Estoply OÜ hagi AS Ritsu vastu müügilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
10 538,32 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Estoply OÜ, registrikood 11351151 Hageja lepinguline esindaja: M. L.; e-post x Kostja: Aktsiaselts „Ritsu“, registrikood 10051352 Kostja seaduslik esindaja: A. R.; e-post x
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Estoply OÜ hagi osaliselt.
2.Mõista aktsiaseltsilt „Ritsu“ välja Estoply OÜ kasuks 1773,43 eurot, sh põhinõue 1244,57 eurot, 10.05.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 168,86 eurot ja kahjuhüvitis summas 360 eurot.
3.Mõista aktsiaseltsilt „Ritsu“ välja Estoply OÜ kasuks viivis 0,25% põhinõudelt 1244,57 eurot alates 21.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
4.Jätta rahuldamata hageja viivisenõue ajavahemiku 11.05.2018-20.07.2018 osas.
5.Jätta menetluskulud 76% ulatuses kostja kanda ning 24% ulatuses hageja kanda.
6.Määrata hageja menetluskulude suuruseks 1700 eurot, sh riigilõiv 650 eurot ja õigusabikulud 1050 eurot.
7.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 1292 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
8.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hageja esitas 05.04.2018 Tartu Maakohtusse hagiavalduse aktsiaseltsilt „Ritsu“ võlgnevuse väljamõistmiseks tasumata jäänud ostuhinna, viiviste ja kahju hüvitamise nõudes. Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 09.02.2017 ja 23.03.2017 puitehitusmaterjali müügilepingu, mille kohaselt Estoply OÜ kohustus müüma ning aktsiaselts „Ritsu“ ostma puitehitusmaterjali. Hageja täitis enda müügilepingust tuleneva kohustuse – andis kostjale üle müüdava puitmaterjali ning tegi võimalikuks omandi ülemineku. Kostja jättis tasumata hageja väljastatud arved kogusummas 5 784,60 eurot.
2.Hageja esitas 06.02.2018 lepingulise esindaja vahendusel kostjale nõudeavalduse müügilepingu täitmiseks hiljemalt 13.02.2018. Kostja tasus 09.02.2018 1000 eurot ning tegi hagejale ettepaneku sõlmida maksegraafik. Hageja ja kostja allkirjastasid 26.02.2018 võlakohustuse täitmise lepingu, mille kohaselt kohustus kostja tasuma põhikohustuse jäägi summas 4 784,60 eurot, viivise summas 416,24 eurot ja sissenõudmiskulu summas 40 eurot maksegraafiku järgi. Viimane osamakse pidi laekuma 28.03.2018. Kostja ei tasunud ühtegi maksegraafikus kokkulepitud osamakset.
3.Hageja nõudis esialgse hagiga kostjalt müügilepingust tuleneva kohustuse täitmist ja ostusumma jäägi 4 784,60 euro tasumist, viivist seadusjärgses määras kuni 21.02.2018, s.o enne võlakohustuse täitmise lepingus kokkulepitud maksegraafiku kohaldamist summas 432,63 eurot ning lepingujärgset viivist maksegraafiku alusel kuni hagiavalduse esitamiseni 05.04.2018 summas 518,64 eurot. Hageja leidis ka, et kostjal tuleb hüvitada hagejale tekitatud kahju 400 eurot, kuna hageja kulutas kostjapoolse müügilepingu rikkumise tõttu kohtueelselt õigusabikuludele 400 eurot. Hageja nõudis lisaks kostjalt jooksvat viivist kokkulepitud määras 0,25% päevas alates 06.04.2018 kuni 4 824,60 euro (4 784,60 põhivõlg + 40 eurot sissenõudmisekulu) tasumiseni.
4.Kostja poolt tasuti kohtumenetluse ajal hagejale 4784,60 eurot kolmes osas. Hageja leiab, et põhivõlgnevus ei ole jätkuvalt tasutud ning esitas kohtule oma arvestuse kostja tasutud summade osas VÕS § 88 lg 1 p 8 alusel. Arvestades kostja tasutud summadega, vähendas hageja nõuet ning taotles kostjalt välja mõista põhikohustuse jäägi 1244,57 eurot, seisuga 26.06.2018 viivise summas 735,75 eurot ja TsMS § 367 alusel viivise alates 27.06.2018 kuni põhikohustuse täitmiseni, kahjuhüvitise summas 360 eurot.
2(11)
5.Hageja palus jätta tähelepanuta kostja taotluse vähendada hagi mõistliku ulatuseni lähtuvalt kostja keerulisest majandusseisust, kuna see pole kohustuse rikkumise vabandatavuse aluseks. Lisaks ei ole kostja toonud oma vastuses esile ühtegi konkreetset asjaolu ega esitanud tõendeid, mis võimaldaksid eeldada äärmiselt erakorraliste asjaolude esinemist. Nõude vähendamise alusena ei oma tähtsust asjaolu, et kostja asus tasuma oma kohustusi enne saneerimismenetluse algust. Kostjal on alates põhinõude sissenõutavaks muutumisest olnud kohustus tasuda nõuded. Ka oma vastuses ei esita kostja endiselt asjakohaseid tõendeid.
6.Kostja on näidanud 23.04.2018 e-kirjas oma valmisolekut tasuda lisaks põhinõudele viivised summas 951,27 eurot, kuid nähtuvalt kohtule 24.04.2018 saadetud e-kirjast taganes kostja viiviste hüvitamisest ning soovis viiviste nõude kas rahuldamata jätta või vähendada. Kostja positsioon ja argumendid on heitlikud, kord ollakse valmis viiviseid tasuma, kord viidatakse raskele majanduslikule seisundile ning distantseerutakse kohustusest. Põhjendatud on hageja menetluskulude väljamõistmise nõue kostjalt, kuivõrd hagimenetluse tingis võlakohustuse täitmise kokkuleppe kostjapoolne rikkumine. Kostja vastuväited
7.Kostja on avaldanud, et põhinõue Estoply OÜ ees summas 4784,60 eurot on kohtumenetluse jooksul makstud. Kostja leiab, et hageja nõude arvestus on alusetu ning suunatud alusetule rikastumisele väidetavate viiviste ja kahju hüvitamise arvelt. Kostja on tasunud raskes majanduslikus olukorras kogu põhivõlgnevuse summas 4784,60 eurot ning pakkus kompromissina hagejale võlgnevusega kaasnenud viiviste kulu katteks täiendavalt 951,27 eurot. Hageja ei ole seda nõustunud vastu võtma ilmselge sooviga teenida vaidlusest täiendavat tulu.
8.Kostja leiab, et hageja soovib arvestada viivist ka viiviselt, mis ei ole õigustatud. Ei ole õigustatud lugeda kostja poolt põhikohustuse tasumiseks suunatud makseid viivise katteks. Soovitud viivisemäär 0,25% on röövellik, kuna teeb aastases tähenduses 91,25%. Mõistlikuks viivisemääraks saaks olla 8% aastas ehk 0,022% päevas. Ülemäärane viivis on tühine, kuivõrd hagejal ei ole saanud tekkida põhikohustuse täitmisest tingituna kahju. Kahju teket ei ole ka tõendatud.
9.Kostja leiab, et käesolevalt on alust vähendada viivist. Tuleb arvestada, et kostjal on keeruline majanduslik olukord, mis on kaasa toonud saneerimismenetluse algatamise (Tartu Maakohtu tsiviilasi nr 2-18-6750). Kostja tasus põhivõlgnevuse vahetult enne saneerimismenetluse algatamist (10.05.2018). Juhul kui seda ei oleks tehtud, oleks kõrvalnõuded üldse kustutatud. Kõiki asjaolusid arvestades tuleks hageja nõuet vähendada 0 euroni. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, sealhulgas jätta menetluskulud hageja enda kanda. Kohtuotsuse põhjendused
10.Olles analüüsinud asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid
3(11)
asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
12.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes käesoleva vaidluse seisukohast tähtsust omavates asjaoludes: -
Hageja ja kostja sõlmisid 09.02.2017 ja 23.03.2017 puitehitusmaterjali müügilepingu, mille kohaselt Estoply OÜ kohustus müüma ning aktsiaselts Ritsu kohustus ostma puitehitusmaterjali (tl 6, tl 8);
-
Kostja on ostetud puitehitusmaterjali kätte saanud;
-
Hageja on puitehitusmaterjali eest esitanud kostjale järgmised arved: arve nr 297 summas 3612,60 eurot, maksetähtajaga 27.02.2017 (tl 12); arve nr 637 summas 1704 eurot, maksetähtajaga 07.04.2017 (tl 13); arve nr 765 summas 468 eurot, maksetähtajaga 20.04.2017 (tl 14);
-
Hageja ja kostja on 26.02.2018 alla kirjutanud võlakohustuse täitmise lepingu, mille kohaselt on kostja kohustunud tasuma põhikohustuse jäägi summas 4784,60 eurot, viivise summas 416,24 eurot ja sissenõudmiskulu summas 40 eurot vastavalt maksegraafikule, esimene osamakse hiljemalt 21.02.2018, viimane osamakse hiljemalt 28.03.2018 (tl 18-19);
-
Kostja ei teinud ühtegi graafikujärgset makset;
-
Kostja on kohtumenetluse ajal tasunud hagejale 4784,60 eurot, sh 12.04.2018 summas 2612,60 eurot (tl 39); 16.04.2018 summas 1704 eurot (tl 40) ning 26.04.2018 summas 468 eurot (tl 46);
-
Kostja suhtes on Tartu Maakohtu 10.05.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-6750 algatatud saneerimismenetlus.
13.Vaidlus on küsimuses, kas kohtumenetluse jooksul kostja poolt hagejale 4784,60 euro tasumisega on hageja põhinõue rahuldatud, milliste kohustuste katteks tuleks täitmine lugeda ning kas ja millises summas on hagejal õigus nõuda põhinõude ja kõrvalnõuete tasumist.
14.Kohus analüüsib esmalt, milliste nõuete esitamise õigus ning kui suures summas oli hagejal tekkinud hagi esitamise seisuga, sh käsitab kohus müügilepingust tulenevat rahalise kohustuse täitmise nõuet (I), viiviste nõuet (II) ning kahju hüvitamise nõuet (III). Seejärel analüüsib kohus, milliste kohustuste katteks lugeda kostja poolt hagejale menetluses tasutud 4784,60 eurot (IV), lahendab kostja vastuväited (V) ja otsustab hageja nõude rahuldamise (VI). Lõpuks jaotab kohus menetluskulud ning määrab kindlaks nende rahalise suuruse (VII). I
15.Hageja esitatud asjaolude pinnalt võib hageja põhinõue kuuluda rahuldamisele VÕS § 208 lg 1, § 100 § 101 lg 1 p 1 ning § 108 lg 1 alusel. Poolte vahel sõlmiti ehitusmaterjali müügileping VÕS § 208 lg 1 tähenduses. Hageja on oma kohustused täitnud – andnud kostjale üle asja (puitehitusmaterjali) ning teinud võimalikuks omandi ülemineku kostjale. Kostja on võtnud asja vastu, kuid ei ole täitnud kohustust tasuda hagejale asja ostuhinda rahas.
4(11)
16.Kohtu hinnangul rikkus kostja oma kohustusi VÕS § 100 mõttes ning hagejal on tekkinud õigus VÕS § 101 lg 1 p 1 ning VÕS § 108 lg 1 alusel nõuda kostjalt raha maksmise kohustuse täitmist. Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja poolt tasumata põhikohustus kokku 4784,60 eurot, mis tuleneb kolmest tasumata arvest (arve nr 297, nr 637 ning nr 765). Põhikohustuse summa osas hagi esitamise seisuga puudub poolte vahel vaidlus ning kohus loeb esitatud tõenditega (sh arved ja kirjavahetus poolte vahel, tl 6-22) tuvastatuks, et kostjal on 05.04.2018 seisuga olnud kohustus tasuda hagejale põhivõlgnevus summas 4784,60 eurot. II
17.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8 protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
18.Viivisenõude eelduseks on rahalise kohustuse täitmisega viivitamine võlausaldaja poolt. Kohus on teinud kindlaks, et kostja on hagi esitamise seisuga olnud rahalise kohustuse täitmisega viivituses ning hageja viivisenõude eeldus on seega täidetud.
19.Kohtu hinnangul tuleb käesolevas asjas eristada viivist, mis on tekkinud enne poolte vahel 26.02.2018 sõlmitud võlakohustuse täitmise lepingut ja maksegraafikut ning viivist, mis on tekkinud maksegraafiku alusel.
20.Tasumata arvete alusel on hagejal tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ning § 113 lg 1 tekkinud õigus kuni maksegraafiku järgse esimese osamakse tähtajani 21.02.2018 nõuda seadusjärgset viivist kogusummas 432,63 eurot. -
Arve nr 297, periood 28.02.2017-09.02.2018, summalt 3612,60 eurot, viivitatud päevi 347, viivisemäär 8% aastas, viivis 274,76 eurot;
-
Arve nr 297, periood 10.02.2018-21.02.2018, summalt 2612,60 eurot, viivitatud päevi 12, viivisemäär 8% aastas, viivis 6,87 eurot;
-
Arve nr 637, periood 08.04.2017-21.02.2018, summalt 1704 eurot, viivitatud päevi 320, viivisemäär 8% aastas, viivis 119,51 eurot;
-
Arve nr 765, periood 21.04.2017-21.02.2018, summalt 468 eurot, viivitatud päevi 307, viivisemäär 8% aastas, viivis 31,49 eurot.
21.Hageja on esitanud vastava arvestuskäigu hagis (tl 2-3), kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud ning kohtu hinnangul on tegemist õige arvestusega.
22.26.02.2018 võlakohustuse täitmise lepingu punktis 7 on pooled leppinud kokku, et juhul, kui kostja viivitab maksegraafiku täitmisega, kohustub ta tasuma hagejale viivist 0,25% päevas maksegraafiku kogu summalt. Maksegraafiku kogu summa moodustas 4784,60 eurot põhivõlg + 40 eurot sissenõudmiskulu, kokku 4824,60 eurot. Hagi esitamise seisuga 05.04.2018 moodustas lepinguga ettenähtud viivis kokku 518,64 eurot (periood 22.02.2018-05.04.2018, viivitatud päevi 43, viivisemäär 0,25%, arvutatud kogusummalt 4824,60 eurot).
5(11)
23.Kohtu hinnangul oli tekkinud hagejal hagi esitamise seisuga 05.04.2018 õigus nõuda kostjalt viivist kokku summas 951,27 eurot (sh seadusjärgne viivis 432,63 eurot ja lepingujärgne viivis 518,64 eurot.) III
24.Hageja nõuab kostjalt kohtueelsete õigusabikulude tasumist kahju hüvitamise nõudena ning tugineb VÕS § 1131 lg 2.
25.VÕS § 1131 reguleerib sissenõudmiskulude hüvitamist majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku poolt. Kuivõrd hageja on müünud ning kostja on ostnud hageja valmistatud puitehitusmaterjali oma ettevõtte majandustegevuse raames, loeb kohus tuvastatuks, et nii hageja kui kostja on müügilepingu sõlmimisel tegutsenud oma majandustegevuses. Seega on vastava VÕS sätte kohaldamine põhimõtteliselt võimalik. Kostja puhul ei ole tegemist tarbijast võlgnikuga (VÕS § 1131 lg 4).
26.VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus on asjas eelnevalt tuvastanud, et hagejal on tekkinud viivise nõudmise õigus, seega ka 40 eurot võla sissenõudmiskulude hüvitamise õigus. Vastava nõude on hageja ka esitanud.
27.VÕS § 1131 lg 2 kohaselt kui kohustuse täitmisega tekkinud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas hagejal on kahju hüvitamise nõue ning kas see ületab 40 eurot.
28.Kohus loeb hageja esitatud kostjale kohtueelselt edastatud kirjaliku nõudeavaldusega (tl 15-16) ning õigusteenuse arvega (tl 21) tõendatuks, et hageja on teinud kohtueelselt kulutusi esindaja õigusabikuludele käesoleva vaidluse lahendamiseks. Tulenevalt Riigikohtu lahenditest 3-2-1-80-16 p 28, 3-2-1-80-15, p 33 ning 3-2-1-79-08, p 18 on põhimõtteliselt hüvitatavad kohtumenetluse eelsed õigusabikulud, mida isik on teinud selleks, et oma õiguste rikkumist kõrvaldada.
29.Arvestades eelviidatud Riigikohtu lahendites märgitut on kahju hüvitamise alus VÕS 115 lg 1. Hageja nõutav kahju on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes, mille kohaselt võib otsene varaline kahju hõlmata ka kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulusid, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
30.Kohus nõustub, et hageja on kandnud kohtueelselt õigusabikulusid selleks, et oma õiguste rikkumist kõrvaldada ning kulude summa 400 eurot tuleb lugeda kostja poolt hagejale tekitatud kahjuks. Kohus leiab, et hagejale tekkinud kahju ja kostja poolt müügilepingu rikkumine on otseses põhjuslikus seoses, täidetud on kahju ettenähtavuse nõue ning võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest. Kohus leiab, et hagejal oli seisuga 05.04.2018 tekkinud õigus nõuda kostjalt 400 euro hagejale tekitatud kahju hüvitamist.
IV
6(11)
31.Kostja on kohtumenetluse ajal tasunud kostjale 4784,60 eurot, millega kostja on lugenud põhinõude tasutuks. Hageja leiab, et kostja poolt kohtumenetluse ajal kolmes osas tasutud summat 4784,60 eurot ei arvesta hageja mitte põhivõlgnevuse täitmisena, vaid loeb kohustused täidetuks vastavalt VÕS § 88 lg 8 kohustuste täitmise järjekorrale, s.o esmalt kulutuste, siis sissenõutavaks muutunud viivise ning lõpuks põhikohustuse katteks.
32.VÕS § 88 lg 1 tulenevalt kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud. VÕS § 88 lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Sama paragrahvi lõike 9 kohaselt võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda.
33.VÕS § 88 lg 8 kohaldamise eelduseks on võlgnikul tekkinud kohustus lisaks rahalisele põhikohustusele tasuda kulutusi ja intressi. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et kostjal on tekkinud kulutuste ja viivisintressi tasumise kohustus, seega saab VÕS § 88 lg 8 regulatsiooni kohtu hinnangul kohaldada. Kohus arvestab siin Riigikohtu seisukohtadega, mille kohaselt hõlmab nimetatud sättes märgitud intress ka viivist (32-1-138-11, p 11). Riigikohus on muuhulgas leidnud, et viivisevõla ning põhivõla olemasolul loetakse raha maksmisel VÕS § 88 lg 8 järgi, et täitmine on toimunud esmalt sissenõutavaks muutunud viivise katteks (3-2-1-138-11, p 11; 3-2-1-25-11, p 54).
34.Kohus leiab, et hagejal on tekkinud õigus VÕS § 88 lg 8 järgi arvestada kostjapoolsed rahalised maksed esmalt kulutuste, siis sissenõutavaks muutunud viivise ning seejärel põhivõla katteks. Kostja vastuväited ei ole asjakohased. Kostja ei ole tõendanud, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe VÕS § 88 lg 8 sätestatust teistsuguse kohustuste täitmise järjekorra määramiseks või et kostjal oleks selleks hageja nõusolek VÕS § 88 lg 9 mõttes.
35.Kohus märgib, et hageja on arvestuste tegemisel tuginenud seisukohale, et tal on õigus vastavalt 26.02.2018 võlakohustuse täitmise lepingu punktile 7 nõuda viivist 0,25% päevas maksegraafiku kogu summalt, s.o 4784,60 eurot põhivõlg + 40 eurot sissenõudmiskulu, kokku summalt 4824,60 eurot.
36.Kostja on 26.02.2018 lepingule alla kirjutanud, kuid kohtumenetluses leidnud, et viidatud lepingu p 7 kokkulepitud 0,25% viivisemäära puhul tegemist on ülemäärase ning tühise viivisega, seda põhjusel, et hagejal ei ole saanud tekkida põhikohustuse täitmisest tingituna kahju ning seda ei ole ka tõendatud. Kostja leiab, et mõistlikuks viivisemääraks saaks olla 8% aastas ehk 0,022% päevas.
37.Kohus kostjaga ei nõustu. Kostja on lepingu sõlminud, lepingu kehtivust ei ole vaidlustatud ning puuduvad andmed ka selle kohta, et leping või lepingu konkreetne tingimus (p 7) võiks olla mingil alusel tühine. Kohus märgib, et kostja soovib sisuliselt seadusjärgse viivisemäära kohaldamist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 viimasest lausest, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäära, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
38.Kohus märgib, et antud juhul ei ole alust kohaldada ka võlaõigusseaduse tüüptingimusi reguleerivaid sätteid, kuivõrd poolte vahel võlakohustuse täitmise lepingu puhul ei ole tegemist tüüptingimustega. Kostja ei ole tarbija VÕS § 5 lg 1 ja VÕS § 42 lg 3 mõttes.
7(11)
39.Kohus loeb võlakohustuse täitmise lepingu, sh lepingu p 7 kehtivaks ning leiab, et kostja taotletud lepingujärgse viivisemäära tühistamiseks ning seadusjärgse viivisemäära kohaldamiseks puudub alus.
40.Kohus kontrollib järgnevalt hageja arvestuskäiku, arvestades asjaoluga, et kostja on teinud 3 makset:
41.Kohus on tuvastanud, et hagi esitamise seisuga 05.04.2018 moodustas hageja põhinõue 4784,60 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, seadusjärgne viivis 432,63 eurot ning maksegraafikust tulenev viivis 518,64 eurot (otsuse p 15-30).
42.12.04.2018 seisuga oli maksegraafikust tulenev viivis 84,43 eurot. Kokku moodustas hageja seadusjärgne ja lepingust tulenev viivisenõue kostja vastu 12.04.2018 seisuga 1035,70 eurot (seadusjärgne viivis 432,63 eurot + lepingust tulenev viivis hagi esitamise seisuga 518,64 eurot + lepingust tulenev viivis 12.04.2018 seisuga 84,43 eurot).
43.Kostja on teinud esimese makse 12.04.2018 summas 2612,60 eurot. Tasutud 2612,60 eurot on hageja arvestanud võlgnevuse katteks järgmiselt: 40 eurot sissenõudmiskulu katteks, 1035,70 eurot viivise katteks ning 1536,90 eurot põhikohustuse katteks. Tasumisele kuulus põhikohustusest veel 3247,70 eurot. Kohus kontrollib seda arvestust järgmiselt: tasutud 2612,60 eurot – sissenõudmiskulu 40 eurot – viivised kogusummas 1035,70 eurot = 1536,90 eurot. Põhinõue 4784,60 eurot – jääk 1536,90 eurot = 3247,70 eurot. Kohus loeb seega hageja arvestuse õigeks.
44.Teise makse tegi kostja 16.04.2017 summas 1704 eurot. Hageja arvestusel moodustas lepingujärgne viivisenõue perioodil 13.04.-16.04.2018 kokku 48,25 eurot (4 päeva, viivisemäär 0,25% päevas maksegraafiku järgselt summalt 4824,60 eurot). Kohus loeb selle arvestuse õigeks.
45.Tasutud 1704 eurot on hageja arvestanud võlgnevuse katteks järgmiselt: 48,25 eurot viivise katteks ning 1655,75 eurot põhikohustuse katteks. Tasumisele kuulus põhikohustusest veel 1591,95 eurot. Kohus kontrollib arvestust järgmiselt: tasutud 1704 eurot – viivis 48,25 eurot = 1655, 75 eurot, põhikohustuse jääk 1591,95 eurot (16.04.2018 seisuga põhikohustuse jääk 3247,70 eurot – 1655,75 eurot). Kohtu hinnangul on hageja arvestus õige.
46.Kolmanda makse tegi kostja 26.04.2018 summas 468 eurot. Lepingujärgne viivisenõue moodustas hageja arvestusel 17.04-26.04.2018 kokku 120,62 eurot (10 päeva, viivisemäär 0,25% päevas maksegraafiku järgselt summalt 4824,60 eurot). Kohus loeb selle arvestuse õigeks.
47.Tasutud 468 eurot on hageja arvestanud võlgnevuse katteks järgmiselt: 120,62 eurot viivise katteks ning 347,38 eurot põhikohustuse katteks. Tasumisele kuulus põhikohustusest veel 1244,57 eurot. Kohus kontrollib arvestust järgmiselt: tasutud 468 eurot – viivis 120,62 eurot = 347,38 eurot, põhikohustuse jääk on 1244,57 eurot (26.04.2018 seisuga põhikohustuse jääk 1591,95 eurot – 347,38 eurot).
48.Kohus loeb eelneva arvestuse alusel, et kostjal on jätkuvalt tasumata põhikohustus summas 1244,57 eurot (4784,60 eurot – 1536,90 eurot – 1655,75 eurot – 347,38 eurot.) V
49.Kohus lahendab järgnevalt kostja vastuväited ja taotlused, mida kohus ei ole eelnevalt käsitlenud.
8(11)
50.Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt hageja nõude arvestus on alusetu ning on suunatud alusetule rikastumisele väidetavate viiviste ja kahju hüvitamise arvelt. Kohus kostjaga ei nõustu. Hageja nõude arvestus tugineb pooltevahelistele lepingutele (müügileping ning võlakohustuse täitmise leping) ja seadusele. Kohus ei ole tuvastanud, et hageja sooviks kostja arvel alusetult rikastuda, sh nõudes seadusele mittevastavat viivist ja kahju hüvitamist.
51.Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt soovib hageja arvestada viivist ka viiviselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja arvestanud viivist viiviselt. Kostja ei ole esitanud ühtegi konkreetset viidet, kust võiks nähtuda, et hageja on selliseid arvestusi teinud.
52.Kostja on taotlenud viivist 0 euroni lähtuvalt kostja keerulise majandusseisuga. Hageja vaidleb taotlusele vastu.
53.Kohus märgib, et tulenevalt VÕS § 113 lg 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. Viidatud sätte kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
54.Käesoleva vaidluse lahendamisel, sh viivise arvestamisel omab tähtsust asjaolu, et Tartu Maakohtu 10.05.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-6750 algatati kostja saneerimismenetlus ning 20.07.2018 kohtumäärusega on kinnitatud kostja saneerimiskava.
55.Tulenevalt saneerimisseaduse (SanS) § 45 lg 1 saneerimiskava kinnitamisega hakkab saneerimiskavas ettenähtud õiguslik tagajärg kehtima ettevõtja ja isiku kohta, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse. Nähtuvalt saneerimiskavast ei ole hageja saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajate loetelus, seega ei mõjuta hageja nõuet saneerimiskavas otsustatud nõuete ümberkujundamine, sh kõrvalnõude vähendamine.
56.Kohus leiab, et tasumisele kuuluv viivis ei ole kohtu hinnangul ebamõistlikult suur, ka ei ole tegemist objektiivselt suure summaga. Kostja väide, et saneerimismenetluses oleks hageja nõue tõenäoliselt ümber kujundatud, ei oma kohtu hinnangul olulist tähtsust. Samuti ei pea kohus viivisenõude vähendamise aluseks asjaolu, et kostja on teinud hagejale võlgnevuse katteks ülekandeid vahetult enne saneerimismenetluse algatamist.
57.Tulenevalt SanS § 11 lg 1 p 2 on saneerimismenetluse algatamise tagajärjeks muuhulgas viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamise peatumine ettevõtja vastu suunatud nõudelt kuni saneerimiskava kinnitamiseni. SanS § 48 kohaselt saneerimiskava kinnitamise järel arvestatakse nõudelt, mida saneerimiskavaga ümber ei kujundata, viivist ja leppetrahvi edasi esialgse õigussuhte järgi.
58.Seega peatus viivisearvestus kostja vastu suunatud nõudelt 10.05.2018 saneerimismenetluse algatamisega ning jätkus 20.07.2018 saneerimiskava kinnitamise määrusega.
59.Viivisenõuet lahendades arvestab kohus ka kohtupraktikaga, mille kohaselt ei ole üldjuhul põhjendatud rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast suurema viivise väljamõistmine. Kohtul on õigus tulevikku suunatud viivisenõuet ka omaalgatuslikult põhivõla suurusega piirata.
9(11)
VI
60.Kohus leiab, et arvestades kostja poolt kohtumenetluse jooksul tasutud summadega ning VÕS § 88 lg 8 sätestatuga, on kostjal kohustus tasuda hagejale müügilepingust ning 26.02.2018 sõlmitud võlakohustuse täitmise lepingust tulenev põhivõlgnevuse jääk summas 1244,57 eurot. Kohus mõistab nimetatud summa kostjalt välja.
61.Kohus leiab, et kostjal on kohustus tasuda võlakohustuse täitmise lepingust tulenevat lepingujärgset viivist alates 27.04.2018, st alates viimase makse tegemisest 26.04.2018. Hageja on esitanud viivisearvestuse seisuga 26.06.2018 summas 735,75 eurot (periood 27.04.2018-26.06.2018, viivitatud päevi 61, arvestatud summalt 4824,60 eurot, viivisemäär 0,25% päevas) ning taotlenud selle väljamõistmist.
62.Arvestades otsuse p 57-58 märgituga puudub seaduslik alus viivise arvestamiseks alates 11.05.2018 kuni 20.07.2018. Kohus rahuldab viivisenõude ajavahemiku 27.04.201810.05.2018 kohta järgmise arvestuse alusel: viivitatud päevi 14, arvestatud summalt 4824,60 eurot, viivisemäär 0,25% päevas, viivisesumma 168,86 eurot.
63.Hageja on taotlenud TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmist alates 27.06.2018 kuni põhikohustuse täitmiseni. Kohus rahuldab nõude osaliselt ning mõistab kostjalt välja viivise alates 21.07.2018 kuni põhikohustuse täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude (1244,57 eurot) ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja viivist suuremas ulatuses kui põhinõue.
64.Kohus jätab rahuldamata viivisenõude perioodi 11.05.2018-26.06.2018 kohta ning 27.06.2018-20.07.2018 kohta.
65.Arvestades asjaoluga, et kostja on tasunud hageja algselt nõutud kahjuhüvitise osaliselt, summas 40 eurot, mõistab kohus kostjalt välja hageja taotletud kahjuhüvitise summas 360 eurot (400 eurot – 40 eurot). VII
66.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
67.Kohus leiab, et antud asjas tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega järgmise arvestuse kohaselt.
68.Hageja on kohtumenetluse jooksul vähendanud hagi ning tema lõplik rahaline nõue moodustab kokku 2340,32 eurot (sh põhinõue 1244,57 eurot, viivis 26.06.2018 seisuga 735,75 eurot ja kahjuhüvitis 360 eurot), millele lisandub viivis TsMS § 367 alusel.
69.Kohus rahuldab hagi kogusummas 1773,43 eurot (sh põhinõue 1244,57 eurot, viivis 10.05.2018 seisuga 168,86 eurot ja kahjuhüvitis 360 eurot), millele lisandub viivis TsMS § 367 alusel.
70.Seega rahuldab kohus hagi 75,78% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud 76% ulatuses kostja ja 24% ulatuses hageja kanda.
71.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude
10(11)
rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
72.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
73.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on menetluskulude suuruseks kokku 1700 euro ning koosneb riigilõivust 650 eurot ja hageja lepingulise esindaja õigusabikuludest 1050 eurot (käibemaksu ei lisandu). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on lepingulise esindaja ajakulu olnud maakohtu menetluses kokku 10,50 tundi, tunnihinnaga 100 eurot. Õigusabi kulud koosnevad: hagiavalduse koostamine 4,5 töötundi - 450 eurot km-ta; kostja vastusele kohtu nõudel hageja seisukoha koostamine 4 töötundi – 400 eurot km-ta ning kostja 11.06.2018 vastusele seisukoha koostamine 2 töötundi - 200 eurot km-ta.
74.Kohtu hinnangul on õigusabi osutaja tunnihind mõistlikus suuruses ning õigusabile kulunud aega tuleb arvestada menetluskulude nimekirjas toodud aja arvestuse alusel, s.o 10,50 tundi x 100 eurot, kokku 1050 eurot (käibemaksuta). Arvestades asjas esitatud menetlusdokumentidega, on hageja menetluskulu puhul kohtu hinnangul tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga. Hageja on esitanud ning taotlenud õigusabikulude summade väljamõistmist ilma käibemaksuta. Sellest tulenevalt tuleb menetluskulude suurus määrata kindlaks ilma käibemaksuga.
75.Kokku määrab kohus hageja menetluskuludeks maakohtu menetluses 1700 eurot ning mõistab kostjalt välja 76% hageja menetluskuludest, s.o 1292 eurot.
76.Hageja taotleb tuginedes TsMS § 177 lõikele 4 märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
77.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, samuti ei ole kostja esitanud seisukohta hageja menetluskulude nimekirja kohta.
78.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Roman Levin kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.