tl 110), 1. novembril 2016 (tl 111) ja 21. märtsil 2017 (tl 112, sh pöördel). Pooled vaidlevad alljärgnevate asjaolude üle. Kostja väitel on ta võlgnevused tasunud. Hageja väitel ei ole kostja võlatunnistusest tulenevaid kohustusi täitnud. Kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, mille kohaselt kuivõrd võlatunnistuse sisust nähtuvalt on võlatunnistuse andmise eesmärgiks olnud tagada poolte kohustuste selgus töölepingu lõppemise järgselt ning välistada võlgniku vastuväidete esitamine võlgnevuse aluseks olevate asjaolude osas, siis tegemist on võlaõigusseaduse § 30 lg 1 tähenduses konstitutiivse võlatunnistusega. Hageja esindaja esitas asjaolu, mille kohaselt 18. juulil 2016 kirjutas A. Kraav kostjale (tl 119) „Küll aga leidsin ma vana laenulepingu, mille alusel sa võtsid 11. aprill 2008 laenu mult 25000 EEK-i (1598 eurot) intressiga 7,5% aastas /.../ tagasimakset pole tänaseni toimunud.“ Hageja esindaja esitas eelnimetatud kirjast tuleneva järelduse, et A.Kraav leidis alles 18. juulil 2016 vana laenulepingu, mistõttu ei saanud pooled seda väidetaval 1-7.juuli kohtumisel arutada. Samuti tuleneb sellest, et 18.juuli seisuga ei olnud tagasimakset vana võla eest toimunud ja et A. Kraav nõudis vana võla tasumist 29. juulil. Kostja esindaja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et 18. juuli 2016 kirjas sisalduvad lisaks hageja poolt märgitule ka laused:“ Ma võiksin sulle koondamise teha, kuid ma tahaksin oma laenu (1598 eurot) tagasi saada kohe s.t 29.07. Intressi ma sult ei küsiks siis.“ Kostja esindaja esitas eelnimetatud kirjast tuleneva järelduse, et A.Kraavi tegi nimetatuga tahteavalduse intressinõudest loobumiseks, sidudes eelnimetatu tingimusega kui kostja tasub 11.04.2008 laenulepingust tuleneva s.t vana laenu põhivõlgnevuse. Hageja esindaja esitas asjaolu, mille kohaselt 29. juulil 2016 tasus kostja 11.aprillil 2008 A.Kraavi ja kostja vahelise laenulepingu järgse (nn vana) võla eest A.Kraavi arvelduskontole 1598 eurot + 800 eurot (intressina) (tl 76-77). Hageja esindaja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et maksekorralduse selgituses viitas kostja 11.aprillile 2008, sellest hageja esindaja järeldas, et kostja tasust nimetatud ülekandega tema ja A.Kraavi vahelise vana võla eest. Kostja esindaja esitas asjaolu, mille kohaselt 29. juuli 2016 tasus kostja hoopis poolte vahelise võlatunnistuses märgitud võlgnevuse eest A.Kraavi arvelduskontole 1598 eurot + 800 eurot (tl 76-77). Kostja esindaja esitas asjaolud, mille kohaselt ajavahemikul 1-7. juulil 2016 toimus kohtumine kostja ja A.Kraavi vahel. 8. juulil 2016 võttis kostja enda pangakontolt välja 1550 eurot. Ajavahemikul 18. juuli kuni 29. juuli toimus kohtumine kostja ja A.Kraavi vahel, millega A.Kraav ja kostja leppisid kokku, et kostja tasub sularahas 1598 eurot ning intressinõudest A.Kraav loobub. Samal perioodil tasus kostja vana võla A.Kraavi ees sularahas A.Kraavile. Kohus leiab, et kostja ei tõendanud piisavalt oma vastuväidete aluseks olevate faktiliste asjaolude olemasolu. Kostja vande all antud ütlused ei ole piisavad lugemaks tõsikindlalt tuvastatuks asjaolud, mille kohaselt A.Kraavi ja kostja vahel olid kokkulepped tasuda võlgnevusi sularahas ja tasuda võlgnevusi hageja eest A.Kraavi nõudmisel tema isiklikule arvelduskontole. Samuti ei ole kostja vande all antud ütlused piisavad lugeda tuvastatuks, et kostja on tasunud mingi võlgnevuse eest sularahas.

Kohus nõustub hageja esindaja seisukohtadega, mille kohaselt kostja võlatunnistust ei täitnud, mistõttu saatis hageja kostjale 25. oktoobril 2016 meeldetuletuse, 1. novembril 2016 uue meeldetuletuse ja 21. märtsil 2017 uue meeldetuletuse. Kõigis meeldetuletustes selgitas hageja raamatupidaja võlgnetava summa suurust ja kostja ühelgi korral nendele meeldetuletuskirjadele vastu ei vaielnud. Seega sai kostja aru ja nõustus, et 29. juuli 2016 makse oli tehtud vana võla eest. Kohus leiab, et 18. juulil 2016 kirjast kostjale ei ole tuletatav kostja poolt esitatud asjaolu, et hageja on intressinõudest loobunud, sest tegemist on tingimusliku sõnastusega. Kostja esindaja esitas asjaolud, mille kohaselt 8. novembril 2017 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse summas 3115 eurot. Pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist on kostja 13. novembril 2017 ja 8. detsembril 2017 tasunud hagejale kokku 717 eurot, et võlgnevuse jäägiks jääks 2398 eurot. Kostja jättis tasumata selle summa, mille ta oli tasunud 29.juulil ülekandega A.Kraavi kontole. Kostja ei tasunud summat, mille ta oli juba ära tasunud A.Kraavi nõudmisel A.Kraavi kontole. Kostja tasus A.Kraavi kontole, sest selline oli pooltevaheline kokkulepe. A.Kraav esines hageja juhatuse liikmena, kelleks ta on tänase päevani. Hageja esindaja esitas asjaolud, mille kohaselt on kostja alles pärast kohtumenetluse algust tekitanud olukorra, kus võlgnevuse jääk on täpselt 2398 eurot. Kogu võlatunnistuse järgne võlg pidi olema tasutud 30.12.2016. 8.novembriks 2017 oli võlatunnistuse järgne võlg endiselt 3115 eurot ja kostja polnud sellele esitanud ühtegi vastuväidet. Saades maksekäsu kiirmenetluse avalduse otsustas kostja väita, et vana võla katteks A.Kraavile tasutu oli võlatunnistuse katteks hagejale tasutu. Seetõttu kostja tasus hagejale 717 eurot, et võlgnevuse jäägiks jääks 2398 eurot. Kohus nõustub hageja esindaja seisukohtadega, sest hageja poolt väidetut, et kostja ei esitanud ühtegi vastuväidet meeldetuletuskirjadele, ei ole kostja ümber lükanud. Olukorras, kus kostja ei ole ennast varustanud tõenditega, mis võimaldaks lugeda tema väited tõsikindlateks ja lugeda kostja poolt esitatuid vaidlusalused asjaolud tõendatuteks, on hagi mitterahuldamine välistatud. Kostja pole esitanud tõendeid, millele tuginedes saaks kohus järeldada kostjapoolsete kohustuste täitmist. Kostja on teinud ülekandeid füüsilisele isikule, mitte hagejale. Asjaolu, et nimetatud füüsiline isik (A.Kraavi) on hageja juhatuse liige, ei välista samuti hagi rahuldamist. Kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, mille kohaselt kostja ei ole eelmenetluses esile toonud, et ta oleks mingist hageja käitumisest aru saanud selliselt, et hageja nõustuks tasumisega mingi kolmanda isiku kontole. Kostja poolt alles pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse saamist vastuväite esitamine (et vana võla katteks A.Kraavile tasutu oli võlatunnistuse katteks hagejale tasutu) näitab, et kostja esindaja vastuväide, et kostja võis aru saada teise poole käitumisest nõusolekut teha lepingusse muudatusi muus vormis kui oli lepingus kokku lepitud, on sisutühi. Kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, et kostja poolt esitatud faktiväide kostja ja A.Kraavi kohtumise kohta ajavahemikus 18. juuli kuni 29. juuli on esitatud pärast eelmenetluse lõppemist. Kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, et kostja ei ole täpsustanud, millal ja kuidas ta konkreetselt vana võlgnevuse sularahas väidetavalt tasus. Kostja vastuväited seoses tema ja A.Kraavi vaheliste kohtumistega ja nende käigus väidetavalt kokkulepitud kõikide võlgnevuste tasumine, sh sularahas, ei ole kostja poolt esitatud asjaolude alusel vastuvaidlematult kontrollitavad. Eelnimetatu muudab kostja vastuväited ja vastuväidete aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatuse ebapiisavateks. Kostja pangakonto väljavõte (tl

96) sularaha väljavõtmise kohta, hageja poolt kostjale tasutud lõpparve (tl 97) ja kostja ülekanded A.Kraavi kontole (tl 76-77) ei ole piisavad tõendid ka kogumis kostja vande alla antud ütlustega olukorras, kus A.Kraavi ei ole hageja. Võlgnevuse tasumine hagejale ei ole hagi rahuldamist välistavalt tõendatud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kostja on teinud hageja pangakontole võlatunnistusest tulenevalt ülekanded (tl 78-90). Hageja nõuab võlatunnistuses märgitud võlgnevusest tasumata osa, so 2398 euro tasumist. Nimetud põhinõue tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Sissenõutavaks muutunud viivis 108,27 eurot (arvestatuna alates hagiavalduse esitamisest, so 29.01.2018-22.08.2018) ja lisanduv seadusjärgne viivis tuleb samuti kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 23.08.2018 kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Viivise arvutuse tulemus põhineb: http://www.viivisekalkulaator.ee/. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Arvestades asja keerukuse astet on põhjendatud õigusabi tunni hind 120 eurot tund ilma käibemaksuta. Õigusdokumentide koostamisega seoses peab kohus põhjendatult kulutatud ajaks: hagiavalduse koostamine 3 tundi, so 360 eurot; 25.05. 2018 seisukoha koostamine kostja vastusele ja taotlustele 3 tundi 360 eurot; 21.06.2018 seisukoha koostamine 1 tund, so 120 eurot; 12.07.2018 seisukoha koostamine 1 tund, so 120 eurot. Kokku: 960 eurot.

Kohtuistungitest osavõtuga seoses peab kohus põhjendatult kulutatud ajaks: ettevalmistus istungiks 0,5 tundi so 60 eurot ja 30.06.2018 kohtuistung 2,25 tundi, so 270 eurot; ettevalmistus istungiks 0,5 tundi, so 60 eurot ja 06.08.2018 kohtuistung 3 tundi, so 360 eurot. Kokku: 750 eurot. Kohus loeb põhjendatuks hageja menetluskuluna riigilõivu 275 eurot. Lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulud kokku on 1710 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku on hageja õigusabikulud 1985 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja hageja õigusabikulud 1985 eurot (ilma käibemaksuta) ja menetluskuludelt (1985 eurot) viivis VÕS § 113 sätestatud määras menetluskulude lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.