I J hagiavaldus I A (A) vastu 1 000 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 090,30 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja I J (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja K K Kostja I A (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja K K
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus I J nõudes välja mõista I Alt põhivõlgnevus 1 000 eurot.
2.Rahuldada I J hagiavaldus osaliselt.
3.Välja mõista I Alt I J kasuks viivis põhivõlgnevuse 1 000 eurot tasumisega viivitamise eest perioodil 02.03.2018 – 27.05.2018 kokku 19,07 eurot.
4.Tagastada I J poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust 87,50 eurot ning kanda tagastamisele kuuluv riigilõiv 87,50 eurot I J arveldusarvele XXX, makse tegemisel märkida selgitusse „riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-18-6025“.
Jätta menetluskulud I A kanda. Välja mõista I Alt I J kasuks menetluskulud (riigilõiv + õigusabikulud) summas 1 012,50 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb I Al tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 012,50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
avalikult teatavakstegemisest (13.08.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.I J (hageja) esitas 18.04.2018 hagiavalduse I A (kostja) vastu 1 000 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise tähtajalise laenulepingu. Lepingu täitmiseks kandis hageja 10.01.2018 kostja arveldusarvele 1 000 eurot selgitusega 10.01.2018 kokkulepe. Kostja pidi hagejale 1 000 eurot tagastama pärast seda, kui hagejaga seotud ARS Stainless OÜ tasub kostjaga seotud I.A.Ehitusteenus OÜ-le arve nr 57.12, mille maksetähtaeg oli möödunud. ARS Stainless OÜ tasus arve nr 57.12 01.03.2018. Seega muutus hageja laenulepinguline nõue kostja vastu sissenõutavaks 01.03.2018. Kostja ei ole 1 000 eurot tagastanud. Hageja palub mõista kostjalt välja perioodil 01.03.2018 – 18.04.2018 sissenõuvataks muutunud viivis seaduses sätestatud määras 10,52 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja viivis seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja märgib, et kui kohus leiab, et laenusuhe hageja ja kostja vahel ei ole tõendatud, palub hageja alternatiivselt mõista kostjalt 1 000 eurot välja alusetu rikastumise alusel. Alusetud on kostja väited, et temal tekkis kohustus tagastada hagejale raha alles 18.05.2018 ja pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist ning Ars Stainless OÜ poolt kõikide arvete ja menetluskulude tasumist I.A.Ehistusteenus OÜ-le. Raha ülekandmise ajal oli I.A.Ehitusteenus OÜ arve nr 57.12 ainukene, mida Ars Stainless OÜ pidi tasuma. Seega puudutas poolte kokkulepe 1 000 euro tagastamise kohta arvet nr 57.12 ja kokkulepe ei saanud olla seotud muude arvetega, rääkimata menetluskulude hüvitamise nõudest, mis tehti maksekäsu kiirmenetluses, milleks avaldus esitati alles 05.02.2018. Järjekorras kaks viimast I.A.Ehitusteenused OÜ arvet nr 01.01 ja 02.01 tasuti ARS Stainless OÜ poolt 07.03.2018. Seega isegi kui pooltel oleks olnud kokkulepe selles, et kostja tagastab hagejale 1 000 eurot pärast ARS Stainless OÜ kõikide arvete tasumist, oleks kostjal tulnud seda teha hiljemalt 07.03.2018 ja märkimisväärselt enne hagi esitamist. Eluliselt usutav ei ole see, et hageja ja kostja leppisid 10.01.2018 suuliselt kokku selles, et saadud 1 000 eurot kuulub tagastamisele siis kui ARS Stainless OÜ on tasunud I.A.Ehitusteenused OÜle veel mingid hüpoteetilised tulevikus tekkida võivad kohtuvaidlusest tulenevad menetluskulude nõuded.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt võtab kostja hagi õigeks põhivõlgnevuse 1 000 eurot osas. Kostja märgib, et hagejaga seotud ARS Stainless OÜ tellis kostjaga seotud I.A.Ehitusteenus OÜlt töid, mille eest ARS Stainless OÜ tähtaegselt ei tasunud. Sellest tulenevalt keeldus I.A.Ehitusteenus OÜ töödega jätkamast, kui arveid ei tasuta ära. Sellest tulenevalt pakkus hageja, et ta tasub otse oma kontolt kostja isiklikule kontole 1 000 eurot, et järgneval päeval töölised tööd edasi teeksid objektil. Initsiatiiv raha kandmiseks tuli hagejalt, mitte kostjalt.
Kostja märgib, et kuivõrd ARS Stainless OÜ ei tasunud talle I.A.Ehitusteenus OÜ poolt esitatud arveid, oli viimane sunnitud esitama kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Läbi maksekäsu kiirmenetluse avalduse õnnestus I.A.Ehitusteenus OÜ-l osutatud teenuste eest võlgnevus kätte saada, kuid tasutud riigilõivu ning menetluskulude eest keeldus ARS Stainless OÜ tasumast. Seetõttu oli poolte vahel kokkulepe, et kostja tagastab hageja poolt tasutud 1 000 eurot tingimusel, et kõik ARS Stainless OÜ kohustused I.A.Ehitusteenus OÜ ees on täidetud (sh viivised ja muud nõudega kaasnevad kulud, mh maksekäsu kiirmenetluse kulud). ARS Stainless OÜ täitis oma kohustused I.A.Ehitusteenus OÜ ees 18.05.2018 ja sellest kuupäevas alates tunnistab kostja hageja nõuet. Kohtu põhjendused
3.Hageja esitas 24.05.2018 täpsustatud hagiavalduses järgmised nõuded: - mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust tulenevalt 1010,52 eurot, milline summa koosneb põhivõlgnevusest summas 1 000 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisest summas 10,52 eurot; - alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja alusetult saadud raha, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 1 000 eurot; - mõlema alternatiivi puhul mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlgnevuse 1 000 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o. alates 19.04.2018 kuni põhinõude täitmiseni. 13.06.2018 menetlusdokumendis loobus hageja nõudest välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 1 000 eurot, sest kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist. Kostja ei ole hageja nõudest osalisele loobumisele vastu vaielnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel menetluse hageja nõudes välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 1 000 eurot. Menetlus jätkub hageja nõudes välja mõista kostjalt viivis põhivõlgnevuselt alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamisele eelnenud päevani ja alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
4.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Hageja tugineb oma nõudes sellele, et poolte vahel olid lepingulised suhted ja alternatiivselt sellele, et kostja rikastus alusetult hageja arvel. Esmalt kontrollib kohus hageja nõuet lepingu alusel.
6.Kohtu hinnangul on tõendatud, et pooled sõlmisid 10.01.2018 kokkuleppe, mille alusel andis hageja kostjale laenu 1 000 eurot. Vastavalt kokkuleppele kandis hageja kostjale üle 1 000 eurot 10.01.2018 selgitusega „10.01.2018 kokkulepe“ (lk 4). Kostja tunnistab 24.05.2018 menetlusdokumendis, et poolte vahel oli kokkulepe, mis reguleerib hageja poolt kostjale ülekantud raha tagastamist. Hageja 14.01.2018 kirjast nähtub ka, et hageja kandis raha kostjale üle poolte kokkuleppel (lk 32). Poolte kokkulepet, et hageja maksab kostjale 1 000 eurot ja kostja peab raha tagastama kinnitab ka poolte 12.03.2018 e-kirjavahetus, kus pooled vaidlevad kokkuleppe sisu üle
(lk 52). Kohtu hinnangul vastab poolte kokkulepe, mille kohaselt maksab hageja kostjale 1 000 eurot ja kostja kohustub raha tagastama laenulepingu tunnustele VÕS § 396 lg 1 mõttes. Tähtsust ei oma see, kelle initsiatiivil oli leping sõlmitud.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega tuleb tuvastada, millal muutus sissenõutavaks kostja kohustus tagastada hagejale 1 000 eurot. Hageja väidab, et pooled leppisid kokku, et kostja tagastab 1 000 eurot siis, kui hagejaga seotud ARS Stainless OÜ tasub kostjaga seotud I.A.Ehitusteenus OÜ-le arve nr 57.12. Hageja märgib, et ARS Stainless OÜ tasus arve nr 57.12 01.03.2018 ja märgitud kuupäevast alates muutus sissenõutavaks kostja kohustus tagastada 1 000 eurot. Kostja on seisukohal, et tema kohustus tagastada hagejale 1 000 eurot muutus sissenõutavaks siis, kui kõik Ars Stainless OÜ kohustused I.A.Ehitusteenus OÜ ees on täidetud (sh viivised ja muud nõudega kaasnevad kulud, mh maksekäsu kiirmenetluse kulud). Kostja märgib, et Ars Stainless OÜ täitis oma kohustused I.A.Ehitusteenus OÜ ees 18.05.2018 ja sellest kuupäevas alates tunnistab kostja hageja nõuet.
8.Pooltel on erinev arusaam lepingu tingimusest, mis reguleerib seda, millal muutus sissenõutavaks kostja kohustus tagastada hagejale 1 000 eurot. Seetõttu tuleb kohtul lepingut tõlgendada VÕS § 29 lg-te 4 – 6 alusel. Kohus leiab, et pooled leppisid kokku, et kostja kohustus tagastada hagejale 1 000 eurot muutub sissenõutavaks siis, kui hagejaga seotud ARS Stainless OÜ tasub kostjaga seotud I.A.Ehitusteenus OÜ-le arve nr 57.12. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt. Kostjaga seotud I.A.Ehitusteenus OÜ väljastas 29.12.2017 hagejaga seotud ARS Stainless OÜ-le arve nr 57.12 maksetähtajaga 05.01.2018 (lk 6). Pooled sõlmisid laenulepingu 10.01.2018 ja samal päeval kandis hageja kostjale üle 1 000 eurot (lk 4). Lepingu sõlmimise kuupäevaks oli muutunud sissenõutavaks I.A.Ehitusteenus OÜ poolt Ars Stainless OÜ-le väljastatud arvest nr 57.12 tulenev tasunõue 1 080 eurot (lk 6). Hageja saatis kostjale 10.01.2018 sõnumi (lk 8), kus märgib, et makse on tehtud vastavalt tänasele kokkuleppele ning hageja ootab kostja tagasimakset, kui ARS asja ära lahendab. Kostja vastas samal päeval hageja sõnumile „OK“, millest saab kohtu hinnangul järeldada kostja nõusolekut hageja sõnumis toodud tingimustega, sh raha tagastamise osas. Hageja poolt kostjale tasutud 1 000 euro tagastamise sidumist ARS Stainless OÜ poolt arvete tasumisega I.A.Ehitusteenus OÜ-le kinnitab ka pooltevaheline 12.03.2018 e-kirjavahetus (lk 52). Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et pooled sidusid 1 000 euro tagastamise konkreetse sündmusega ehk sellega, millal hagejaga seotud ARS Stainless OÜ tasub kostjaga seotud I.A.Ehitusteenus OÜ-le arve nr 57.12. Kohtu hinnangul kinnitab eeltoodud tõlgendust hageja 14.01.2018 e-kiri kostjale, kus hageja märgib, et vastavalt kokkuleppele võttis hageja vastutuse ja tasus oma isiklikult kontolt kostjale esimese arve eest. Kuivõrd 10.01.2018 lepingu sõlmimise ajaks oli muutunud sissenõutavaks I.A.Ehitusteenus OÜ poolt ARS Stainless OÜ-le väljastatud arvest nr 57.12 tulenev tasunõue 1 080 eurot, siis kirjutab hageja 14.01.2018 ekirjas tõenäoliselt I.A.Ehitusteenus OÜ arvest nr 57.12. Kostjaga seotud I.A.Ehitusteenus OÜ on väljastanud hagejaga seotud ARS Stainless OÜ-le veel kaks arvet. Esimene arve nr 01.01 oli väljastatud 05.01.2018 ja maksetähtaeg oli 12.01.2018 (lk 48) ning teine arve nr 02.01 oli väljastatud 12.01.2018 ja maksetähtaeg oli 19.01.2018 (lk 49). Usutav ei ole, et 10.01.2018 lepingu sõlmimisel seadsid pooled hageja poolt kostjale makstud 1 000 euro tagastamise tingimuseks selle, et kostja tagastab raha, kui hagejaga seotud ARS Stainless OÜ maksab kostjaga seotud I.A.Ehitusteenus OÜ-le 10.01.2018 lepingu sõlmimisel sissenõutavaks mittemuutunud arved. 10.01.2018 lepingu sõlmise hetkel ei saanud pooled teada, kas ARS Stainless OÜ jääb I.A.Ehitusteenus OÜ arve nr 01.01 tasumisega viivitusse või mitte. I.A.Ehitusteenus OÜ väljastas ARS Stainless OÜ-le arve 02.01 pärast 10.01.2018 kokkuleppe sõlmimist. Lisaks märgib kostja 24.05.2018 menetlusdokumendis, et hageja, kes oli seotud ARS Stainlees OÜ-ga, tasub otse oma kontolt kostja isiklikule kontole 1 000 eurot, et järgneval päeval töölised tööd edasi teeksid objektil. Seega on usutav, et hageja maksis kostjale 1 000 eurot seoses I.A.Ehitusteenus OÜ poolt ARS Stainless OÜ-le väljastatud arvega nr 57.12, sest märgitud arve oli muutunud sissenõutavaks
10.02.2018 kokkuleppe sõlmimise ajaks ja kostja töötajad võisid loobuda töö tegemisest, kuni arve 57.12 ei ole tasutud. Usutav ei ole, et hageja maksis kostjale 1 000 eurot seoses I.A.Ehitusteenus OÜ arvetega nr 01.01 ja nr 02.01, sest märgitud arved muutusid sissenõutavaks pärast 10.01.2018 kokkuleppe sõlmimist. Seega on usutav ka see, et pooled sidusid kostja poolt hagejale 1 000 euro tagastamise hetkega, millal ARS Stainless OÜ maksab I.A.Ehitusteenus OÜ poolt väljastatud arve nr 57.12. Usutav ei ole, et hageja ja kostja leppisid 10.01.2018 kokku, et kostja tagastab hagejale 1 000 eurot siis, kui ARS Stainless OÜ on tasunud I.A.Ehitusteenused OÜ-le tulevikus tekkida võivad kohtuvaidlusest tulenevad menetluslikud nõuded. I.A.Ehitusteenused OÜ-l tekkisid menetluskulud maksekäsu kiirmenetlusega seoses alles mais 2018 (lk 31) ehk tunduvalt hiljem pärast 10.01.2018 kokkuleppe sõlmimist. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et 10.01.2018 kokkuleppe sõlmimisel oli pooltel tahe siduda hageja poolt kosjale tasutud 1 000 euro tagastamine hetkega, millal ARS Stainless OÜ hüvitab I.A.Ehitusteenused OÜ-le maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et 10.01.2018 kokkuleppe sõlmimisel oli kostjaga seotud I.A.Ehitusteenused OÜ-l kavatsus pöörduda hagejaga seotud ARS Stainless OÜ vastu kohtusse. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et pooled sõlmisid 10.01.2018 lepingu tingimusel, et kostja tagastab hagejale 1 000 eurot siis, kui hagejaga seotud ARS Stainless OÜ tasub kostjaga seotud I.A.Ehitusteenused OÜ-le viimase poolt ARS Stainless OÜ-le väljastatud arvest nr 57.12 tulenevalt 1 080 eurot. Seega leppisid pooled 1 000 euro tagastamise tähtpäevas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 1 mõttes, milleks on I.A.Ehitusteenused OÜ poolt ARS Stainless OÜ-le väljastatud arve nr 57.12 tasumine. Kostja ei ole tõendanud, et kostja tagastab hageja poolt tasutud 1 000 eurot tingimusel, et kõik ARS Stainless OÜ kohustused I.A.Ehitusteenus OÜ ees on täidetud (sh viivised ja muud nõudega kaasnevad kulud, mh maksekäsu kiirmenetluse kulud).
9.VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Sama sätte lg 7 esimese ja teise lause järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Hageja esitas tõendi, et ARS Stainless OÜ maksis I.A.Ehitusteenused OÜ-le arve nr 57.12 alusel 1 080 eurot 01.03.2018 (lk 7). VÕS § 82 lg 1 ja lg 7 esimese ja teise lause alusel muutus kostja kohustus tagastada hagejale 1 000 eurot sissenõutavaks alates arve nr 57.12 tasumisele järgnevast päevast, st 02.03.2018.
10.Hageja loobus nõudest välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 1 000 eurot, sest kostja maksis hagejale 1 000 eurot pärast hagi esitamist 28.05.2018 (lk 44). Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist seadusjärgses määras alates kostja kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni 10,52 eurot ja alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Võlausaldaja õiguse nõuda viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni näeb ette TsMS § 367. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kostja kohustuse sissenõutavaks muutumisest, st alates 02.03.2018 kuni hagi esitamisele eelnenud päevani, st
17.04.2018 summas 10,30 eurot, milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Viivise arvestus on toodud tabelis. Võlaperiood
% aastas
02.03.2018 - 8 17.04.2018
% päevas
Summa päevas
Perioodis päevi
Perioodi summa
0.021918
0.219178
10.301366
Kuivõrd hageja nõuab täpsustatud hagiavalduses sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist 10,52 eurot, ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 10,30 eurot, rahuldatakse hageja sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise nõue osaliselt. Hagejal on TsMS § 367 alusel õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest 18.04.2018 kuni põhivõlgnevuse 1 000 eurot tasumisele eelnenud päevani 27.05.2018 summas 8,77 eurot, milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Viivise arvestus on toodud tabelis. Võlaperiood
% aastas
18.04.2018 - 8 27.05.2018
% päevas
Summa päevas
Perioodis päevi
Perioodi summa
0.021918
0.219178
8.76712
11.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse 1 000 eurot tagastamisega viivitamise eest perioodil 02.03.2018 – 27.05.2018 kokku 19,07 eurot (10,30 eurot + 8,77 eurot). Hageja nõude rahuldamise õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367.
12.Kohus on leidnud, et poolte vahel oli laenuleping ja hageja nõue rahuldatakse lepingulisel alusel. Seetõttu ei hinda kohus hageja nõuet alternatiivsel õiguslikul alusel, st alusetu rikastumise järgi.
13.TsMS § 123 järgi oli hagi esitamisel tsiviilasja hind 1 090,30 eurot. Tsiviilasja hinna arvestus on järgmine: põhinõue 1 000 eurot (TsMS § 124 lg 1) + viivis põhinõudelt perioodi eest 02.03.2018 – 17.04.2018 seaduses sätestatud määras kokku 10,30 eurot (TsMS § 133 lg 1) + viivis, mis ei ole hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud 80 eurot (TsMS § 133 lg-d 1 ja 2, § 367), kokku 1 090,30 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
14.Hageja loobus nõudest välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 1 000 eurot. Seetõttu tuleb TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastada hagejale pool loobutud nõudelt tasumisele kuuluvast riigilõivust 87,50 eurot. Riigilõiv tagastatakse hageja arveldusarvele nr XXX.
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 ütleb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama sätte lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
Kostja rahuldas hageja nõude välja mõista põhivõlgnevus 1 000 eurot pärast hagi esitamist, mis annab põhjust jätta TsMS § 168 lg 4 alusel menetluskulud kostja kanda. Kuigi kostja võttis õigeks hageja nõude välja mõista põhivõlgnevus 1 000 eurot, ei anna see alust jätta menetluskulud hageja kanda TsMS § 168 lg 6 alusel. Kostja on kohtuväliselt vaielnud vastu hageja nõudele tagastada 1 000 eurot. See nähtub poolte 12.03.2018 kirjavahetusest (lk 52). Seega ei jäänud hagejal muud võimalust oma õigusi kaitsta, kui pöörduda kohtusse. Kostja andis oma käitumisega hagejale põhjust hagi esitamiseks, mistõttu TsMS § 168 lg 6 käesoleval juhul ei kohaldu. Hageja nõue välja mõista kostjalt sissenõutavaks muutunud viivis rahuldatakse osaliselt. Samas jääb hageja sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise nõue rahuldamata väga väikeses summas (st 22 senti), mis ei anna alust jaotada menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses kostja kanda TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 4 alusel.
16.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja käesoleva tsiviilasja raames kandnud menetluskulusid kokku summas 1 100 eurot, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 200 eurot ning lepingulise esindaja kulud on 900 eurot (käibemaksuga). Hageja palub märkida lahendis, et kostjale hüvitamisele kuuluvatele menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 200 eurot. Hageja on menetluse kestel loobunud oma nõudest välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 1 000 eurot ning esitanud taotluse poole loobutud nõudelt tasumisele kuuluvast riigilõivust summas 87,50 eurot tagastamiseks. Kohus on käesoleva kohtulahendiga leidnud, et hagejale tuleb seoses nõudest osalise loobumisega tagastada riigilõiv summas 87,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja menetluskuluna on põhjendatud kostjalt välja mõista riigilõiv summas 112,50 eurot (tasutud riigilõiv 200 – tagastatud riigilõiv 87,50).
18.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaks 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 100 eurot on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning kohtupraktikat arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Kohus, analüüsides ja hinnates hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid ja nendele kulunud aega, on seisukohal, et kõik hageja lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on TsMS § 175 lg 1 mõistes põhjendatud ja vajalikud. TsMS § 175 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud
kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kohtule TsMS 175 lg 10 kohase kinnituse esitanud, mistõttu kuuluvad hageja menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1 012,50 eurot (riigilõiv summas 112,50 eurot + õigusabikulud summas 900 eurot (käibemaksuga)).
19.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas on hageja vastava taotluse esitanud. Kohus rahuldab hageja taotluse ning märgib, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 012,50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.