B2 Kapital SIA hagiavaldus N P vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
81,57 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja B2 Kapital SIA (registrikood 40103645131, asukoht Skanstes iela 50, Riia, Läti), lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja N P (isikukood xxxx, elukoht xxxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada B2 Kapital SIA hagiavaldus osaliselt.
2.Jätta rahuldamata B2 Kapital SIA nõue välja mõista N Plt Tele 2 Eesti AS ja N P vahel 16.01.2016 sõlmitud liitumislepingu nr 30009268 alusel väljastatud arvete alusel tekkinud põhivõlgnevus 69,02 eurot.
3.Välja mõista N Plt B2 Kapital SIA kasuks Tele 2 Eesti AS ja N P vahel 16.01.2016 sõlmitud liitumislepingu nr 30009268 alusel väljastatud arvete tasumisega viivitamise eest viivis 24.06.2018 seisuga summas 88 senti.
4.Jätta menetluskulud 98,93% ulatuses B2 Kapital SIA kanda ja 1,07% ulatuses N P kanda.
Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista N Plt B2 Kapital SIA kasuks välja menetluskulu 1,60 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb N Pl tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskulult (1,60 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Jätta N P menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (13.08.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.B2 Kapital SIA (hageja) esitas 26.04.2018 hagiavalduse N P (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele 2 Eesti AS ja kostja 16.01.2016 tähtajatu liitumislepingu nr 30009268 mobiilsideteenuse osutamiseks. Tele 2 Eesti AS väljastas kostjale perioodil jaanuar – juuni 2017 arved summas kokku 94,03 eurot. Kostja ei ole arved tasunud. Tele2 Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 30.05.2017, kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. Tele 2 Eesti AS loovutas nõude kostja vastu hagejale. Võlgnevuse sissenõudmise menetluses tasus kostja 60 eurot, mille hageja on arvestanud sissenõudmiskulu 34,99 euro ning 01.01.2017 arve summas 18,50 eurot katteks ja osaliselt 01.02.2017 arve summas 15,39 eurot katteks. Kostja võlgnevus arvete tasumise eest moodustab 69,02 eurot, millise summa palub hageja kostjalt välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise seaduses sätestatud määras Tele 2 Eesti AS poolt kostjale väljastatud arvete tasumisega viivitamise eest alates jaanuarist 2017 kuni hagi esitamiseni kokku 7,03 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise arvete tasumisega viivitamise eest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuses esitatud põhjenduste kohaselt ei kasutanud kostja sidet kaks viimast kuud. Kostja kaotas SIM-kaardi, aga arved tulid. Kostjal ei olnud võimalik Tele 2 Eesti AS-ga sõlmitud lepingut lõpetada. Kohtu põhjendused
3.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Poolte vahel puudub vaidlus, et Tele 2 Eesti AS ja kostja sõlmisid 16.01.2016 liitumislepingu nr 30009268 interneti kasutamiseks arvutis (lk 6); Tele 2 Eesti AS väljastas kostjale perioodil jaanuar – juuni 2017 arved summas kokku 94,03 eurot (lk 14 – 19); kostja ei ole Tele 2 Eesti AS poolt väljastatud arveid tasunud; Tele 2 Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 30.05.2017; Tele 2 Eesti AS loovutas nõude kostja vastu hagejale; võlgnevuse sissenõudmise menetluses tasus kostja 60 eurot, mille hageja on arvestanud sissenõudmiskulu 34,99 euro ning 01.01.2017 arve
summas 18,50 eurot katteks ja osaliselt 01.02.2017 arve summas 15,39 eurot katteks; kostja maksis 25.06.2018 hagejale käesolevas menetluses esitatud nõuete katteks 76,05 eurot (lk 50).
5.Kohus leiab, et Tele 2 Eesti AS ja kostja vahel 16.01.2016 sõlmitud liitumisleping vastab käsunduslepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 mõttes. Kostja on jäänud Tele 2 Eesti AS poolt perioodil jaanuar – juuni 2017 väljastatud arvete summas kokku 94,03 eurot tasumisega viivitusse. Tele 2 Eesti AS loovutas oma nõude kostja vastu hagejale ja hagejal on VÕS § 619 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt arvete tasumist. Kostja väide, et ta ei saanud Tele 2 Eesti AS-ga sõlmitud lepingut lõpetada ei vabasta teda kohustusest tasuda temale väljastatud arveid.
6.Kostja ei ole vaidlustanud, et Tele 2 Eesti AS saatis temale tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 4,99 eurot. Hagejal on õigus nõuda tasulise meeldetuletuskirja kulu hüvitamist VÕS § 1132 lg 1 alusel. Kostja ei ole vaidlustanud, et võlgnevuse tasumiseks alustas hageja sissenõudmismenetlust, kus kostjale oli saadetud 5 meeldetuletuskirja (lk 20). Hagejal on õigus nõuda võlgnevuse sissenõudmiskulude summas 30 eurot hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel.
7.Võlgnevuse sissenõudmismenetluses tasus kostja hagejale kokku 60 eurot (15 eurot 27.07.2017, 15 eurot 28.08.2017, 15 eurot 27.09.2017, 15 eurot 27.10.2017) (lk 20). Hageja arvestab kostja poolt tasutud summad võlgnevuse sissenõudmiskulude katteks, seejärel põhivõlgnevuse katteks ja seejärel kõrvalnõuete katteks. Kohus leiab, et arvestus, kus tasutud summad loetakse põhivõlgnevuse ja seejärel kõrvalnõuete katteks vastab kostja huvidele ja on kostja jaoks võrreldes VÕS § 88 lg-s 8 sätestatuga soodsam. Kohus järgib hageja arvestust, kus kostja poolt makstud summade arvel tuleb esmalt lugeda tasutuks võlgnevuse sissenõudmiskulud, seejärel põhivõlgnevus ja kõrvalnõuded. Võlgnevuse sissenõudmismenetluses maksis kostja 27.07.2017, 28.08.2017, 27.09.2017 hagejale kokku 45 eurot, mille arvel tuleb lugeda täidetuks võlgnevuse sissenõudmiskulud kokku 34,99 eurot (4,99 eurot + 30 eurot).
8.Kostja poolt 27.07.2017, 28.08.2017, 27.09.2017 tasutud 45 euro jääk, st 10,01 eurot (45 eurot – 34,99 eurot) tuleb lugeda tasutuks 01.01.2017 arve 52030257 summas 18,50 eurot katteks. Pärast 27.09.2017 moodustas kostja võlgnevus 01.01.2017 arve 52030257 alusel kokku 8,49 eurot (18,50 eurot – 10,01 eurot). Kostja maksis 27.10.2017 hagejale 15 eurot. Sellest summast tuleb lugeda tasutuks 01.01.2017 arve 52030257 võlgnevus 8,49 eurot ja ülejäänud summa, st 6,51 euro (15 eurot – 8,49 eurot) tuleb lugeda makstuks 01.02.2017 arve 52379017 summas 15,39 eurot katteks. Pärast 27.10.2017 moodustas kostja võlgnevus 01.02.2017 arve 52379017 alusel kokku 8,88 eurot (15,39 eurot – 6,51 eurot). Pärast 27.10.2017 kujuneb kostja võlgnevus järgmiselt: 01.02.2017 arve 52379017 alusel 8,88 eurot, 01.03.2017 arve 15100139564 alusel 16,14 eurot, 01.04.2017 arve 15100379339 alusel 14,99 eurot, 01.05.2017 arve 15100611545 alusel 14,99 eurot, 01.06.2017 arve 15100842804 alusel 14,02 eurot, kokku 69,02 eurot. Kostja maksis 25.06.2018 hagejale 76,05 eurot (lk 50), millega tuleb lugeda tasutuks kostja eeltoodud arvete alusel tekkinud võlgnevus kokku 69,02 eurot. Hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlgnevus kokku 69,02 eurot tuleb jätta rahuldamata.
9.Hageja palub mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras arvete tasumisega viivitamise eest. Hageja palub mõista kostjalt välja viivis alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamisele eelnenud päevani ja alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõude aluseks on VÕS § 113 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367. Kostja oli 01.01.2017 arve 52030257 summas 18,50 eurot tasumisega viivituses alates 19.01.2017 kuni 26.09.2017. Seadusjärgne viivis märgitud perioodi eest on 1,02 eurot. Kostja oli 01.01.2017 arve 52030257 jäägi summas 8,49 eurot tasumisega viivituses alates 27.09.2017 kuni 26.10.2017. Seadusjärgne viivis märgitud perioodi eest on 0,05 eurot. Kostja oli 01.02.2017 arve 52379017 summas 15,39 eurot tasumisega viivituses alates 19.02.2017 kuni 26.10.2017. Seadusjärgne viivis märgitud perioodi eest on 0,85 eurot. Kostja oli 01.02.2017 arve 52379017 jäägi summas 8,88 eurot tasumisega viivituses alates 27.10.2017 – 24.06.2018. Seadusjärgne viivis märgitud perioodi eest on 0,47 eurot. Kostja oli 01.03.2017 arve 15100139564 summas 16,14 eurot tasumisega viivituses alates 19.03.2017 kuni 24.06.2018. Seadusjärgne viivis märgitud perioodi eest on 1,64 eurot. Kostja oli 01.04.2017 arve 15100379339 summas 14,99 eurot tasumisega viivituses alates 19.04.2017 kuni 24.06.2018. Seadusjärgne viivis märgitud perioodi eest on 1,42 eurot. Kostja oli 01.05.2017 arve 15100611545 summas 14,99 eurot tasumisega viivituses alates 19.05.2017 kuni 24.06.2018. Seadusjärgne viivis märgitud perioodi eest on 1,32 eurot. Kostja oli 01.06.2017 arve 15100842804 summas 14,02 eurot tasumisega viivituses alates 19.06.2017 kuni 24.06.2018. Seadusjärgne viivis märgitud perioodi eest on 1,14 eurot. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni täitmiseni summas kokku 7,91 eurot (1,02 eurot + 0,05 eurot + 0,85 eurot + 0,47 eurot + 1,64 eurot + 1,42 eurot + 1,32 eurot + 1,14 eurot). Kostja maksis 25.06.2018 hagejale 76,05 eurot (lk 50), millega tuleb lugeda tasutuks kostja põhivõlgnevus kokku 69,02 eurot ja ülejäänud summa, st 7,03 eurot (76,05 eurot – 69,02 eurot) tuleb lugeda tasutuks viivise katteks. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 24.06.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise tasumist kokku 88 senti (7,91 eurot – 7,03 eurot). Hageja nõue välja mõista kostjalt viivis tuleb rahuldada osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja Tele 2 Eesti AS ja kostja vahel 16.01.2016 sõlmitud liitumislepingu alusel väljastatud arvete tasumisega viivitamise eest viivise 24.06.2018 seisuga summas 88 senti. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas nõude välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 69,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 7,03 ja viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, milline summa moodustab TsMS § 133 lg 2 alusel 5,52 eurot. Hageja nõue kokku oli 81,57 eurot (69,02 eurot + 7,03 eurot + 5,52 eurot). Kohus rahuldab hageja nõude summas 88 senti, mis moodustab 1,07% esialgsest haginõudest. Hageja nõue jääb rahuldamata 98,93% ulatuses. Kohus jaotab TsMS § 163 lg 1 alusel
menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 98,93% ulatuses hageja kanda ja 1,07% ulatuses kostja kanda.
11.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Kohus eeldab, et kostja ei ole menetluskulusid kandnud ja jätab kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
12.Järgnevalt hindab kohus hageja menetluskulusid. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja 25.05.2018 menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 75 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja poolt riigilõivu 75 eurot tasumine on nähtav tsiviilasja toimikust (lk 33). Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kuluga. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud 75 eurot on põhjendatud kulu. Õigusabikulud on esitatud ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 150 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele jäeti menetluskulud 98,93% ulatuses hageja kanda ning 1,07% ulatuses kostja kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hüvitada hagejale 1,07% hageja menetluses kantud kuludest, so summas (150 eurot x 1,07%) 1,60 eurot.
13.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas on hageja vastava taotluse esitanud. Kohus rahuldab hageja taotluse ning märgib, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1,60 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.