Asjaõigus › Omandiasjad

2-16-10964 (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatusse.

registriosa

nr

2394109)

omanikuna

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagiavalduse kostja vastu alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks ja kinnisraamatu kande muutmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks. Hagiavalduse ja täpsustatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid 26. novembril 2007 hageja ja kostja korteriomandi isikliku kasutusõiguse seadmise ja korteriomandi kinkelepingu, mille kohaselt hageja kinkis kostjale korteriomandi aadressil XXX, seades isikliku kasutusõiguse, mille sisuks on hageja õigus tasuta ja tähtajatult kasutada korteriomandi reaalosa. Kinkija ei ole lepingu täitmise tõttu võimeline ennast mõistlikult ülal pidada. Hageja ainsaks sissetulekuks on pension 2(4)

2-16-10964 summas 357 eurot kuus. Hageja sissetulekuks ei piisa korteriomandi kommunaalkulude ja hageja enda ülalpidamiskulude kandmiseks. Peale selle peab hageja kandma suured kulud ravimitele ja tervishoiule. Kostja ei hoolitse hageja eest. Hageja avaldas kostjale 2015 aprillis, et soovib ära vahetada kingitud korterit väiksema vastu. Lepingust taganemise avaldus on kostjale edastatud 28. mail 2015. Kostja ei ole hageja palvele reageerinud. Hageja hindab kostja käitumist kui jäme tänamatus hageja vastu. 26. mail 2015 taganes hageja eelnimetatud kinkelepingust põhjusel, et kinkija ei ole lepingu täitmise tõttu võimeline ennast mõistlikult ülal pidada ning põhjusel, et kostja ei hoolitse hageja eest. Hageja soovib, et kostja tagastaks talle korteriomandi XXX. Hageja palub rahuldada hagi, kohustada kostjat tagastama hageja omandisse alusetu rikastumise teel saadud korteriomand, aadressil XXX, VÕS § 1028 lg 1 järgi; kohustada kostjat andma selleks vajalikku tahteavaldust, millega T B ja A B lepivad kokku, et Viru Maakohtu Narva kinnistusosakonna korteriomandi kinnistusregistri registriossa nr 2394109 kantud korteriomandi, aadressil XXX, omand läheb üle hagejale ning kohustada kostjat andma selleks vajalikku tahteavaldust, millega hageja ja kostja lepivad kokku, et Viru Maakohtu Narva kinnistusosakonna korteriomandi kinnistusregistri registriossa nr 2394109 teises jaos kantud senine kanne omaniku kohta kustutakse ning ainuomanikuna kantakse sisse hageja.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 28 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest (t.l.-135-136). Kostjale toimetati hagi kätte isiklikult vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1393/2007 (kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine) välisriigis 08. juunil 2018 (t.l.-178). Seega oli kostja kohustatud hagiavaldusele vastama hiljemalt 06. juulil 2018. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja kohtule ei vastanud ega vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud (TsMS § 231 lg 2). TsMS § 444 lg 2 ja 3 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 267 p 1, VÕS § 268 lg 1, VÕS § 1028 lg 1, asjaõigusseaduse (AÕS) § 641, kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 2 p 3 ja lg 8 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

Hagihind Lähtuvalt TsMS § 122 lg 2, § 126 lg 1, § 125 on hagihind 14 000 eurot. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 3(4)

2-16-10964 Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja ei esitanud kohtule määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduses puuduvad andmed hageja menetluskulude kohta. Seega hagejale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Viru Maakohtu 17. jaanuari 2017 määrusega anti hagejale menetlusabi ning vabastati riigilõivu summas 650 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. Viru Maakohtu 12. märtsi 2018 määrusega anti hagejale menetlusabi ning vabastati täielikult tsiviilasjas menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. Kohus korraldas kostjale edastatavate dokumentide tõlkimise M OÜ vahendusel, tõlkimise maksumus on 429,47 eurot (t.l.-170). Vastavalt TsMS § 190 lg 3 menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kuivõrd hagejale anti menetlusabi ja kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt mõista riigituludesse välja menetluskulud (s.o hagiavalduse esitamiselt tasumata riigilõiv ja tõlkekulud). Vastavalt TsMS § 179 lg 1, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kostjalt menetluskulude riigi tuludesse väljamõistmise lahendab kohus eraldi määrusega. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.