Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi A. L. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ja AS LHV Pank sõlmisid 09.11.2015 Partner Krediitkaardi lepingu krediidi ülempiiriga 500,00 eurot. Lepingu kohaselt võis tarbija ise valida tagasimakseks tehtavate osamaksete suuruse ja tagasimakse ajal. Kostja kohustus tasuma igakuiselt krediidilt arvestatud intressi krediidi kasutamisele järgneva kuu 10. kuupäeval. Kostja kohustus lepingu kohaselt tasumata intressi 18% aastas (lepingu krediidi kulukuse määr 20,61%). AS LHV Pank on loovutanud 30.08.2016 tuleneva nõude kostja vastu põhisummas 499,82 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kuna kostja ei ole käesoleva hetkeni korrektselt oma kohustusi täitnud, on hageja sunnitud viimase vahendina oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 710,40 eurot, s.o põhivõlgnevus summas 499,82 eurot, intress summas 16,40 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 30 eurot ja viivised summas 164,18 eurot, lisaks viivised alates 12.06.2018 kuni põhinõude summas 499,82 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub jätta kostja kanda ja kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu summas 175 eurot ja õigusabikulud summas 725

eurot, kokku 900 eurot, lisaks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

ASJA KÄIK

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning palus kostjal teavitada kohut kas kostja soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale A. L. ́ule kätte 16.07.2018 tema ema Rufa L. kaudu. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113, § 128. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 710,40 eurot, s.o põhivõlgnevus summas 499,82 eurot, intress summas 16,40 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 30 eurot ja viivised summas 164,18 eurot ning viivised alates 12.06.2018 kuni põhinõude summas 499,82 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud osaliselt kostja A. L. ́u kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hageja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude, so riigilõivu summas 175 eurot ja õigusabikulude summas 725 eurot, kokku 900 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et masshagides on õigusabi hüvitamise nõue summas 725 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur ja ei vasta õigusabi tegelikule mahule ja raskusele. Kohus hindab põhjendatud õigusabi kuluks 160 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 335 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

VIIVITAMATU TÄITMINE

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.