lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-6448/23

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Rapla kohtumaja · 24.07.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-6448/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.07.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1177
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anne Randjärv

Otsuse teatavakstegemise

24.07.2018 Rapla kohtumaja kantselei kaudu

aeg ja koht Tsiviilasja number

2-18-6448

Hagi ese

Rahalise kohustuse täitmise nõue

Hagi hind

3693.23 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ Talvakas 10153791 asukoht: Pärnu, Merimetsa tn 36, e-post: [email protected] Lepinguline esindaja: Veiko Kopp e-post: [email protected] Kostja: Marek Mägismaa xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxx, xxxxx xx xx-x, e-post:

Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. Välja mõista Marek Mägismaalt OÜ Talvakas kasuks 3026 (kolm tuhat kakskümmend kuus) eurot ja viivis 667 (kuussada kuuskümmend seitse) eurot ja 23 senti. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab kostja, kellelt tuleb hageja kasuks välja mõista 325 (kolmsada kakskümmend viis) eurot. Edasikaebamise

kord

Kohtuotsuse

peale

võib

esitada

apellatsioonkaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Hagi asjaolud ja nõue

1.07.07.2015 sõlmis hageja OÜ-ga Panel Center Baltic (edaspidi ka PCB) äriruumi üürilepingu nr 1-120150707. Üürnik jäi hagejale võlgu 3026 eurot. 04.10.2017 sõlmiti üürilepingu alusel tekkinud nõude suhtes võla tunnistamise kokkulepe, millega tunnistas PCB oma võlga hageja ees summas 3026 eurot ja kohustus selle tasuma 30.11.2017. Kokkuleppe tingimustest mittekinnipidamise korral oli hagejal õigus nõuda viivist 0,15% tasumata summalt päevas.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.04.10.2017 sõlmis hageja eelnimetatud võla tunnistamise kokkuleppe tagamiseks Marek Mägismaaga käenduslepingu, mille kohaselt vastutab käendaja 01.07.2011 sõlmitud mitteeluruumi üürilepingu alusel ja 04.10.2017 sõlmitud võla tunnistamise kokkuleppe alusel tekkinud PCB kohustuste eest. Käendaja vastutuse maksimumsummaks oli määratud 5000 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 3025 eurot, viivis perioodi 30.11.2017 kuni 25.04.2018 eest summas 667.23 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 325 euro.
3.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist: Marek Mägismaa oli käenduslepingu sõlmimise ajal Panel Center Baltic OÜ juhatuse liige. Juhatusest tagasi astudes pidi ta kogu informatsiooni ettevõtte majandusliku seisukorra kohta (sh tasumata arved) uuele juhatusele üle andma. Harju Maakohtu 12.07.2018 määrusega nr 2-17-130815 on tehtud Panel Center Baltic OÜ-le maksekäsk kohustusega tasuda 3026 eurot. Kohtumääruse on vastu võtnud Panel Center Baltic OÜ juhatuse liige Tarmo Noot. Seega on alusetu kostja väide, et põhivõlgnik ei tea nõude olemasolust. Kostja oli käenduslepingu sõlmimise ajal põhivõlgniku juhatuse liige. Seega oli ta teadlik, millist kohustus ja millisel eesmärgil ta käendab ning tema väited kallutatusest, erakordsest vajadusest või kogenematusest tuleb jätta tähelepanuta. Kostja seisukoht, et hagi ei tuleks menetleda, kuna kostja on nõuet tunnistanud, jääb hagejale arusaamatuks. Hagi eesmärgiks ei ole nõude kinnitamine kostja poolt vaid juba kinnitatud nõude täitmine. Kostja seisukoht
4.Kostja palub kohtul hagi mitte menetlusse võtta. Kostja on nõuet aktsepteerinud ja kinnitanud facebooki kaudu nõude tasumist käesoleva aasta jooksul. Lisaks on hagejal tagatis kostja endise ettevõtte vara näol. Kohtumenetlus ja sellele kaasnevad lisakulud on põhjendamatud, mistõttu võtab kostja hagi õigeks vaid põhivõla osas. Kostja hinnangul on hageja esitanud nõude vales järjekorras, kuna ei ole teinud midagi, et nõue rahuldataks põhivõlgniku poolt. Kostja on veendunud, et Panel Center Baltic OÜ uus juhatus ei ole nõudest teadlik. Kuna hageja valduses on suures ulatuses põhivõlgniku vara, on võimalik nõude rahuldamine vara müügi teel, kui põhivõlgnik ja hageja kokkuleppele ei jõua. Kostja palub kohtul kontrollida, kas käendusleping võib olla tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Kostja viitab Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2009 lahendile nr 2-08-52544, kus kohus on asunud seisukohale, et heade kommetega vastuolus olevaks võiks hinnata käenduslepingu, millega füüsiline isik võlausaldaja poolt kallutatuna, võtab vastutuse äriühingu kohustuste eest ebamõistlikult suures ulatuses. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.04.10.2017 sõlmitud käenduslepinguga tagas kostja käenduslepingu sõlmimise ajal temale kuulunud äriühingu Panel Center Baltic OÜ 3025 euro suurust kohustust hageja ees, mis

tulenes hageja ja PCB vahel 04.10.2017 sõlmitud võla tunnustamise kokkuleppest. Pooled ei vaidle kohustuse olemasolu ja suuruse üle ning kostja on hageja põhinõude õigeks võtnud.

6.Kostja heidab hagejal ette kohtusse pöördumist, kuna kostja olevat facebooki vahendusel lubanud võla käesoleva aasta jooksul tasuda. Samuti seda, et hageja ei ole pöördunud ega pidanud läbirääkimisi põhivõlgniku, s.o OÜ-ga Panel Center Baltic, millise kostja on käesolevaks ajaks võõrandanud. Kostja palub kohtul „üle vaadata“, kas käendusleping võiks vastuolu tõttu heade kommetega olla tühine, viidates Tallinn Ringkonnakohtu lahendile, kus räägitakse vastuolust heade kommetega käenduslepingu puhul, millega äriühingu juhatuse liige on võlausaldaja survel võtnud endale äriühingu kohustuse ulatuses, mis ületab mõistliku inimese arusaama kohustusest, mida füüsilisel isikul oleks võimalik tavapärase majandamise puhul täita.
7.Kohus leiab, et kostja vastuväited on asjakohatud ja alusetud. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. 04.10.2017 sõlmitud käenduslepingus selline kokkulepe puudub ja käenduslepingu p 3.4 sätestab käendaja solidaarvastutuse põhivõlgnikuga. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt neilt või mõnelt neist. Seega on võlausaldaja võimalik valida, millise solidaarvõlgniku vastu kohtusse pöörduda.
8.Kuna kostja võtab õigeks, et PCB kohustus hageja ees on täitmata, oli hageja õigustatud kostja vastu kohtusse pöörduma. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 järgi nõuda kohustuse täitmist. Harju Maakohtu 12.07.2018 määrusest tsiviilasjas nr 2-17-130815 nähtuvalt on hageja esitanud nõude ka põhivõlgniku vastu. VÕS § 69 lg 2 järgi läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teise solidaarvõlgniku vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue). Kostjaga sõlmitud käendusleping ei ole kostja viidatud põhjusel heade kommetega vastuolus olev. 5000 euro suurust nõuet, mis on kõnesoleval juhul käendaja vastutuse maksimaalmääraks, ei saa pidada rahasummaks, mille tasumist füüsilise isiku poolt oleks ebamõistlik eeldada.
9.VÕS § 113 lg 1 järgi on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepingus on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepingus ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud kostjale viivist käenduslepingus kokkulepitud määras, s.o 0,15% tasumata summalt päevas, alates 30.11.2017, mis oli võla tasumise kokkuleppes kohustuse täitmise tähtajaks, kuni hagi esitamiseni 25.04.2018. Viivise suuruseks on 667.23 eurot.
10.Kostja on 13.07.2018 menetlusdokumendid nentinud, et „seadusest tulenevalt on õigus nõuda ka viivise vähendamist, kui viivis ja kahjuhüvitamise nõue erineb oluliselt teise poole tegelikust kahjust (nagu käesoleval juhul). Talvakas OÜ-l on küll õigus nõuda lepingujärgset viivisenõuet, kuid Talvakas OÜ on kohustatud oma õigusi siiski mitte kuritarvitama.“ Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja seaduslik ning põhivõlaga võrreldes mõistlikus suuruses, mistõttu puudub kohtul alus viivise vähendamiseks. Hageja ei ole viivisenõuet esitades oma õigusi „kuritarvitanud“, vaid toetunud VÕS §-dele 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1.
11.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtu hinnangul puudub alus TsMS § 162 lg 4 rakendamiseks, millele on viidanud kostja, kuna

325 euro suuruse riigilõivu väljamõistmine kostjalt ei ole kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja oli sunnitud kohtusse pöörduma, kuna kostja, vaatamata kohustuse õigeksvõtule, seda ei täitnud ega teinud seda ka kohtumenetluse vältel, milline käitumine oleks muuhulgas võimaldanud menetluskulusid vähendada.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja