TCM Estonia OÜ hagi Tiit Toomik vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagihind
350 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TCM Estonia OÜ (registrikood 12003417, aadress Harjumaa, Tallinn, Mustamäe tee 16)
Hageja esindaja: OK Incure OÜ (volitatud esindaja Anne-Liis Veski, Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn, e-post [email protected])
Menetlusstaadium
Kostja: Tiit Toomik (isikukood XXX, aadress XXX) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada TCM Estonia OÜ hagi Tiit Toomik vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista Tiit Toomikult TCM Estonia kasuks põhivõlgnevus summas 233,90 eurot, kahjunõue summas 41,38 eurot ja seisuga 19.03.2018 sissenõutavaks muutunud viivis summas 30,57 eurot.
5.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud 87,4% ulatuses Tiit Toomik kanda ja 12,6% ulatuses TCM Estonia OÜ kanda.
7.Määrata tsiviilasjas nr 12-18-131649 TCM Estonia OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 175 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ning 100 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.
8.Välja mõista Tiit Toomikult TCM Estonia OÜ kasuks menetluskulud 152,95 eurot.
9.Välja mõista Tiit Toomikult TCM Estonia OÜ kasuks viivis menetluskulult (152,95 eurot) alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Tsiviilasi nr 2-17-131649 Otsuse täiendamine
10.Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab maakohtule apellatsioonitähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus või kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja. (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42). Kaja esitamine
11.Hagi ja kirjaliku vastuse nõue loetakse kostjale kätte toimetatuks 30.05.2018, TsMS § 3151 lg 1 kohaselt. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
12.Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale
13.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
14.XX.XX.XXXX sõlmisid Tiit Toomik ja TCM Estonia OÜ konstitutiivse võlatunnistuse, millega Tiit Toomik tunnistas, et kohustub tasuma võlausaldajale võlgnevuse kokku summas 280,68 eurot. Kokkulepitud tingimuste kohaselt kohustus kostja maksma viivitamisel viiviseintressi 0,09% päevas tasumata võlasummalt. Lepingu järgne intress oli 10% aastas. Kohustuse katteks on laekunud üksnes 46,78 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 233,90 eurot, viivise summas 74,72 eurot ja kahju summas 41,38 eurot.
Tsiviilasi nr 2-17-131649
KOHTU PÕHJENDUSED
15.TsMS § 444 lg 4 alusel põhjendab kohus käesolevat otsust vaid osas, milles see jääb rahuldamata.
16.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja TCM Estonia OÜ vahel 23.08.2016 sõlmitud kokkulepe, lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.
17.Hagiavalduse nähtub, et poolte XX.XX.XXXX. kokkuleppest tuleneb viivise määr 0,09% päevas. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 lepingute sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonide kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
18.Riigikohus on 10.05.2016 lahendis nr 3-2-1-25-16 märkinud, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt, siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 13. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 14). Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et viivisemäär 0,09% päevas on tühine.
19.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
20.Käesoleval juhul on lepinguga ette nähtud viivisemääraks 10% aastas, mis teeb 0,027% päevas. Seega on tuleb kohtu hinnangul kohaldada viivisemäärana 0,027% päevas.
Tsiviilasi nr 2-17-131649 Eelnevast tulenevalt on viivise suuruseks 0,027%*233,90*484=30,57 eurot. Seega on hageja sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 30,57 eurot.
21.Eelnevast tulenevalt kuulub hageja nõue rahuldamisele osaliselt 305,85 euro ulatuses, millest 233,90 eurot on põhinõue ja 30,57 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ning kahju 41,38 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so 87,4% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 87,4% ulatuses kostja kanda ja 12,6% ulatuses hageja kanda.
23.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 175 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ja 100 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 270 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 100 eurot (TsMS § 175 lg 1)
25.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 152,95 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.