6. mai 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu
Tsiviilasja number
2-24-121076
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi Z.H võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1384,54 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
’i vastu
Kostja Z.H (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagiavaldus Z.H ’i (isikukood XXX) vastu tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista Z.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 1253,76 eurot, sealhulgas põhinõue 848,99 eurot, 09.10.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 364,77 eurot ning sissenõudekulud 40 eurot.
3.Välja mõista Z.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõude 848,99 eurot tasumata osalt määraga 0,065% päevas alates 10. oktoobrist 2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
5.Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
6.Välja mõista Z.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 540 eurot, sealhulgas riigilõiv 280 eurot ja lepingulise esindaja kulu 260 eurot.
1 (5)
7.Välja mõista Z.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskulude 540 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
8.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 98 euro väljamõistmiseks Z.H-lt .
9.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 50409; elektronposti aadress [email protected]; e-toimik: www.e-toimik.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress [email protected]; e-toimik: www.e-toimik.ee. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2 (5)
ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 04.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Z.H ’i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 09.10.2024 kohtule hagiavalduse, mida täpsustas 22.11.2024. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõude 848,99 eurot, viivise 364,77 eurot ning sissenõudekulud 40 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt (848,99 eurot) alates 10.10.2024 kuni selle kohase tasumiseni määraga 0,065% päevas. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 10.12.2024 kohtumäärusega. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid kostja ja Elisa Eesti AS 04.08.2022 osamaksetega vara müügilepingu nr 13468771, mille alusel ostis kostja seadme Apple iPhone 13 128GB maksumusega 849 eurot. Kostja kohustus seadme eest tasuma igakuiste osamaksetena summas 23,583 eurot 36 kuu jooksul igakuiselt esitatud arve alusel. Kostja jättis tasumata osamaksete eest perioodil 18.09.2022–18.11.2022 kokku summas 70,74 eurot: arve nr 2035740233, maksetähtaeg 18.09.2022, summas 23,58 eurot; arve nr 2036110900, maksetähtaeg 18.10.2022, summas 23,58 eurot; arve nr 2036417486, maksetähtaeg 18.11.2022, summas 23,58 eurot. Üldtingimuste p 7.4 kohaselt võib Elisa liitumislepingus sätestatud korda järgides liitumislepingu üles öelda, sellest klienti teavitades, kui teenuse osutamine kliendile on Elisa poolt mõnel punktis 3.8. nimetatud alusel piiratud ning piiramise alus ei ole ühe kuu jooksul ära langenud. Punktis 3.8.1 on sätestatud, et Elisa võib piirata kliendile teenuse osutamist, kui klient on hilinenud temale osutatud teenuste eest tasumisega üle 14 päeva. Kostjal olid tasumata 01.09.2022, 01.10.2022, 01.11.2022 arved. Kuna kostja hilines arvete tasumisega oli kostjale teenuste osutamine piiratud Elisa poolt ning kuna piiramise alus ei ole mitme kuu jooksul ära langenud, oli Elisal õigus kostjaga sõlmitud leping üles öelda. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 25.11.2022. Kostja võlgnevuse põhisumma on 848,99 eurot. Elisa Eesti AS loovutas nõude hagejale 01.03.2024. Lepingu p 6.10 kohaselt oli viivisemääraks 0,065% päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 19.12.2022–09.10.2024 eest 364,77 eurot ja edasi viivist TsMS § 367 järgi. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 40 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 12.03.2024 saadetud võlateatis maksumusega 20 eurot, 20.03.2024 saadetud võlateatis maksumusega 5 eurot, 04.04.2024 saadetud võlateatis maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine, vastuväidetele vastamine telefoni ja meili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
3.Kostjale toimetati hagiavalduse koos lisadega, hagi täpsustus ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 02.02.2025 avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 04.03.2025. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
3 (5)
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus märgib, et käesolevas asjas ei ole Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga, mistõttu ei kohaldu sellele lepingule tarbijakrediidi sätted. Kostja kohustus osamaksetena tasuma seadme maksumuse. Intressi, lepingutasu ega muid tasusid ei lisandunud. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega.
5.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
6.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
6.1.Hagilt hinnaga 1384,54 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 280 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 280 eurot.
6.2.Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 338 eurot (ilma käibemaksuta). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175 tähenduses. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, 2-15-13627/151 p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile ning hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 2 tundi. Kohus leiab, et nimetatud toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu. Tegemist ei ole keskmisest keerukama ega mahukama tsiviilasjaga. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase
4 (5)
õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 169 eurot (ilma käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seetõttu põhjendamatu suurusega. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud nõuetele, kuid hageja esindaja ei ole advokaat. Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei olnud mahuka ega õiguslikult keeruka asjaga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et hageja esindaja menetluses tehtud toiminguid olid põhjendatud 2 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 240 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise esindaja tasu (ilma käibemaksuta).
6.3.Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 540 eurot, sealhulgas riigilõiv 280 eurot, lepingulise esindaja kulu 240 eurot (ilma käibemaksuta) ja lepingulise esindaja kulu 20 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 638 eurot, kuid kohus rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 540 euro ulatuses, siis jääb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 98 euro osas.
6.4.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
7.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. Lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
8.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.