Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Nõuded kolmandate isikute vastu Nõudeõigused kolmandate isikute vastu puuduvad. Vara Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel oli pärandaja nimele registreeritud korteriomand (registriosa nr xxxx) suurusega 46 m2 asukohaga xxx linn. Pankrotiavalduse kohaselt võib korteriomandi väärtuseks olla 1 400 eurot. Portaali www.City.24 andmetel müüakse Kohtla-Järvel xxx tänaval kahetoalisi kortereid sõltuvalt nende asukohast ja seisukorrast hinnaga 3 300 – 8 900 eurot. Arvestades pärandvara koosseisu kuuluva korteri asukohta, seisukorda (remondivajadus), turul müüdavate korterite hindu ja kogust, hindab ajutine pankrotihaldur ajutise halduri aruande esitamise seisuga korteriomandi väärtuseks 1 400 eurot. (reaalne turuväärtus selgub korteriomandi müügil). Samas tuleb ka arvestada, et korteriomandiga kaasnevad menetluses massikohustused, millised tuleb täita pankrotivara arvelt ja seega on eelistatum alustada enampakkumist madalama hinnatasemega. Nasdaq ja Pensioniregistri pidaja andmetel võlgnikul pensionikontot ja väärtpabereid ei ole. Ehitisregistri andmetel võlgnikul ehitisi kui vallasasju ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele, sõidukeid, väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal kuulub S. S. pärandvarasse kontodel olev raha 0,14 eurot, samuti korteriomand eeldusliku väärtusega 1 400 eurot. Andmed võlgniku kohustuste kohta Ajutine haldur on tuginedes ajutise halduri poolt kogutud andmetele välja selgitanud, et võlgnikul on aruande koostamise seisuga alljärgnevad kohustused. Laenud, nende käendused, muud kohustused krediidiasutuste ees Võlgniku pankrotiavalduse ja krediidiasutuste andmetel puuduvad. Maksuvõlad 06.04.2018. a seisuga puudus võlgnikul Maksu- ja Tolliameti andmetel maksuvõlg ja ettemaks. Täitemenetlused Võlgnikul on teadaolevalt alljärgnevad kohtutäiturite menetluses (so aktiivsed ja peatatud menetlused) olevad kohustused:  095/2007/1197 sissenõudjaks Kohtla-Järve Soojus AS – 1 668,95 eurot;

 095/2006/1361 sissenõudjaks Kohtla Elamu OÜ

-

394,98 eurot.

Arvestades täitemenetluste algusaega, siis ilmselt on nimetatud nõuded juba aegunud, kuid käesolevas aruandes arvestab ajutine haldur neid võlgniku kohustusena. Pooleliolevad kohtuvaidlused Pooleliolevaid kohtuvaidlusi ajutises menetluses tuvastatud ei ole Muud kohustused Pankrotiavalduse kohaselt oli võlgnikul veel võlgnevus seisuga 20.01.2018. a KÜ xxx ees summas 3 390,02 eurot. Ajutise haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 5 453,95 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused viivistenõuete, intressinõuete, kohtutäituri tasude, vms. arvelt. Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt ca 4 000 euro võrra. Arvamus maksejõuetuse kohta Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on ajutise halduri arvates asjaolu, et võlgnik on surnud ja sellest johtuvalt ei saa täita oma kohustusi. Pärandvara koosseisus puudub ka vara sellises mahus, mis võimaldaks täita pärandaja kohustusi täies mahus ka käesoleval ajal. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku surmast. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades kogutud informatsiooni (sh täitemenetluste algusaega ja nõuete suurust), siis on maksejõuetuse tekke ajaks 2007 aasta. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Ajutises menetluses kogutud materjalidest nähtub, et S. S. pärandvara ei kata tema kohustusi, mistõttu pärandvara suhtes on välja kujunenud pankrotiseis. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 1 lg.2). Ajutise halduri arvamus avaldaja avalduse rahuldamise suhtes. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 sätestab, et pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. PärS § 118 lg 1 sätestab, et kui pärija PärS §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. PärS § 119 lg 1 sätestab, et pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest.

PärS § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 137 lg 2 sätestab, et pärija võib notariaalselt tõestatud inventuuri nõude notarile esitada ka kolme kuu jooksul pärast seda, kui ta sai teada või oleks pidanud teada saama asjaoludest, millest võib järeldada, et pärandvarast ei piisa pärandaja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. PärS § 143 lg 1 sätestab, et pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Menetluses kogutud andmetest (sh pankrotiavalduses toodust) nähtub, et: - pärijad I. S. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja A. S. (isikukood xxxxxxxxxxx) on pärandi vastu võtnud ja pärandi vastuvõtmise ajaks on võlgniku (so S. S.) surma päevale järgnev päev; - pärijad I. S. ja A. S. ei ole pärandvara inventuuri teinud ja ei ole nõudnud ka selle tegemist PärS-s sätestatud korras; - avaldaja I. S. teadis, et S. S. eluajal ja tema surma hetkel olid S. S.l xxx, Kohtla-Järve asuva korteriomandiga seotud võlad; - pärijad I. S. ja A. S. ei suutnud omavahel lahendada pärandvaraga seotud küsimusi; - pärast S. S. surma elas xxx, Kohtla-Järve asuvas korteriomandis pärija A. S.; - S. S. xxx, Kohtla-Järve asuva korteriomandi majandamiskulude tasumise eest vastutavad alates 06.01.2009. a pärijad I. S. ja A. S.; - KÜ xxx on kantud äriregistrisse 01.07.2008. a (so ca 6 kuud enne S. S. surma). Arvestades KÜ xxx nõude suurust seisuga 20.01.2018. a. (so 3 390,02 eurot) on väga suure tõenäosusega võlgnevus tekkinud pärast S. S. surma ja seega ei ole tegemist S. S. kohustusega, vaid pärijate I. S. ja A. S. kohustusega; - S. S. kohustusteks, millised kuuluksid pärandvara koosseisu võivad kogutud andmetel olla ainult käesoleva aruandes sätestatud kohustused, millistele saaks esitada aegumise vastuväite. Seega võib väita, et S. S. pärandvara koosseisus ei ole kohustusi. Ajutina haldur palub jätta avaldaja pankrotiavaldus S. S. pärandvara pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata ja avaldajalt välja mõista ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele või alternatiivselt, kui kohus siiski on seisukohal, et pankrotiavaldus tuleks rahuldada: Kuulutada välja S. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, surnud 05.01.2009.a.) pärandvara pankrot ja nimetada S. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, surnud 05.01.2009. a) pärandvara pankrotihalduriks Hillar Villers. Välja mõista ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palus, lähtudes PankrS § 23 lg 1 mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud JeweLex Advokaadibüroo OÜ kasuks summas 537 eurot (sh maksud). Seose pankrotiavalduse rahuldamata jätmisega jätab kohus kõik pankrotimenetluse kulud, sh ajutise halduri tasu ja kulud, avaldaja kanda. PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud halduri vabastamine. Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 27 lg 5, § 157 p 1 jätab kohus avalduse rahuldamata ja lõpetab pankrotimenetluse.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.