Võlaõigus

2-25-1414 Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või nr EE567700771003819792 (LHV Pank AS). Makse selgituseks tuleb märkida tsiviilasja number. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotleja peab TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Rahuldatud nõue tuleneb Swedbank AS ja X vahel 25.05.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 21026237-RK, mille alusel sai kostja kasutada krediiti 1000 euro ulatuses. Kostja on võtnud kasutusele 989,86 eurot krediiti, mis on tagastamata. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles ja loovutas nõude hagejale. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga 989,86 eurot. Lisaks põhivõlgnevusele palub hageja kostjalt välja mõista intressi 64,93 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 623,61 eurot ja viivise 21% aastas põhivõlalt (989,86 eurot) alates 28.01.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja on saatnud kostjale tasulisi meeldetuletuskirju, mistõttu taotleb hageja lisaks põhivõlale, intressile ja viivisele sissenõudekulude hüvitamist summas 50 eurot. Hageja on esitanud selgituse ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ning maakohus veendus selles, et laenuandja omandas teabe, mille alusel hindas tarbija krediidivõimet (sh on läbi viidud kontoväljavõtte analüüs). Maakohus ei tuvastanud puudujääke teabe kogumise ega hindamise läbiviimise protsessis. Samuti vastab seadusele lepingute krediidi kulukuse määr.

2-25-1414 Kostja sai hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 05.04.2025. Dokumendid jäeti pärast kaht ebaõnnestunud kättetoimetamise katset kostja rahvastikuregistrijärgse elukoha postkasti, kohus loeb dokumendid kätte toimetatuks TsMS § 326 lg 1 alusel. Hagile vastamise tähtpäev oli 05.05.2025. Kuna kostja hagile ei vastanud, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega (TsMS § 407 lg 1). Hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks, maakohus rahuldab hagi täies ulatuses. Menetluskulud Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja taotleb hagiavalduselt tasutud riigilõivu ja õigusabikulu kostjalt väljamõistmist ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist seaduses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 315 eurot, mis vastab hagi hinnale. Kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist ja väljamõistmist tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksu ei lisandu). Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusteenust mahus 2 tundi. Hageja lepingulise esindaja töö on seisnenud dokumentidega tutvumises ja analüüsis, hagiavalduse ettevalmistamises, lisade kogumises ja komplekteerimises ning dokumentide esitamises kohtule. Kirjeldatud toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud, neile kulunud aeg ei ole ebamõistlik. Küll aga vähendab maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on inkassoteenust osutava hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks antud juhul 100 eurot. Kohus mõistab TsMS § 175 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks lisaks riigilõivule välja lepingulise esindaja kulu 2 * 100 = 200 eurot. Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludena 315 + 200 = 515 eurot. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda hagejale välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.