Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 01.08.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-18-106814/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 01.08.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1249

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-106814

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. august 2018.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-106814

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi T V vastu võla, intressi, viivise nõudes

Tsiviilasja hind

233,24 eurot Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806; asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (e-post: [email protected]); Kostja: T V (isikukood xxxx; elukoht xxxx; tegelik elukoht teadmata; menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu). Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt T V hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevus summas 148,67 eurot, intress summas 17,57 eurot ja 07.06.2018.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 31,35 eurot.

3.Välja mõista kostjalt T V hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 0,0657% põhinõudelt päevas alates 08.06.2018.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid selliselt, et resolutsiooni p 2 väljamõistetud viivis 31,35 eurot ja edaspidine viivis võlalt alates 08.06.2018.a ei ületaks kokku rohkem kui 148,67 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb T Vil tasuda Aktsiaseltsile PlusPlus Capital käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja Xxxx OÜ sõlmisid 21.07.2016 osamaksetega tasumise müügilepingu raamlepingu koos selle lisadega, millega kostja kinnitas, et oli teadlik, et müüja on kõik lepingust ning selle alusel sõlmitavatest osamaksetega tasumise müügilepingutest tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud Xxxxile. Lepingu tingimust p.1 kohaselt leppisid pooled kokku ostetavas kaubas ning p.2 kohaselt osamaksetega tasumise tingimustes. Kostja kohustus vastavalt lepingu maksegraafiku alusel tasuma igakuiste maksetena 12-ks kuupäevaks, esimese maksega 12.10.2016 summas 24,07 ning viimase osamaksega 12.09.2017 summas 24,05 €. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu lisa eritingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 25,00 % aastas. Kostja tasus osamakseid kuni 12.02.2017 ja rohkem tasumisi ei teostanud. Seega jättis kostja perioodil 12.03.2017 kuni lepingust taganemiseni 21.07.2017 tasumata osamakseid 102,78 € ulatuses ja intressi makseid 17,57 € ulatuses. Peale lepingust taganemist oleks pidanud kostja tasuma veel põhiosamakseid

2-18-106814 summas 45,89 € - seega oli peale lepingust taganemist kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksete ulatuses 102,78 + 45,89 = 148,67 € Vastavalt lepingu tingimuste p 6.5 on müüjal õigus lepingust taganeda kui kostja on täielikus või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva osamakse või selle osa tasumisega ja Xxxx on müüja esindajana andnud kostjale edutult andnud kahe nädalase täiendava tähtaja viivituses oldud summa tasumiseks. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingu tingimuste punktist 6.5 teavitas Xxxx 21.07.2017 kostjat lepingust taganemisest alates 21.07.2017. Kostja ei ole müügieset Xxxxile tagastanud. 28.12.2017 a. loovutas Xxxx oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-le. Nõuete loovutamisest teavitasid Xxxx ja hageja kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus summas 148,67 €; 2) intressid summas 17,57 € (vastavalt maksegraafikule tasumata intressimaksed alates 12.01.2017 osamaksest kuni 12.03.2017 osamakseni k.a); 3) viivised summas 31,35 €. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 148,67 €, intress 17,57 € ja viivised 31,35 €; lisaks hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude täitmiseni, lugedes viivise määraks 0,0657% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 75 eurot ning õigusabikulud summas 350 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 75 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 350 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid.