lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-9569/21

Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-9569/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1506
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-9569

Tsiviilasi

Roman Nikolaevi hagi AAS-i BTA Insurance Company Eesti filiaal vastu kahju hüvitamiseks 10 259,20 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 11. detsembri 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Roman Nikolaevi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus Apellant: Roman Nikolaev (hageja), ik XXXX; esindaja advokaat Margus Kiir

Menetlusosalised ja nende esindajad

Vastustaja: AAS BTA Insurance Company Eesti filiaal (kostja), rk 11223507; esindaja Andrus Reidi

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 11. detsembri 2017 otsus.
2.Saata asi Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Rahuldada apellatsioonkaebus. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Roman Nikolaev (hageja) esitas Viru Maakohtule hagi AAS-i BTA Insurance Company Eesti filiaal vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks 9500 eurot ja lisanduva viivise. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.12.2014 sõiduki Volvo (reg XXX) kohta sõidukikindlustuse lepingu. Kindlustus kehtis 29.01.2015 – 28.01.2016. 09.07.2015 toimus Ida-Virumaal Mäetaguse vallas Kiikla küla metsas kindlustusjuhtum, mille tulemusena hävis sõiduk tules. Põlengu põhjus on teadmata, kuid eelduslikult oli selleks elektrilühis. 21.10.2015 esitas hageja kostjale nõude kahju hüvitamiseks. Sõiduki mootori juurest pärinevad detailid pandi põlenud sõiduki salongi pärast sõiduki tõstmist puksiirautole. Kostja tegi 26.08.2015 otsuse nr A6-22163/01-15/1, millega kostja keeldus kahju hüvitamisest. Kostja märkis oma otsuses, et ekspert tuvastas, et sõiduk ei olnud enne põlengut töökorras, kuna selle mootoriruumist olid eraldatud osad detailid ja asetatud salongi. Ilma nende detailideta ei olnud sõiduki käivitamine võimalik. Salongis olid ka numbrimärgid. Ühtlasi märkis kostja, et välistatud on iseeneslik süttimine lühise või kütuse lekke tõttu. Tegemist ei ole ootamatu ja ettenähtamatu kahjustusega ja kindlustusjuhtumiga. Hageja ei nõustunud selle seisukohaga ja nõudis kindlustuslepingu täitmist. 02.11.2015 esitas hageja lepitusorganile avalduse lepitusmenetluse algatamiseks. Lepitusorgan lõpetas menetluse 02.09.2016, kuna kompromissi ei saavutatud. Lepitusmenetluse käigus suhtles lepitaja riiklikult tunnustatud eksperdiga, kes ütles, et sõiduki põleng on keeruline juhtum ja võib vajada täiendavat ekspertiisi. Kindlustuslepingu kohaselt loetakse kindlustusjuhtumiks ka vandalism. Seda asjaolu ei ole kostja otsuse tegemisel analüüsinud, uurinud ega arvesse võtnud; samuti ei ole sellele tähelepanu pööranud ekspert. Ei ole välistatud, et sõiduki võis süüdata kolmas isik. Lepitusmenetluse ajaks (10 kuud) peatus nõude aegumine.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Möödunud on VÕS § 475 lõikes 3 sätestatud üheaastane õigust lõpetav tähtaeg. VÕS § 475 lõikes 3 sätestatud tähtaeg ei ole aegumistähtaeg ja see ei peatu. VÕS § 475 lõikes 3 sätestatud õigust lõpetav tähtaeg hakkas kulgema alates 27.08.2015 ning hagi kohtusse esitamise tähtaeg möödus 26.08.2016. Seega on hageja kaotanud õiguse esitada nõue kostja vastu ning hagi tuleb jätta rahuldamata.

MAAKOHTU OTSUS

3.Viru Maakohus jättis 11. detsembri 2017 otsusega (ekslikult märgitud vaheotsus) hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja on lasknud mööda VÕS § 475 lõikes 3 sätestatud tähtaja. Kostja selgitas hagejale, et juhul, kui hageja ei esita hagi kohtusse 1 aasta jooksul vastuse saamisest kohustuse täitmisele sundimiseks, siis vabaneb kindlustusandja VÕS § 475 lg 3 järgi kohustuse täitmisest. Seega hakkas 1-aastane tähtaeg kulgema TsÜS § 135 lg 1 järgi 27.08.2015 ja lõppes TsÜS 136 lg 2 ja § 137 lg 1 järgi 27.08.2016. Hagi esitati kohtusse 20.06.2017. Seega oli 1 –aastane õigust lõpetav tähtaeg hagi esitamise ajaks möödunud ja VÕS § 475 lg 3 alusel vabaneb kostja ehk kindlustusandja oma täitmise kohustusest. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kindlustuslepingus (üldtingimuste p 15.3.) sätestatud, et kindlustuslepingust tulenevatele nõuetele kohaldatakse aegumistähtaega. Seega nõustus kostja, et lepingust tulenevatele nõuetele kohaldatakse aegumise, mitte õigustlõpetava tähtaja regulatsiooni. VÕS § 475 lg 3 on dispositiivne, kui kokkulepe on tarbija kasuks; 2) on kostja käitumine vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu tuleb jätta VÕS § 475 lõikes 3 sätestatud tähtaeg VÕS § 6 lg 2 alusel kohaldamata. Esmalt eksitas kostja tarbijat soodsama tingimusega (aegumistähtaeg) ning tõlgendas seejärel kindlustingimusi kindlustusvõtjat kahjustavalt. Kostja viitas hüvitise maksmisest keeldumise otsuses hageja õigusele pöörduda Eesti Kindlustusseltside Liidu lepitusorganisse. Samuti märkis kostja oma otsuses, et vaidlused, mille üle ei saavutata lepitusorganis kokkulepet, lahendatakse kohtus. Menetlusökonoomia põhimõttega on vastuolus olukord, kui lepitusmenetluse kestel algatatakse paralleelselt ka kohtumenetlus. Selle välistab ka LepS § 29 lg 1.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 11. detsembri 2017 otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 3 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohus nimetas otsust ekslikult vaheotsuseks. Vaheotsusega on TsMS § 449 lg 3 mõttes tegu ainult siis, kui kohus leiab, et nõue ei ole aegunud või õigust lõpetav tähtaeg ei ole saabunud ja menetlus jätkub. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata, on maakohtu otsus lõppotsus.
8.Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et VÕS § 475 lõikes 3 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav, mitte aegumistähtaeg. Riigikohus on VÕS § 475 lg 3 eesmärki selgitades leidnud, et kohustuse täitmise nõudeõiguse piiramine tuleneb asjaolust, et mida kauem kindlustusvõtja nõude esitamisega ootab, seda raskem on välja selgitada juhtumiga seotud asjaolusid. Samas

kaitseb norm ka kindlustusandja põhjendatud ootust oma vara kasutamisel, kui kindlustusandja on hüvitise maksmisest keeldunud ja kindlustusvõtja ei ole ühe aasta jooksul kindlustusandja otsuse vaidlustamiseks midagi ette võtnud. Seega võimaldab VÕS § 475 lg 3 kindlustusandjal mõistliku aja jooksul arvestada sellega, kas kindlustusvõtja esitab nõude või mitte (vt ka RKTKo 3-2-1-136-14, p 9; 3-2-1-59-16, p 11).

9.Ringkonnakohus on seisukohal, et VÕS § 475 lõikes 3 sätestatud tähtaja kohaldamine ja sellele tuginemine on lahendatavas asjas vastuolus hea usu põhimõttega. TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Ka VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kui seadusest, tavast või tehingust tulenev oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu, jäetakse see võlasuhtele VÕS § 6 lg 2 alusel kohaldamata. Ka Riigikohus on pidanud võimalikuks jätta kohaldamata VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud tähtaeg, kui sellele tuginemine on hea usu põhimõtte vastane (vt RKTKo 3-2-1-59-16, p 14). Maakohus jättis piisava tähelepanuta asjaolu, et hageja püüdis vaidluse lahendada kohtuvälises organis. Kostja avaldas kindlustushüvitise maksmisest keeldumise otsuses (tl 59), et hageja võib pöörduda Eesti Kindlustusseltside Liidu lepitusorganisse ja lepitusorganis kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus kohtus. Kostja märkis keeldumise otsuses, et enne lepitusorganisse pöördumist tuleb esitada kostjale nõue ja anda võimalus sellele vastata. Seetõttu tekkis hagejal õigustatud ootus, et kohtueelse menetluse ebaõnnestumisel lahendatakse vaidlus kohtus. Järelikult käitus kostja võlasuhtes hagejaga vastuoluliselt, kui suunas hagejat pöörduma lepitusorganisse, viitas võimalusele jätkata vaidlust kohtus ja tugines pärast lepitusorgani menetlust nõude maksma panemist välistava tähtaja saabumisele. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et menetlus lepitusorganis kestis kümme kuud, mis on enamik VÕS § 475 lõikes 3 sätestatud üheaastasest tähtajast. Kostja jättis hagejale usaldusel põhineva ettekujutuse, et vaidluse lahendamine kohtus on pärast lepitusmenetlust igal juhul võimalik. Kindlustusvõtja võis mõistlikult eeldada, et talle otsuses esitatud info on tõene. Seda mh seetõttu, et kindlustusselts on professionaalne teenuse pakkuja, kelle vastu võib kindlustusvõtjal tekkida õigustatud usaldatavus. Eeltooduga rikkus kostja õiguse üldpõhimõtteks olevat vastuolulise tegutsemise keeldu ja selline käitumine on hea usu põhimõtte vastane. Ringkonnakohus leiab, et kostja oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt pidanud hagejat teavitama, et õigust lõpetav tähtaeg ei peatu lepitusorganisse pöördumisel ja hagejal võib hagi esitamiseks jääda väga vähe aega. Sellele viitab ka VÕS § 475 lg 3 ise, mille kohaselt peab kindlustusandja teavitama kindlusvõtjat tähtaja möödumise tagajärgedest. Võttes arvesse eeltoodut, käitus kostja vastuolus hea usu põhimõttega ning seetõttu tuleb selles asjas jätta VÕS § 475 lõikes 3 sätestatud tähtaeg kohaldamata.
10.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kohtueelse menetluse pidamisel ei täida VÕS § 475 lg 3 oma eesmärke, mida selgitas Riigikohus (vt käesoleva otsuse p 8). Ei ole võimalik eeldada, et kohtuvälise menetluse läbimise korral on raskem välja selgitada juhtumiga seotud asjaolusid. Pigem aitab lepitusorgani läbimine asjaolude varasemale väljaselgitamisele kaasa. Kohtuvälises menetluses ei ole piiratud uute tõendite kogumine ja esitamine, samuti nende hindamine. Lepitusmenetluse toimumisel VÕS § 475 lg 3 tähtaja jooksul ei ole asjakohane ka teine VÕS § 475 lg 3 põhieesmärk anda kindlusseltsile võimalus mõistlikult arvestada sellega, kas nõue esitatakse või mitte. On ilmne, et kindlustusvõtja võib soovida kohtusse pöörduda kohtuvälise lahenduse ebaõnnestumisel. Vaidluse kohtuväline lahendamine on otstarbekas, aitab menetlusosalistel kulusid vältida ja võib tuua kaasa vaidluse kiirema lahenduse.

Samuti ei tulene seadusest keeldu õigust lõpetavale tähtajale aegumise peatumise regulatsiooni rakendada, näiteks sätestab sellise võimaluse TsÜS § 99 lg 3. Ringkonnakohus peab põhjendatuks ka VÕS § 475 lg 3 tähtaja peatumist kindlustuse lepitusorgani menetluse ajaks.

11.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus tehtavas lõpplahendis vastavalt asja lahendamise tulemusele.

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja