Lääne-Nigula Vald, Nigula Küla, Nigula tee 5 korteriühistu (täiendav nimi Korteriühistu Nigula tee 5) hagi ET ja MT vastu kommunaalteenuste võla ja viivise nõudes
Vaidlustatud otsus
Pärnu Maakohtu 8. mai 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Lääne-Nigula vald, Nigula küla, Nigula tee 5 korteriühistu apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
680,58 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): Lääne-Nigula vald, Nigula küla, Nigula tee 5 korteriühistu (registrikood 80419463), lepinguline esindaja Katrin Kiisk Kostjad (vastustajad): ET (isikukood xxxxxxxxxx) ja MT (isikukood xxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Võtta Lääne-Nigula vald, Nigula küla, Nigula tee 5 korteriühistu (täiendav nimi Korteriühistu Nigula tee 5) apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal. Tühistada Pärnu Maakohtu 8. mai 2018 otsus ja saata asi uueks menetlemiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis. Apellatsioonkaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Lääne-Nigula vald, Nigula küla, Nigula tee 5 korteriühistu (täiendav nimi Korteriühistu Nigula tee 5, hageja) esitas 9. augustil 2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ET (kostja I) ja MT (kostja II) vastu 680,58 euro väljamõistmiseks. Kostjad esitasid makseettepanekule vastuväite ja maksekäsuosakond andis asja üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluse korras.
2.Hageja esitas 6. oktoobril 2017 maakohtule hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 491,88 eurot, kõrvalnõudena viivise 188,70 eurot ja viivise määraga 0,07% päevas põhinõudelt alates 10. augustist 2017 kuni põhivõla lõpliku tasumiseni. Hagi alusena tõi hageja esile, et: − kostjad on korteriomandi Läänemaal Lääne-Nigula vallas Nigula külas aadressil Nigula tee 5 asuvas elamus (edaspidi „elamu“) korterile nr x vastava korteriomandi (edaspidi „kostjate korter“) ühisomanikud; − hageja on elamu haldamiseks moodustatud korteriühistu; − hageja asutamisel loovutas elamu senine valitseja AS Lääne-Nigula Varahaldus (edaspidi „valitseja“) 30. juunil 2017 hagejale nõude kostjate vastu 680,58 eurot (sh põhivõlg 491,88 eurot ja viivis 188,70 eurot), mis on võlg kommunaalteenuste eest perioodil 31. märts – 30. september 2015; − hageja põhikirja p 4.2.6 järgi on iga korteriühistu liige kohustatud tasuma kord kuus elamu majandamise jooksvate kulude eest sihtotstarbelisi makseid ja maksete mittetähtaegsel tasumisel maksma enne 1. jaanuarit 2018 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg-s 4 ette nähtud viivist, st 0,07% päevas; − kuivõrd kostjad ei ole hagejale loovutatud võlga tasunud, siis enne 1. jaanuarit 2018 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda perioodil 31. märts 2015 – 9. august 2017 tekkinud kommunaalteenuste võlgnevuse eest kokku 680,58 eurot; − kuigi nähtuvalt kommunaalteenuste arvetest perioodil 31. märts – 30. september 2015 on kostjad teinud pistelisi makseid, on arvetelt samuti nähtav, et kostjatel oli varasem võlg üle 2 500 euro, mistõttu arvestati sel perioodil tasutu eelneva võla katteks; − hageja täpsustas 28. novembri 2017 menetlusdokumendis, et hagi eseme periood 1. oktoober 2015 – 9. august 2017 käsitleb viivisenõuet.
3.Kostjad vaidlesid hagile vastu kokkuvõtvalt järgmiselt: − kuni 30. juunini 2017 esitas kostjatele arveid kommunaalteenuste eest valitseja, kes on varasemalt 3. septembril 2015 samuti pöördunud kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kostjate vastu võla 1 668,98 euro välja mõistmiseks perioodi 1. oktoober 2013 – 1. september 2015 eest (tsiviilasi nr 2-15-118729); − kostja I esitas valitseja nõude osas makseettepanekule vastuväite, tunnistades osaliselt nõuet 235,91 euro ulatuses. Maakohus kohustas 29. oktoobri 2015 määrusega kostjat I solidaarvõlgnikuna tasuma valitsejale 235,91 eurot ning ülejäänud nõude osas kohustas 2 (6)
valitsejat esitama hagiavaldus selleks ettenähtud vormis. Valitseja ei esitanud tähtaegselt oma nõuet kostja I vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis ja kohus keeldus hagi menetlusse võtmast; − kostja II tähtaegselt makseettepanekule vastuväidet ei esitanud, seega kohustati teda
28.oktoobri 2015 määrusega tasuma valitsejale põhinõudena 1 535,91 eurot ja kõrvalnõudena 65,04 eurot. Kostja II esitas määruskaebuse, mis rahuldati ja valitseja nõue anti üle maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Ka kostja II vastu valitseja hagi ei esitanud, mistõttu ka selles osas keeldus kohus asja edasi menetlemast; − praegune hagiavaldus langeb kuue kuu ulatuses (31. märts – 1. september 2015) kokku juba vaieldud nõudega. Seega on hageja nõude kohta osaliselt tehtud jõustunud kohtulahend ja selles osas tuleks menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada; − ajavahemiku 2. september 2015 – 9. august 2017 eest ei saa olla kostjatel võlga, kuna nad tasusid kommunaalkulud vastavalt esitatud arvetele; − hageja nõue on paljasõnaline; hageja lisas hagiavaldusele arved ja viivise tabeli, aga ei ole tõendanud võlgnevuse tekke põhjust ega olemust. Lisaks ei lange arvetel esitatud summad kokku sellega nõudega, millega valitseja 3. septembril 2015 kohtusse pöördus.
MAAKOHTU OTSUS
4.Maakohus jättis 8. mai 2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjate taotluse menetluse lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel jättis maakohus rahuldamata.
5.Maakohus tuvastas, et: − kostjad on kostjate korteri omanikud; − hageja põhikiri on kinnitatud 17. mail 2017 asutamiskoosoleku otsusega ja hageja kohta on 20. juunil 2017 avatud Tartu Maakohtu registriosakonna mittetulundusühingu registrikaart; − enne hageja moodustamist haldas elamut valitseja.
6.Kostjate kohustuse aluseks tasuda kommunaalteenuste ja majandamiskulude eest arveid perioodil 31. märts – 30. september 2015 saavad olla KOS § 13 lg 1, § 21 lg 1 p-d 1 ja 2.
7.Hagiavalduses esitatud võlgnevuse periood 31. märts – 1. september 2015 kattub valitseja poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudega. Nähtuvalt kostjate esitatud kontoväljavõttest on kostja I maksekäsuga nõutud summa 235,91 eurot tasunud, aga hageja ei ole seda summat võlgnevuse kujunemises kajastanud. Arveid nr 1504515 ja 1505515 ei esitanud hagiavalduses nimetatud valitseja, vaid AS Taebla Kodu.
8.Hageja lisas hagiavaldusele võlgnevuse tekkimise tõenditena kommunaalteenuste arved haginõude aluseks olevast perioodist 31. märts – 30. september 2015, kuid kohus tuvastas, et esitatud arved hageja nõuet ei tõenda. Arvetest ei nähtu nõude aluseks oleval ajaperioodil kommunaalteenuste arvete tasumata jätmist ja võlgnevuse tekkimist. Tõendamata on hageja väide, et kostjate poolt vaidlusalusel perioodil tehtud makseid arvestati eelneva võlgnevuse katteks. Esitatud arvetest nähtub, et hageja nõude alusena toodud ajavahemikul esitas valitseja kostjatele arveid summas 417 eurot ja kostjad tasusid 837 eurot, st 420 euro võrra rohkem. 3 (6)
Hageja esitatud 30. juuni 2017 akt nr 3, millega valitseja loovutas hagejale nõude kostjate vastu summas 680,50 eurot, ei ole iseseisev tõend kostjate võla kohta. Selles puudub teave kohustuse tekkimise aluse, võlgnevuse tekkimise aja või kujunemise kohta. Samuti ei tõenda kostjate võlgnevuse tekkimist hageja 28. novembri 2017 seisukohale lisatud raamatupidamise väljavõte, kuivõrd hageja väidetest nähtub, et ta soovib sellega tõendada kostjate võlgnevust
1.oktoobril 2013, mitte kostjate poolt arvete mittenõuetekohast tasumist perioodil 31. märts – 30. september 2015.
9.Kohtuotsuse tegemisel saab kohus tugineda hagi alusena esitatud asjaoludele. Kohus saab nõude põhjendatuse üle otsustada üksnes poolte esitatud väidete või vastuväidete alusel. Hageja peab selgelt välja tooma kõik faktilised asjaolud, mis on tema esitatud nõude aluseks. Hagis esitatud rahalise nõude kujunemine peab olema esitatud üheselt arusaadavalt. Hagiavaldusele lisatakse tõendid, mis näitavad hageja väidete õigsust ja võimaldavad neid kontrollida. Kohus ei saa esitatud tõenditest iseseisvalt hagi aluseks olevaid asjaolusid tuletada.
10.Kuna hageja põhinõue oli tõendamata, ei analüüsinud kohus viivisenõuet.
11.TsMS § 162 lg 1 alusel jäid menetluskulud hageja kanda. Toimikust nähtuvalt kostjad menetluskulusid ei kandnud, mistõttu maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud.
APELLATSIOONKAEBUS
12.Hageja esitas 7. juunil 2018 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Hageja palub menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. Esiteks rikkus maakohus selgitamiskohustust. Alles otsuses sisaldub etteheide, et menetluses esitatud tabelid nõude kujunemise kohta ei olnud piisavalt selged ja üheselt mõistetavad. Kohus ei pööranud menetluse kestel hageja tähelepanu asjaolule, et nõue või selle aluseks olevad asjaolud on ebaselged, vaid käsitles seda esmakordselt alles otsuses. Seega on otsus hageja jaoks üllatuslik, sest kohus peab hageja nõude kvalifitseerimisel pooltele selgitama, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama. Hageja esitas 28. novembri 2017 seisukohaga tabeli võlgnevuse kujunemisest perioodil 1. oktoober 2013 – 1. september 2015, kus nähtub lisaks kostjate poolt igakuiselt laekunud summale ka eelneva perioodi võlgnevus, viivise arvestus ja millises järjekorras toimunud laekumisi arvestati juba eelneva võlgnevuse katteks. Sellega maakohus sisuliselt ei arvestanud. Teiseks on maakohus ekslikult hagejale ette heitnud, et arved nr 1504515 ja 1505515 esitas AS Taebla Kodu, mitte valitseja. Valitseja on AS Taebla Kodu õigusjärglane, ning elamu korteriomanike jaoks ei toonud see kaasa muud kui üksnes valitseja ärinime muutumise. Kolmandaks on väär maakohtu järeldus, et 30. juuni 2017 akt nr 3 ei ole iseseisev tõend kostjate võlgnevuse kohta, sest selles puudub teave kostjate kohustuse tekkimise aluse, võlgnevuse tekkimise aja või kujunemise kohta. KOS § 8 lg 11 kohaselt lähevad korteriühistu asutamisel korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused üle korteriühistule. Samuti on korteriühistu loomisel heaks tavaks praktika, et senine valitseja annab korteriühistule, kui uuele juriidilisele isikule vastava aktiga nõudeõigused üle, mis konkretiseerib nende suurust. Akt pole kohustuslik, kuivõrd vastavad kohustused ja õigused lähevad üle ka seaduse alusel. Seega akt eraldi ei pea kajastama võlgnevuse täpset perioodi, alust ega arvestust, sest korteriühistule antakse üle ka senine raamatupidamise dokumentatsioon, kust nähtub üksikasjalikult iga kohustuse tasumise suurus, tähtaeg ja arvestus. Neljandaks on maakohus tuvastanud, et tsiviilasjas nr 2-15-118729 tunnustatud nõude summas 235,91 eurot tasus kostja I alles novembris 2015, st pärast hagis esitatud nõudeperioodi, 4 (6)
mistõttu hageja seda nõude kujunemises ei kajastanud. Jääb arusaamatuks, mille alusel luges kohus tõendatuks, et kostja I tunnustatud nõue perioodil 1. oktoober 2013 – 1. september 2015 kätkes just seda käesolevas asjas vaidlusalust ajavahemikku (31. märts – 30. september 2015). Tsiviilasja nr 2-15-118729 nõue hõlmas 25 kuud ja kostjad ei väitnud ega tõendanud, et kostja I poolt tunnustatud nõue tulenes just käesolevas asja nõudeperioodist. Seetõttu ületas maakohus pädevuse piirem lugedes tõendatuks midagi, mida polnud kumbki pool soovinud tõendada. Viiendaks tõi maakohus üksikasjalikult välja perioodil 31. märts – 30. september 2015 hageja poolt kostjatele esitatud arved, leides, et igal kuul on kostjad tasunud hagejale enamgi, kui jooksva kuu eest neile esitatud arve seda kajastas. On ilmne, et kostjad tasusid varasemat võlga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus tutvus apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega ning leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu vaidlustatud otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja 5, lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
14.TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Vaidlustatud otsuse sellele tingimusele ei vasta. Otsust tehes hindab kohus TsMS § 438 lg 1 esimese lause järgi tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Seejuures ei ole kohus TsMS § 436 lg 7 järgi poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmisel seotud hageja või kostja esitatud õigusliku hinnanguga, vaid kohaldab õigust ise (vt nt Riigikohtu 27. septembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-9288, p 23,
5.jaanuari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39; 15. juuni 2011 otsus tsiviilasjas nr 32-1-51-11, p 27). Maakohus käsitles hageja nõuet üksnes arvete põhjal, aga jättis tähelepanuta nõude tegelikud faktilised asjaolud (kostjatele teenuste osutamine ja selle eest tasu nõudmine). Norm, mille alusel kohus lahendi teeb, ei tohi olla menetlusosalistele üllatuseks, mistõttu peab kohus menetluses juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt nt TsMS § 348 lg-d 1–3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4). Samuti ei peaks alles otsusest selguma, kas hageja esile toodud asjaolud on piisavad hagi menetlemiseks.
15.Vastavalt TsMS § 392 lg-le 1, § 351 lg-tele 1 ja 2 on kohtul ulatuslik selgitamiskohustus. Selle kohustuse on maakohus jätnud käesolevas asjas täitmata. Menetluse juhtimist korraldas maakohus kohtujuristi 25. septembri 2017 määrusega (ettepanek hagi esitamiseks ja tähtaja määramine), kohtujuristi 13. oktoobri 2017 määrusega (hagi menetlusse võtmine) ja 23. märtsi 2017 määrusega (kirjaliku menetluse määramine). Vastavalt TsMS § 351 lg-le 1 arutab kohus pooltega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Üheski menetlust juhtivas dokumendis pole maakohus kuni asja lahendamise lõpuni poolte õigussuhet kvalifitseerinud ega seda pooltega arutanud. See tõi käesoleval juhul kaasa üllatusliku ja võimalik, et ka ebaõige kohtulahendi. TsMS § 393 lg 1 p-de 1 ja 3 järgi on hagimenetluses kohtu selgitamiskohustuse lähtepunktiks hageja esitatud nõuded ehk hagi ese. Seega on kohtu selgitamiskohustuse täitmisega seotud esmane ülesanne teha kindlaks, mida hageja soovib hagiga saavutada. Kui hageja hagiga taotletavad eesmärgid või nõuded on ebaselged, peab kohus sellele viitama ja selgitama nõuete täpsustamise vajadust ning andma hagejale võimaluse puudused kõrvaldada. Hageja väitel on kostjatel maksmata perioodi 31. märts 2015 kuni 9. august 2017 eest 491,66 eurot ja sellelt summalt viivised. Maakohus võttis aluseks 31. märtsist – 5 (6)
30.septembrini 2015 esitatud arved ja leidis, et võlga ei ole. Kuna arvetel oli märgitud eelmisel perioodil tasutud summa, luges maakohus need arvete katteks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus analüüsinud, mille eest arved esitati. Välja on selgitamata, milliste kulutuste katteks valitseja tasu nõudis ja mis arve alusel milline summa on maksmata. Kostjate tasumiskohustus ei saa tuleneda pelgalt arvetest, seetõttu ei saa ka hageja nõuet lahendada ainult arvete põhjal. Õige on küll maakohtu arusaam, et nõude hagejale loovutamise dokument üksi veel ei tõenda nõuet, aga hagejale tuli anda võimalus esitada asjaolud ja tõendid võla kujunemise kohta ka perioodist, kui arveid esitas veel valitseja. Kokkuvõtvalt rikkus maakohus selgitamiskohustust kui ei selgitanud eelmenetluses välja milliseid asjaolusid peab hageja hagi alusena tõendama ega juhtinud hageja tähelepanu vajadusele esitada asjaolud täielikult. Kohus peab menetlust juhtides tagama menetlusosalise asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise võimaluse.
16.Ringkonnakohus nõustub, et menetlusökonoomia ja tsiviilkohtumenetluse dispositiivsuse põhimõttest tulenevalt lahendab kohus poolte nõusolekul TsMS § 403 alusel asja kirjalikus menetluses, kuid ka kirjalikus menetluses täidab kohus eelmenetluses selgitamiskohustust, edastades menetlusosalistele selgituse, millised faktilised asjaolud on asjas tähendust omavad, vajadusel esitab konkreetsed küsimused ja määrab vastamiseks tähtaja.
17.Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus olulises ulatuses põhjendamata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud on esile toomata ja eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata (vrd Riigikohtu 23. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-15, p 12 teine lõik). Ringkonnakohtu hinnangul moodustavad need rikkumised tervikuna õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumise. Puuduliku eelmenetluse tõttu ei ole võimalik ringkonnakohtul asja sisuliselt ise lahendada ning maakohtul tuleb läbi viia kohane eelmenetlus. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda rikkumise ulatus asja sisulist lahendamist apellatsiooniastmes.
18.Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus ühtlasi selgitama pooltele, millised asjaolud vajavad tõendamist ja kuidas jaotub tõendamiskoormis poolte vahel. Juhul kui selgub, et asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid on esitamata, peab maakohus võimaldama pooltel neid asjaolusid ja tõendeid esitada.
19.Apellatsioonkaebusega esitas hageja uued tõendid. Asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise korral puudub ringkonnakohtul vajadus ja mõistlik põhjendus hinnata tõendeid ning tuvastada asjaolusid, sest TsMS § 658 lg 2 järgi on asja uuesti läbivaatavale maakohtule kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu otsuse seisukohad materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi tõlgendamisel ja kohaldamisel (vt Riigikohtu 13. aprilli 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-111-11, p 13 kolmas lõik). Kuna ringkonnakohus ei lahenda asja sisuliselt ega tuvasta asjaolusid, siis jätab ta hageja taotlused maakohtu lahendada (vt sarnaselt sellise võimaluse kohta Riigikohtu 25. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-8579, p 37).
20.TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi otsustatakse menetluskulude jaotus asja uuel läbivaatamisel. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.