2-17-117937/6 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

4.Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud põhivõlas sisalduvate meeldetuletuse tasude nõude 6 euro osas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Elisa Eesti AS 19.11.2014. a osamaksetega vara müügilepingu nr 3523016, 23.06.2013. a järelmaksuga vara müügilepingu nr 25838363, 18.12.2014. a osamaksetega vara müügilepingu nr 3581298, 18.12.2014. a liitumislepingu nr 3581262, 23.06.2013. a liitumislepingu nr 2538359, 19.11.2014. a liitumislepingu nr 3522996. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 27.03.2015. a ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu. 16.12.2016. a loovutas Elisa Eesti AS kostja vastase nõude põhisummas 1 820,38 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja on jätnud tasumata arved nr 2011394063, 2011608870, 2011830916 ja 2012089841. Kuivõrd arve nr 2011830916 sisaldab mh meeldetuletuse tasu summas 1 euro ning arve nr 2012089841 meeldetuletuse tasu summas 5 eurot, kuid hagiavaldusest ega selle lisadest ei nähtu, millisel alusel on meeldetuletuse tasu kostjalt nõutud, jättis kohus 02.03.2018. a määrusega OÜ AF Võlamenetlus hagi P. V.i vastu käiguta, andes puuduse kõrvaldamiseks aega 10 päeva arvates määruse hagejale kättetoimetamisest. Hageja esindaja sai kohtu 02.03.2018. a määruse kätte 05.03.2018. a, kuid meeldetuletuse tasude nõude alust ei selgitanud. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hagiavaldusest ega selle lisadest ei nähtu, millisel alusel hageja kostjalt meeldetuletuse tasusid nõuab, ei ole hageja nõue meeldetuletuse tasude osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. 2(3)

Kohus rahuldab hageja põhinõude seega 1 814,38 euro ulatuses ja jätab rahuldamata summas 6 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid põhivõlalt summas 1 820,38 eurot alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast 21.04.2015. a kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 20.12.2017. a. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 6 euro ulatuses, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist summalt 1 814,38 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 388,42 eurot ja jätab rahuldamata summas 1,28 eurot. Esitatud hagiavalduses palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 970 eurot. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 90 euro ulatuses. Kuivõrd riigilõivu on hageja tasunud seaduses sätestatud ulatuses, on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 340 eurot, so riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulu 90 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.