Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2 (10)

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IPF Digital Estonia OÜ (registrikood 11034137) ja kostja 14.03.2016 krediidikonto kokkuleppe nr 2662424, mille kohaselt oli kostja krediidilimiit 1250,00 eurot. Laenulepingu üldtingimuste punkti 7.1 ja maksegraafiku kohaselt kohustus laenusaaja tasuma laenu tagasi lõpptähtpäeval koos kogunenud intressiga ja haldustasuga laenuandja arveldusarvele. Kostja ei ole laenusummat, intresse ja haldustasu vastavalt laenulepingus kokkulepitud tagastamise tähtpäevale tasunud. Tulenevalt laenulepingu punktist 7.1 kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata tagasimakselt viivist iga tasumisega viivitatud päeva eest tasumata põhisummast. Kuna kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis IPF Digital Estonia OÜ 7.12.2016 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. 14.12.2016. a loovutas IPF Digital Estonia OÜ nõude kostja vastu Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja on saatnud kohtuvälises menetluses kostjale korduvalt maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.

3 (10)

Eeltoodud asjaolude alusel palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 1250 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, viivised summas 58,07 eurot, intress summas 219,12 eurot ja lisanduv viivis. Kostja vastuväited Kostja on hagimaterjalid 09.08.2017.a. isiklikult kätte saanud . 17.08.2017. a on kostja kohtulke edastatud e-kirjas kinnitanud menetlusdokumentide kättesaamist ja soovinud võimalusel võla tasumist maksegraafiku alusel. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks, et hagihinnast tulenevalt on tegemist TsMS § 405 sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga. Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus muuhulgas loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist, teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning tunnistada asjas tehtud lahendi viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi ning olla ära kuulatud (tl 37, 47). Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1250 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, viivised hagi esitamise seisuga summas 58,07 eurot ja intressid summas 219,12 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise arvestatuna põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

4 (10)

Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja pole IPF Digital Estonia OÜ-ga lepingu sõlmimise ja lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmise asjaolu vaidlustanud, kuid on soovinud võlgnevuse tasumiseks sõlmida maksegraafikut. Kohtu hinnangul puudub seega vaidlus alljärgnevates asjaoludes, mida kohus loeb TsMS § 231 lg 4 alusel tuvastatuks (kostja ei ole vastuväiteid nimetatud asjaoludele esitanud): - IPF Digital Estonia OÜ ja kostja on 14.03.2016. a sõlminud krediidilepingu (tl 24-25), mille alusel andis hageja kostjale krediiti summas 1250 eurot; - kostja jättis oma lepingujärgsed kohustused täitmata (tagasimaksed teostamata), mistõttu edastas IPF Digital Estonia OÜ 7.12.2016. a kostjale laenulepingu ülesütlemise teate (tl 28 pöördel); - 14.12.2016. a loovutas IPF Digital Estonia OÜ oma nõude kostja vastu hagejale (tl 23 pöördel); - 2.01.2017. a ja 31.01.2017. a on hageja saatnud kostjale võlateatised (tl 30) ja 27.03.2017. a hagihoiatuse (tl 31). Hageja on esitanud kohtule oma kompromissiettepaneku, mille kohaselt peaks kostja tasuma 2752,04 euro asemel 2039,54 eurot 24 kuu jooksul igakuise maksega 85,00 eurot. Kohus määras kostjale tähtaja kuni 10.07.2018. a (k.a), mille jooksul tuli kostjal esitada oma seisukoht hageja kompromissettepaneku suhtes. Kostja pole kohtule tähtaegselt ega ka hiljem vastanud.

5 (10)

IPF Digital Estonia OÜ ja kostja on 14.03.2016. a kokku leppinud krediidikonto personaalsetes ja üldtingimustes. Vastavalt personaalsetes tingimustes kokkulepitule oli kostja krediidikonto limiit 1250 eurot, mille tagasimakseperiood oli 24 kuud ja intressimäär 47,88%. Üldtingimuste p 7.1. kohaselt peab klient maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt kliendile saadetud arvele. Üldtingimuste p 9.1 kohaselt on krediidiandjal õigus arvestada ja kliendil kohustus tasuda lepingus kokkulepitud ja/või hinnakirjas määratud intressi ning tasusid. Klient peab tasuma summad vastavalt Lepingule. Intress, Kontohaldustasu, Väljamaksetasu ja muud tasud, kui neid on, makstakse igakuiselt vastavalt arvele. Üldtingimuste p 9. 3. alusel on Krediidiandjal õigus arvestada ning nõuda viivise maksmist ja kliendil kohustus viivist maksta, kui klient ei tasu vähemalt minimaalset kuumakset arve tähtpäeval või kui muud tasumisele kuuluvad summad ei ole nõuetekohaselt makstud. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõikest 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 108 lg 1 nõuda selle täitmist. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidilepinguga üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on sõlminud VÕS § 401 tähenduses krediidilepingu. Lisaks eeltoodule on pooltevahelise lepingu puhul tegemist

6 (10)

tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 tähenduses. Osundatud paragrahv sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid asjaolule, et ta on hagis märgitud lepingu sõlminud ja hagejalt raha saanud. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, et võlgnevus oleks täielikult või osaliselt tasutud. Seega on hageja nõue põhivõlgnevuse summas 1250 eurot ning intressi summas 219,12 eurot osas põhjendatud ning vastavad summad tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on viivist arvestanud seadusjärgses määras. Kuna kostja ei ole võlgnevust õigeaegselt tasunud, siis on kohtu hinnangul põhjendatud ka viivise nõue. Kostja, olles krediidi tagastamisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega. Hageja on arvestanud viivise hagiavalduse esitamise seisuga summas 58,07 eurot. Kostja ei ole viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

7 (10)

protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel on kohus arvestanud väljamõistmisele kuuluva viivise alates hagi esitamisest 17.07.2017. a kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 100,37 eurot ( 1250 x0,022% x 365). Seega moodustab sissenõutavaks muutunud viivise summa 158,44 eurot (100,37+58,07), millele lisandub viivis arvestatuna tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Poolte vahel sõlmitud krediidilepingu üldtingimuste p 12.5 järgi juhul kui klient maksega viivitab, saadab krediidiandja kliendile meeldetuletuskirja, mille koostamisele ja kättetoimetamisele kohaldatakse tasu vastavalt seadusele ja Hinnakirjale. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata kolme meeldetuletuskirja eest 30 eurot ja muude makseviivitusega tekkinud kulude eest 10 eurot, kokku 40 eurot. Hagiavalduse lisadest nähtuvalt on hageja kostjale saatnud 2.01.2017. a ja 31.01.2017. a meeldetuletuskirjad ning 27.03.2017 hagihoiatuse. Kostja ei ole nimetatule vastuväiteid esitanud. Tuginedes eeltoodule on võla sissenõudmiskulu põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 40 eurot. Ülaltoodut aluseks võttes rahuldab kohus hagi täies ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1250 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, intressi 219,12 eurot, 17.07.2018. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 158,44 eurot ja alates 18.07.2018. a sissenõutavaks muutuva viivise arvestatuna põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja sissenõudmine

8 (10)

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukuludeks on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud eelkõige menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivude, kokku 225 eurot ning õigusabikulude summas 950 eurot väljamõistmist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 71,57 eurot ja hagiavalduse esitamisel 153,43 eurot, seega kokku 225 eurot. Riigilõivude tasumist on kontrollitud (tl 5 pöördel ja 33), tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivu katteks välja mõista 225 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on hagiavalduses taotlenud menetluskuluna õigusabikulude väljamõistmist kostjalt summas 950 eurot (tl 21 pöördel) , 5.07.2018. a on hageja esitanud menetluskulude nimekirja.

9 (10)

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude kostjalt väljamõistmist taotletud ulatuses (950 eurot). Tegemist on hagi liigiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete puhul ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja õigusabi on piirdunud tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning hagi kohtusse esitamisega. Ka esitatud tõendite kogumine ja kostjale kompromissiettepaneku koostamine ei ole kohtu hinnangul keeruline. Arvestades muuhulgas asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ning kostja poolt hagi sisuliselt vaidluseta õigeksvõtmist, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 200 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista 445 (225 + 200) eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.