Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Määruse tegemise aeg ja koht
12. juuli 2018, Rakvere
Tsiviilasja number
2-18-9698
Tsiviilasi
Ken Pihtjõe avaldus pankroti nõudes
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosaline
AVALDAJA Ken Pihtjõe, ik 39208014933
Keelduda Ken Pihtjõe võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtmisest. Tagastatavat originaalmaterjali ei ole. Määrus saata avaldajale.
Edasikaebamise kord Määrusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud ja põhistus Viru Maakohtu menetlusse saabus 25.06.2018 Ken Pihtjõe võlgniku pankrotiavaldus. Kohus leidis 26.06.2018 määruses, et avalduses on puudused, mis ei võimalda seda menetlusse võtta. Kohus andis avaldajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 7 päeva. Võlgnik on määruse kätte saanud 28.06.2018, kuid ei ole siiski tähtaegselt, so hiljemalt 05.07.2018, puuduseid kõrvaldanud. Kohus leiab, et arvestades võlgniku võlgade koosseisu ning senist, ühiskonna käitumisnorme eiravat eluviisi, on aja- ja ressurssimahuka pankrotimenetluse läbiviimine perspektiivitu. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi täiendavat selgitust asjaolude kohta, millele kohus puuduste kõrvaldamise määruses viitas.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt ei ole avaldajal võimalik saavutada antud menetluse eesmärki, ehk vabaneda oma võlgadest – 92 % kohustuste puhul on tegemist õigusvastaselt tektitatud kahju nõuetega, mille tasumisest võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse raames Pankrotiseaduse § 176 lg 2 kohaselt ei vabane. Ülejääva, st avalduse kohaselt ca 1700 eurose võlakoormuse menetlemiseks ei ole pankrotimenetluse pidamine, sealjuures võlgnikul vahendite puudumise tõttu eeldatavalt ka menetlusabi korras riigivahendite abil, mõistlik olukorras, kus võlgniku enda viimase 10 aasta käitumine ei ärata usaldust võlgade tasumisest tegeliku huvitumise kohta. Arvestades võlgniku suhtes kriminaalhooldaja antud hinnangut, on pigem tõenäoline, et võlgnik jätkab ühiskonna käitumisnorme eiravat eluviisi ja seeläbi kohustuste suurendamist ka edaspidiselt, kui ta on seda ka seni teinud, hoolimata katseajast ja kriminaalhoolduse all olemisest. Eeltoodu kohaselt kohus ei pea ka võimalikuks ca 1700 eurose võlakoormuse osas pankrotimenetluse algatamist selleks, et võlgnik saaks läbida kohustustest vabastamise menetluse, kuna nimetatud menetlus võimaldatakse neile võlgnikele, kes ka seni väga kaalukatel objektiivsetel põhjustel ei ole suutnud oma võlgasid kustutada. Kuritegelik eluviis sellise kaaluka objektiivse põhjuse alla ei mahu ja mingite muude põhjuste esiletoomist, milleks kohus puuduste kõrvaldamise määruses võimaluse andis, võlgnik kasutanud ei ole. Avaldajal on õigus esitada taotlus tasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel, esitades vastava avalduse hiljemalt kahe aasta jooksul. TsMS § 3401 lg 2 kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Selle kohta tehtud maakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.