Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-17-110801

Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Kohtu selgitused -

-

-

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1-3 sätestatud aluse esinemise korral. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3) ning tunnistab selle omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (eespool ja edaspidi TsMS) § 209 lg 1 sätestab, et muu hulgas juriidilisest isikust poole lõppemise korral lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. Äriregistrist nähtub, et Osaühing Aktiva Finants on ühendanud endaga muu hulgas OÜ AF Võlamenetlus. Ühinemine on kantud äriregistrisse 03.08.2018, misjärel on OÜ AF Võlamenetlus registrist kustutatud. Ühinemine on üldõigusjärgluse juhtum. Seega on tegemist menetlusõigusjärglusega TsMS § 209 lg 1 mõttes ning Osaühing Aktiva Finants tuleb lubada üldõigusjärglasena hagejaks. Sisuliselt läheb menetlus üldõigusjärglasele tervikuna üle, st menetlust võib jätkata ka siis, kui üldõigusjärglane menetlusse astumise avaldust TsMS § 209 lg 1 alusel ei esita või menetluses osalemisega ei nõustu (vt Riigikohtu 22.11.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11, p 50). Kohus leiab, et 2 (3)

2-17-110801 menetluse käesolevas etapis ja olukorras, kus üldõigusjärglane ei ole menetlusse astumise avaldust esitanud, tuleb senine hageja asendada tema üldõigusjärglasega. Vastavalt TsMS § 209 lg-le 2 on üldõigusjärglasele kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud postkasti jätmisega TsMS § 326 järgi, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, v.a sissenõudmiskulude ja seisuga 09.10.2017 viivisenõude osas, mis ületab 55,30 eurot. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata (vt nt Riigikohtu 03.05.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p 16 jj). Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse ulatuses, s.o mitte üle põhivõla summa. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 96% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 4% ulatuses hageja ja 96% ulatuses kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kohus, tutvunud hageja menetluskuludega (riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 375 eurot), leiab, et need kuuluvad rahuldamisele osaliselt (sh riigilõiv 100 eurot ja põhjendatud õigusabikulu 90 eurot). Tegemist on nn masshagiga, kus hageja kasutab hagiavaldusena väljatöötatud standardset vormi. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kuna kostja kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, puuduvad kostjal hüvitatavad menetluskulud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 182,40 eurot (s.o 190-st eurost 96%). Tulenevalt TsMS §-st 178 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.