Avalikult teatavakstegemine
Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
nr 2-18-984 X.X.hagi X.X.vastu võlgnevuse nõudes 9500,45 eurot Silvi Maiste
Hagihind Kohtunik Hageja Hageja lepinguline esindaja
Kostja Kostja esindaja
19. juuli 2018
X.X.(isikukood xxxxxxxxx, aadress xxxx xx xxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxx) Priit Pööbo (CKE Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]) X.X.(isikukood xxxxxxxxx, aadress xxxxx x-xx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxxx; e-post ) advokaat Margo Normann (Advokaadibüroo Normann ja Partnerid; e- post [email protected])
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kohtu selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavaldus X.X.(Kapp) ja X.X.(edaspidi kostja) vahel on. sõlmitud suusõnaline laenuleping. Vastavalt maksekorralduses (lisa 1) nähtuvalt kandis hageja 03.03.2017a. kostja arveldusarvele 8500 eurot. Selgitusse on märgitud laenu tagasimakse 03.08.2017a. Maksekorralduses nähtuvalt on esmalt hageja täitnud maksekorralduse käsitsi, mille on omakorda panga teller üle trükkinud. Eeltoodust tulenevalt on pooled kui laenulepingu pooled tingimustes kokku leppinud- tasumise summa, lepingu täitmise kuupäev. Seega on tuvastatav, et pooled on laenulepingu olulistes tingimustes kokku leppinud ning laenuleping ei ole tühine tulenevalt VÕS § 9 lg-st 3 ja §-st 27. Kuivõrd hageja on tõendanud raha ülekandmise, siis tuleb kostjal tõendada, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada (RKTKo nr 3-2-1-11-08). Kostja raha hagejale tagastanud ei ole, jättes täitmata lepinguga võetud kohustuse. Kuivõrd kostja on tasumisega olnud viivituses, nõuab hageja kostjalt viiviseid vastavalt seaduse toodud tingimustel (VÕS § 113 lg 1 teine lause) summas 317,90 eurot: Viivitatud Viivitatud Viivise Viivise maksetähtaeg kuupäevani päevi Summa % summa 3.08.2017 20.01.2018
8 500,00 0,022 317,90 Hageja esitab alternatiivse nõude juhuks, kui kohus on seisukohal, et kostja ja hageja vahel ei ole sõlmitud laenulepingut. Sellisel juhul hageja esitab kostja vastu alternatiivse nõude VÕS § 1028 lg 1 tuleneval alusel- õiguse nõuda kostjalt alusetult makstu tagastamist. Arvestades ülaltoodut, juhindudes lepingust ning VÕS §-dest 8 lg 2, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 4, lg 2, 108 lg 1, 113 lg 1, palub hageja rahuldada hagi ja mõista kostjat välja hageja kasuks 8500.(kaheksa tuhat viissada eurot) põhivõlgnevus, sissenõutavaks muutunud viivist summas 317,90.- (kolmsada seitseteist eurot ja 90 senti) ning põhivõlgnevuselt viivist alates 21.01.2018 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni, menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja võimalikud kulutused õigusabile. Kostja seisukoht Kostjal ei ole vastuväiteid selle kohta, et kohus hagi menetlusse võttis. Kostja vaidleb hagidele vastu. Vastab küll tõele hagiavaldustes toodud väide, et hageja ja kostja vahel oli suuline laenuleping ning et maksekorraldusega 03.03. 2017 kandis hageja kostjale üle 8500 eurot, märkega laenu tagasimakse. Tagasimakse laekumist kostja kontole 03.03.2017 on kostja kontrollinud oma konto väljavõttelt ning tagasimakstud summa 8500 eurot klapib hageja sellekohase väitega.
Oluliseks asjaoluks ja kostja vastuväiteks antud asjas on aga asjaolu, et maksekorralduse on selgitus, kus sõnaselgelt on öeldud “laenu tagasimakse”, mis tähendab, et kõnealuse maksega tagastati kostjale tema poolt varem suulise laenulepingu alusel antud laen summas 8500 eurot. Juba öeldult tunnistab kostja suulise laenulepingu olemasolu, mille kohaselt andis kostja 2017 a algul hagejale sularahas laenu 8500 eurot ning millise laenu hageja 03.03.2017 ka kostjale tagastas. Hageja seisukoht On tõendatud, et hageja kandis kostja arvelduskontole 8500 eurot, mille kostja on kätte saanud. Vaidlus on asjaolu üle, et kas hageja kantud summa on laenu tagasimakse või on hageja väljastanud laenu kostjale. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja kantud summa on raha tagastus kostjale. Hageja esitatud maksekorralduse selgituses on kirjas sõnad „laen.tagasimakse 03.08.2017“. Laenu väljamakse on tehtud 03.03.2017a. Ei ole eluliselt usutav, et hageja teeks laenu tagasimakse, lisades sinna juurde 5 kuud hilisema tähtaja. Maksekorraldusest on selgelt näha, et hageja väljastas laenu kostjale, märkides laenu tagastamise kuupäeva. Eelistung 21.05.2018 kohus määras 01. juuniks 2018 esitada hagejal ja kostjal täiendavad taotlused, seisukohad ja tõendid. Kostja ei ole kohtule midagi vastanud. Kohtu põhjendused
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.