lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-16507/31

Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-16507/31
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1604
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 423Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamineTsÜS § 138 lg 1Hea usu põhimõteTsÜS § 168 lg 1Peatumise toimeTsÜS § 99 lg 3Tühistamise tähtajadVÕS § 475 lg 3Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-16507/64Harju Maakohus Tallinna kohtumaja17.06.20202-17-16507/86Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.12.20202-17-16507/101Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.10.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Pikk 5 Kinnisvara OÜ12579130(Hageja)AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal12831829(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-17-16507

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-17-16507

Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2019. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Kaupo Paal

Kohtuasi

Pikk 5 Kinnisvara OÜ hagi AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali vastu kindlustushüvitise 49 423.49 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. septembri 2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Pikk 5 Kinnisvara OÜ määruskaebus Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja (määruskaebuse esitaja) Pikk 5 Kinnisvara OÜ (registrikood 12579130), esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Kostja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829), esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 14. septembri 2018. a määrus ja saata asi tagasi maakohtule asja edasiseks menetlemiseks.
2.Pikk 5 Kinnisvara OÜ määruskaebus rahuldada.
3.Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. Menetluse käik, asjaolud ja kostja vastus

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
VÕS § 6 lg 2Hea usu põhimõte
1.
Pikk 5 Kinnisvara OÜ (hageja) esitas 03.11.2017 hagi AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali (kostja) vastu kindlustushüvitise 49 423.49 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli hagejale kuuluv korteriomand kindlustatud kostja juures. Korteriomandi üleandmisel hagejale 14.01.2015 selgus, et korteriomandist on eemaldatud selle sisustus ning korter on muudetud elamiskõlbmatuks. Hageja esitas kostjale kui kindlustusandjale kahjuteate. Kostja keeldus 28.01.2016 otsusega hageja avalduse rahuldamisest. Hageja pöördus 15.11.2016 avaldusega kindlustuslepitusorganisse. Kindlustuslepitusorgani 30.08.2017 otsusega lõpetati lepitusmenetlus, sest kostja keeldus kokkuleppe sõlmimisest. Hageja leiab, et üheaastane tähtaeg hagi esitamiseks oli peatunud lepitusmenetluse läbiviimise ajaks ning seega on 03.11.2017 esitatud hagi tähtaegne. 1(5)

Tsiviilasi nr 2-17-16507

20.11.2017 määrusega võttis kohus hagi menetlusse.

05.01.2018 menetlusdokumendis palus kostja jätta hagi läbivaatamata, kuna VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud üheaastane tähtaeg on möödunud. Riigikohtu praktikas on rõhutatud, et tegemist ei ole aegumistähtajaga vaid õigustlõpetava tähtajaga, mis ei saa erinevalt aegumistähtajast peatuda. Kostja tegi otsuse hageja nõude rahuldamata jätmise kohta 28.01.2016. Hagi lisana on esitatud kostja 18.04.2016 vastus hageja 28.03.2016 vastuväitele, kus kostja kinnitas, et ei soovi kompromissi sõlmimist ning jääb oma 28.01.2016 otsuse juurde. Kostja ei ole andnud hagejale mõista, et võiks kaaluda nõude kasvõi mingis ulatuses rahuldamist. Ka ei ole kostja takistanud hageja õiguse maksmapanekut. Hagi esitamise tähtaeg lõppes hiljemalt 28.01.2017. Kuivõrd hagi esitati alles 03.11.2017, on hagi esitatud tähtaega rikkudes ning kostja palub jätta hagi läbi vaatamata.

Kohus edastas hagejale kostja vastuse ja palus esitada seisukoha. Hageja jäi selle juurde, et hagi on esitatud tähtaegselt.

Esimese astme kohtu määrus

5.Harju Maakohus jättis 14.09.2018 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2100.20 eurot, mille maksmisega viivitamise korral tuleb tasuda alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täieliku tasumiseni seaduses sätestatud määras viiviseid. Kohus leidis, et hageja on tuginenud ekslikult sellele, et hagi esitamise tähtaeg peatus lepitusmenetluse ajaks. VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud üheaastane tähtaeg on õigustlõpetav, mitte aegumistähtaeg. Seadusandja on teadlikult soovinud välistada VÕS § 475 lg-s 3 ettenähtud õigustlõpetava tähtaja peatumise ja katkemise, et eristada õigustlõpetavaid ja aegumistähtaegu ning tagada õigustlõpetavate tähtaegade sätestamise eesmärgi saavutamine, s.o lõpetada nõue või muu õigus või välistada selle maksmapanek mõistliku aja jooksul aegumistähtaja kestel. Seega ei saanud hagi esitamise tähtaeg eeltoodud seisukoha kohaselt peatuda. Kuivõrd hagi esitamise tähtaeg on möödas, ei saa hageja enam oma õiguseid maksma panna ning hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada ning hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kohus leidis, et puudub alus VÕS § 6 lg 2 kohaldamiseks, sest kostja kinnitusel ei ole ta käitunud vastuoluliselt ning hageja ei ole ka esile toonud kostja vastuolulist käitumist. Kohus märgib, et isegi, kui kostja oleks lepitusmenetluse kestel ka vastuoluliselt käitunud, viivitas hageja pärast lepitusmenetluse ebaõnnestumist hagi esitamisega üle kahe kuu, seega põhjendamatult kaua. Menetluskulude osas pidas kohus põhjendatuks hageja esindaja tunnitasu 165 eurot ning menetluskulusid summas 2 100.20 eurot. Määruskaebus
6.Hageja esitas Harju Maakohtu 14.09.2018 määrusele määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Hageja hinnangul ei ole kohus arvestanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/52/EÜ vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades art 8 lg-ga 1, mille kohaselt tagavad liikmesriigid, et pooltelt, kes püüavad vaidlust lahendada, 2(5)

Tsiviilasi nr 2-17-16507 valides vahendusmenetluse, ei võeta hiljem asjaomase vaidluse suhtes kohtu- või vahekohtumenetluse algatamise õigust vahendusmenetluse jooksul aegumistähtaegade möödumise tõttu. Lisaks on hageja hinnangul hagi esitatud tähtaegselt, kuna 16.11.20166.09.2017 oli VÕS § 475 lg 3 hagi esitamise tähtaeg peatunud kindlustuslepitusorganis toimuva kohtuvälise menetluse tõttu tulenevalt asjaolust, et kostja on kindlustuslepitusorgani liige, mistõttu oli kostja nõustunud tähtaja peatumisega kindlustuslepitusorgani menetluskorra p 18 kohaselt. Nõustumise puudumisel on kostja vastuväide VÕS § 475 lg 3 tähtaja möödumise kohta hea usu vastane. Hageja on esitanud hagi tähtaja jooksul, arvestades VÕS § 475 lg 3 sätestatud tähtaega alates kostja 28.01.2016 keelduva otsuse kättesaamisest, kindlustuslepitusorganis 16.11.2016-30.08.2017 toimuva menetluse ajal tähtaja peatumisega ja 30.08.2017 otsuse jõustumisega 06.09.2017, mistõttu oli hagejal õigus esitada hagi hiljemalt 17.11.2017. Hagi on kohtule esitatud juba 03.11.2017. Vastus määruskaebusele

7.Kostja määruskaebusega ei nõustu, paludes jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
8.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule hagi edasiseks menetlemiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.

Esmalt märgib kolleegium, et kuigi maakohus on viidanud hagi läbivaatamata jätmise alusena TsMS § 371 lg 2 p-ile 2, on ilmne, et tegemist on eksliku viitega, sest hagi läbivaatamata jätmist selle perspektiivituse tõttu reguleerib TsMS § 423.

10.Maakohus jättis hagiavalduse läbi vaatamata põhjusel, et hagi on esitatud pärast VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud üheaastase hagi esitamise tähtaja möödumist ning alust VÕS § 6 lg 2 kohaldamiseks ei ole. Kolleegium maakohtuga ei nõustu ja põhjendab seda järgmiselt.
11.VÕS § 475 lg 3 kohaselt, kui kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale taotluse kindlustusandja kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ja kindlustusandja teatab kindlustusvõtjale kirjalikult taotluse rahuldamata jätmisest, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Kindlustusandja ei vabane täitmise kohustusest, kui ta ei teata oma vastuses kindlustusvõtjale üheaastase tähtaja möödumise õiguslikust tagajärjest.
12.Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud tähtaeg on õigustlõpetav tähtaeg mitte aegumistähtaeg (vt ka RKTKo 23.12.2014, 3-2-1-136-14, p 9; RKTKo 21.09.2016, 3-2-1-59-16, p 11). Ringkonnakohus leiab aga, et VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud tähtaja kohaldamine ja sellele tuginemine võib lahendatavas asjas olla vastuolus hea usu põhimõttega. TsÜS § 138 lg-s 1 sisalduva üldnormi järgi tuleb tsiviilõiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõte täpsustab selle kohaldamist võlasuhetele ning ka osundatud paragrahvi 1. lõikest tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kui seadusest, tavast või tehingust tulenev oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt 3(5)

Tsiviilasi nr 2-17-16507 vastuvõtmatu, jäetakse see võlasuhtele VÕS § 6 lg 2 alusel kohaldamata. Ka Riigikohus on pidanud võimalikuks jätta VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud tähtaja kohaldamata, kui sellele tuginemine on hea usu põhimõtte vastane (vt RKTKo 21.09.2016, 3-2-1-59-16, p 14).

13.Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus piisava tähelepanuta asjaolu, et hageja püüdis enne kohtusse pöördumist vaidluse lahendada kohtuvälises organis. Kostja avaldas kindlustushüvitise maksmisest keeldumise otsuses, et hageja võib enne hagi kohtusse esitamist pöörduda MTÜ Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) juures asuva kindlustuslepitusorgani poole, kus vaidluste lahendamine toimub vastavuses kindlustuslepitusorgani menetluskorraga (tl 5, I kd). Kindlustuslepitusorgani menetluskorra p 2.1 kohaselt loetakse kokkulepe lepitusmenetluse läbiviimiseks lepitusorganis sõlmituks, kui kindlustusandja on EKsL-i liige (tl 74-77, II kd). Asja materjalist nähtub, et kõik Eestis tegutsevad kindlustusandjad, seega ka kostja, on EKsL-i liikmed (tl 78, II kd). EKsL-i kindlustuslepitusorgani menetluskorra p 18 kohaselt on vaidlusaluste nõuete aegumine kogu menetluse jooksul teise lepitusosalise suhtes peatunud (tl 77, II kd). Seetõttu tekkis kolleegiumi hinnangul hagejal õigustatud ootus, et kohtueelse menetluse läbimise ajal on ka VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud üheaastane tähtaeg hageja suhtes peatunud. Hageja õigustatud ootust kinnitas kolleegiumi hinnangul kindlustuslepitusorgan oma 30.08.2017 lepitusmenetluse lõpetamise otsuse p-is 5, kus on sõnaselgelt märgitud, et kuna kindlustusandja on andnud nõusoleku vaidluste lahendamiseks kindlustuslepitusorganis ning on kindlustuslepitusorganisse pöördumist kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumise otsuses kindlustusvõtjale ka soovitanud, siis on lepitusmenetluse ajaks peatunud ka VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud üheaastase õigust lõpetava tähtaja kulgemine, vastupidine seisukoht oleks vastuolus hea usu põhimõttega (tl 182 pöördel, I kd). Järelikult käitus kostja võlasuhtes hagejaga vastuoluliselt, kui suunas hagejat enne kohtusse hagi esitamist pöörduma kindlustuslepitusorganisse, viitas kindlustuslepitusorganis vaidluse lahendamise aluseks olevale menetluskorrale, kuid tugines pärast kindlustuslepitusorgani menetlust nõude maksmapanemist välistava tähtaja saabumisele. Kostja pidanuks kolleegiumi arvates hea usu põhimõttest tulenevalt hagejat vähemalt enda seisukohast, et tema hinnangul õigust lõpetav tähtaeg lepitusorganisse pöördumisel ei peatu, teavitama. Sellele viitab ka VÕS § 475 lg 3, mille kohaselt peab kindlustusandja teavitama kindlusvõtjat tähtaja möödumise tagajärgedest. Arvestades, et vastuoluline käitumine võib praegusel juhul olla vastuolus hea usu põhimõttega, tuleb kolleegiumi arvates kaaluda VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud tähtaja kohaldamata jätmist (vt Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2018 otsus ts asjas nr 2-17-9569 p 9). Seadusest ei tulene ka keeldu õigust lõpetavale tähtajale aegumise peatumise regulatsiooni rakendada, nt sätestab sellise võimaluse TsÜS § 99 lg 3 (ibid). Arvestades, et kostja on EKsL-i liige ja EKsL-i kindlustuslepitusorgani menetluskorra p 18 kohaselt on vaidlusaluste nõuete aegumine kogu menetluse jooksul teise lepitusosalise suhtes peatunud, võib kolleegiumi arusaama kohaselt kindlustuse lepitusorgani menetluse ajaks olla VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud tähtaja kulgemine peatunud. TsÜS § 168 lg 1 sätestab, et aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka.
14.Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb asi saata maakohtule edasiseks menetlemiseks.
15.Seoses tsiviilasja tagasisaatmisega maakohtule, tuleb tühistada maakohtu määruses ka menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osa. 4(5)

Tsiviilasi nr 2-17-16507

16.Käesolev määrus ei ole TsMS § 173 lg 1 mõttes lõpplahend, mistõttu ringkonnakohus ei määra menetluskulude jaotust. Menetluskulud jaotab maakohus menetlust lõpetavas lahendis.
17.Hagiavalduse läbivaatamata jätmise määruse tühistamise peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (vt RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11). Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval