Metsküla Jahimeeste Seltsi avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks, kinnistusraamatusse vastavasisulise kande tegemise kohustuse tuvastamiseks ning tahteavaladuse kohtumäärusega asendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 20. aprilli 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Metsküla Jahimeeste Seltsi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Metsküla Jahimeeste Selts (registrikood 80042573), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Grass Puudutatud isik: TS (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Tiia-Edith Tammeleht Kohalik omavalitsus: Saaremaa vald (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu, õiguseellane Leisi vald), seaduslik esindaja vallavanem Madis Kallas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON
Rahuldada Metsküla Jahimeeste Seltsi (avaldaja) 20. juuni 2018 taotlus täiendava tõendi vastuvõtmiseks. Pärnu Maakohtu 20. aprilli 2018 määrus tühistada juurdepääsutee talumise kohustuse eest määratud tasu osas ja teha selles osas uus määrus. Kuuri kinnistu (registriosa nr 3109434) igakordne omanik on kohustatud tasuma juurdepääsutee talumise kohustuse eest Posti kinnistu (registriosa nr 3125834) igakordsele omanikule 10 eurot aastas alates juurdepääsuõiguse kinnistusraamatusse kandmisest. Tasu tuleb maksta iga kalendriaasta eest ette. Punktis 2 viidatud määrus on jõustunud osas, millega määrati Kuuri kinnistule juurdepääs Kooli teelt nr 4030088 üle Posti kinnistu 144 m pikkuse alalise teena alates Posti/Kooli kinnistu piirist kuni Kuuri kinnistu piirini, tuvastati puudutatud isiku TSi kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu kande tegemiseks ja asendati tema nõusolek tehtava määrusega ning kanti Posti kinnistu registriosa III jakku esimesele järjekohale märge kinnistu koormamise kohta, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Määruskaebus rahuldada.
Menetluskulud ringkonnakohtus jätta puudutatud isiku TSi kanda ja määrata need kindlaks vastavalt kohtumääruse resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule.
KOHTUMÄÄRUSE RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS
Rahuldada avaldus. Määrata Metsküla Jahiseltsi omandis olevale Kuuri kinnistule (registriosa nr 3109434, katastritunnus nr 40301:002:0512 Saaremaa, Metsküla küla) juurdepääs Kooli teelt nr 4030088 üle TSile kuuluva Posti kinnistu (registriosa nr 3125834, katastritunnus nr 40301:002:0516), Posti kinnistut läbiva 144 m pikkuse alalise teena alates Posti/Kooli kinnistu piirist kuni Kuuri kinnistu piirini. (Pärnu Maakohtu 20. aprilli 2018 määrusele lisatud plaanil punase joonega märgitud).
3.Määratud juurdepääsu tingimused:
3.1.juurdepääs on jalgsi ja igat liiki mootorsõidukitega;
3.2.juurdepääs on kinnistu igakordse omaniku, tema liikmete, külaliste ja kinnistut teenindavate isikute kasuks tähtajatu, põhiliseks kasutusperioodiks aastas on ajavahemik 1. september kuni 31. jaanuar;
3.3.juurdepääsutee korrashoiu kulud kannavad täies ulatuses tee kasutajad.
4.Määrata juurdepääsuõiguse tasuks 10 eurot aastas alates juurdepääsu määrava kohtulahendi jõustumisest. Tasu tuleb maksta iga kalendriaasta eest ette.
5.Tuvastada TSi, isikukood xxxxxxxxxx, kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu kande (järgnevas punkt 6) tegemiseks ja asendada tema nõusolek käesolevas kohtuasjas tehtava määrusega.
6.Kanda kinnistusraamatusse registriossa nr 3125834 märge Saaremaa vallas Metskülas asuva Posti kinnistu koormamise kohta juurdepääsuõigusega Kuuri kinnistu, registriosa nr 3109434 igakordse omaniku kasuks tähtajatult ja kanda registriosa nr 3125834 III jakku esimesele järjekohale märge: „Kinnistu katastriüksus nr 40301:002:0516 on koormatud kinnistusregistri registriosa nr 3109434 Kuuri kinnistu igakordse omaniku, tema liikmete kasuks tähtajatu juurdepääsuõigusega liikumiseks jalgsi ja igat liiki mootorsõidukitega Pärnu Maakohtu 20. aprilli 2018 määruse lisaks oleval kaardil märgitud juurdepääsu asukohas (punane joon) Juurdepääsuõiguse tasu 10 eurot aastas.“.
7.Menetluskulude jaotus ja menetluskulude suuruse kindlaksmääramine
7.1.Jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku TSi kanda.
7.3.Välja mõista puudutatud isikult TSilt avaldaja Metsküla Jahimeeste Seltsi kasuks maakohtu menetluskuludena 1 050 eurot ja ringkonnakohtu menetluskuludena 290 eurot.
7.4.Kohustatud isik on hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 050 ja 290 eurot) kohustatud tasuma viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni nõude kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
8.Saata kohtumäärused menetlusosalistele ja peale jõustumist kande tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
2 (7)
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Metsküla Jahimeeste Selts (avaldaja) esitas 25. oktoobril 2017 Pärnu maakohtule avalduse TSi (puudutatud isik I) vastu avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja kinnistusraamatusse vastava märkuse kandmiseks. Maakohus kaasas menetlusse puudutatud isikutena 31. oktoobri 2017 määrusega Leisi valla (õigusjärglane Saaremaa vald, kohalik omavalitsus) ja 17. jaanuari 2018 määrusega VT (puudutatud isik II), LU (puudutatud isik III) ja VÕ (puudutatud isik IV). Avaldaja palus: − määrata avalikult kasutatavalt Kooli teelt Saare maakonnas Leisi vallas Metskülas asuvale Kuuri kinnistule (registriosa nr 3109434) tähtajatu juurdepääs üle Posti kinnistu (registriosa nr 3125834) Posti kinnistut läbiva ca 144 m pikkuse alalise teena alates Posti kinnistu piirist kuni Kuuri kinnistuni; − kanda kinnistusraamatusse märkus Posti kinnistu tähtajatu juurdepääsuga koormamise kohta Kuuri kinnistu igakordse omaniku kasuks. Avaldaja tõi esile järgmised asjaolud: − avaldaja on Kuuri kinnistu omanik. Kinnistule ei ole määratud juurdepääsu avalikult teelt ja kinnistu ei külgne avalikult kasutatava teega; − Kuuri kinnistu maa on tootmismaa. Avaldajale anti 7. septembril 2016 välja ehitusluba jahiseltsi hoone rajamiseks. Hoone valmimisel soovib avaldaja kasutada seda aastaringselt, kuid selleks peab olema tagatud vähemalt üks autoga juurdepääsu võimalus; − ainuke olemasolev ja kasutatav juurdepääs avalikult kasutatavalt Kooli teelt kulgeb üle puudutatud isikule I kuuluva Posti kinnistu, kuid 2017. aasta suvel tõkestas puudutatud isik I tee sõiduautoga, mistõttu on takistatud Kuuri kinnistul ehitustegevuse jätkamine; − avaldaja pöördus 18. juulil 2017 kirjaliku ettepanekuga puudutatud isiku I poole sõlmida kokkulepe avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu kindlaksmääramiseks, aga puudutatud isik I ettepanekule ei reageerinud; − alternatiivset juurdepääsuteed avalikult kasutatavalt teelt Kuuri kinnistule ei ole, kuivõrd üle Pumbamaja ja Rauna kinnistute kulgev tee ei ole tegelikult kasutatav; − taotletav juurdepääsutee on parim lahendus, kuna teed kasutab ka Veske kinnistu omanik ja seda on aastaid kasutatud; − avaldaja on nõus puudutatud isikule I juurdepääsu eest tasu maksma, õiglase tasu peaks määrama kohtus. 3 (7)
2.Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu, tema põhilised vastuväited on järgmised: − avaldaja soovitud juurdepääsu määramine avalikult teelt Kuuri kinnistule rikub puudutatud isiku I õigusi ja huve Posti kinnistu kasutamisel. Tee, mille kaudu avaldaja taotleb ligipääsu oma kinnistule, on sisuliselt puudutatud isiku I õuealal ning möödub vahetult elumajast ja kõrvalhoonetest; − puudutatud isik I oli sunnitud tõkestama avaldajaga seotud isikute pidevat ja kontrollimatut läbisõitu Posti kinnistult põhjusel, et jahimeeste käitumine on hoolimatu, agressiivne ja üleolev. Mitmeid kordi on olnud intsidente, kus puudutatud isiku I abikaasa ja lapselaps oleksid jäänud kihutavate sõidukite alla; − Kuuri kinnistule on ligipääs ka teiselt poolt üle Rauna, Lauda ja Pumbamaja kinnistute. Pumbamaja ja Lauda kinnistud on tootmismaad, millel puuduvad elumajad ja üle nende kulgeva tee kasutamine ei tekita liiklusohtu elanikele. Rauna kinnistul asub avalik tee, mida kasutavad nii avaldaja kui ka Lauda ja Pumbamaja kinnistute omanikud.
3.Puudutatud isikud II, III ja IV vaidlesid vastu alternatiivse juurdepääsu määramisele üle Rauna, Lauda ja Pumbamaja kinnistute, kuna Lauda kinnistul valmistatakse küttepuid ja sealt läbipääs ei ole alati kindel. Sealne tee ei ole mõeldud pidevaks liiklemiseks.
4.Kohalik omavalitsus toetas avaldust ja märkis, et taotletav juurdepääs on avaldaja jaoks lühem ja paremas seisukorras. Samuti on seda varianti kasutatud varasemalt, kui Kuuri kinnistul asus heinakuur. Tegemist on ajaloolise teega, mida on avalikult kasutatud aastakümneid. Alternatiivne juurdepääsutee läbi Rauna ja Pumbamaja kinnistute on halvas seisukorras ega ole aastaringselt kasutatav. Tegemist on Lauda kinnistul tegutseva ettevõtja tootmisplatsiga, kus toimub küttepuude töötlemine, mistõttu on läbisõit ja juurdepääs füüsiliselt väga keeruline. Alternatiivne variant on ka üle kahe korra pikem taotletavast variandist.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Maakohus rahuldas 20. aprilli 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse ja määras Kuuri kinnistule juurdepääs Kooli teelt üle Posti kinnistu 144 m pikkuse alalise teena alates Posti/Kooli kinnistu piirist kuni Kuuri kinnistu piirini järgmistel tingimustel: − juurdepääs on jalgsi ja igat liiki mootorsõidukitega; − juurdepääs on kinnistu igakordse omaniku, tema liikmete, külaliste ja kinnistut teenindavate isikute kasuks tähtajatu, põhiliseks kasutusperioodiks aastas on ajavahemik 1. septembrist kuni 31. jaanuarini; − juurdepääsutee korrashoiu kulud kannavad täies ulatuses tee kasutajad; − juurdepääsuõiguse tasu on 400 eurot aastas alates juurdepääsu määrava kohtulahendi jõustumisest. Tasu tuleb maksta iga kalendriaasta eest ette. Ühtlasi tuvastas maakohus puudutatud isiku I kohustuse anda nõusolek kinnistusraamatu kande tegemiseks, asendas tema nõusoleku ja määras kanda Posti kinnistu registriosa III jakku esimesele järjekohale märge kinnistu koormamise kohta Kuuri kinnistu igakordse omaniku ja tema liikmete kasuks tähtajatu juurdepääsõigusega liikumiseks jalgsi ning igat liiki mootorsõidukitega määrusele lisatud kaardil punasega märgitud asukohas. Juurdepääsuõiguse tasuks määras maakohus 400 eurot aastas. Summa nimetas maakohus ise, sest puudutatud isik I tasu suurust ei pakkunud. Kohus arvestas juurdepääsutee pikkust ja kasutustihedust (põhiline kasutus toimub septembrist jaanuari lõpuni (jahihooajal) ja põhiliselt nädalavahetustel) ning leidis, et mõistlik tasu on 400 eurot aastas. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku I kanda, määrates kindlaks avaldajale hüvitatava summa. 4 (7)
MÄÄRUSKAEBUS
6.Avaldaja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada tasu suuruse osas ja uue määrusega määrata juurdepääsuõiguse tasuks 10 eurot aastas. Maakohus ei põhjendanud, miks peaks õiglane tasu olema 400 eurot aastas. Kohus ei selgitanud välja asjaolusid, mis on vajalikud juurdepääsutasu määramise osas diskretsiooniotsuse tegemiseks. Samuti ei toonud kohus välja tasu komponente ega põhjendanud tasu suuruse kujunemist. Lisaks ei teinud kohus menetlusosalistele ettepanekut õiglase tasu määramiseks tõendite esitamiseks ega kogunud ise vajalikke tõendeid. Arvestades asjaoluga, et avaldaja kasutab teed nädalavahetustel jahihooajal ja tal tuleb tee korrashoiu kulud kanda, on õiglane tasu 10 eurot aastas.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis puudutatud isikule I ja kohalikule omavalitsusele tähtaja vastamiseks. Puudutatud isik I vaidles kaebusele vastu. Kohalik omavalitsus leidis, et kaebus on põhjendatud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 21. mai 2018 kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
8.Ringkonnakohus kohustas 28. mai 2018 kirjaga puudutatud isikut I nimetama konkreetsed asjaolud, mis ta tõi maakohtu menetluses esile kui tasu määramise alused. Lisaks andis kohus puudutatud isikule I võimaluse esile tuua juurdepääsutee aluse ala maamaksu suuruse ja selgitada tee kasutamise intensiivust, sh kas sama teed kasutavad ka teised isikud. Puudutatud isik I esitas 11. juunil 2018 selgituse, aga ei toonud esile konkreetseid asjaolusid, mille alusel tasu määramisest lähtuda, vaid kordas varasemaid seisukohti. Avaldaja jäi selle juurde, et on nõus juurdepääsuõiguse tasuna maksma 10 eurot aastas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada juurdepääsutee talumise kohustuse eest määratud tasu osas. Ringkonnakohus saab teha selles osas uue määruse. Määruskaebus rahuldatakse ja puudutatud isik I kannab kaebemenetluse kulud.
10.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust ja põhjendatust osas, mille peale on kaevatud. Menetlusosalised ei vaidlustanud määrust osas, milles määrati kindlaks juurdepääs kinnistule, tuvastati puudutatud isik I kohustuse anda nõusolek kinnistusraamatu kande tegemiseks ja asendati tema nõusolek tehtava määrusega ning kanti Posti kinnistu registriosa III jakku esimesele järjekohale märge kinnistu koormamise kohta, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Selles osas on vaidlustatud määrus TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause järgi edasi kaebamata jõustunud.
11.Avaldaja esitas 20. juunil 2018 taotluse täiendava tõendi (Maa-ameti 13. juuni 2018 e-kiri) vastuvõtmiseks. Ringkonnakohus andis menetlusosalistele võimaluse esitada seisukohad juurdepääsuõiguse tasu kohta, seega tuleb tõend TsMS § 662 lg 3 alusel toimikusse võtta.
12.Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg-le 1 on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. 5 (7)
Nimetatud sättest tuleneb, et juurdepääsuõigus üle võõra kinnisasja on tasuline. Tasu koormatud kinnisasja omanikule koosnev kahest komponendist: esiteks hüvitisest kinnistu ainukasutusõiguse kaotuse (juurdepääsutee talumise kohustuse) eest ja teiseks juurdepääsutee korrashoiuga kaasnevate kulude eest. Maakohus määras, et juurdepääsutee korrashoiuga kaasnevad kulud jäävad tee kasutajate kanda ja selles osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Seega mõjutab juurdepääsutasu käesoleval juhul eelkõige esimene komponent ehk hüvitis juurdepääsutee talumise kohustuse eest.
13.Juurdepääsutasu määramine on kohtu diskretsiooniotsus, mis tehakse mõlema kinnisasja omaniku huve kaaludes. AÕS § 156 lg 1 mõtte kohaselt tuleb juurdepääsutasu kindlaks määramiseks välja selgitada asjaolud, mis on vajalikud juurdepääsutasu määramise diskretsiooniotsuse tegemiseks ning et tasu üle otsustamiseks tuleb kohtul kaaluda tasu määramise põhjendamiseks esitatud erinevaid asjaolusid (vt Riigikohtu 16. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 27, ja selles viidatud 16. jaanuari 2013 määrus tsiviilasjas nr 32-1-170-12, p-d 10–12). Diskretsiooniotsusesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui ületatud on diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 13. juuni 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-16889, p 19 teine lõik). Käesoleval juhul on maakohus diskretsiooni teostamise reegleid rikkunud ja ka piire ületanud. Vaidlustatud määrusest ei nähtu konkreetseid asjaolusid ega põhjendusi, miks on avaldaja ja puudutatud isiku I huve kaaludes vaja määrata juurdepääsutasuks 400 eurot aastas.
14.Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et kohane tasu on käesoleval juhul 10 eurot aastas ja põhjendab seda järgmiselt.
15.Puudutatud isik I ei toonud esile ühtegi asjaolu, mis õigustaks tasu määramist. Kohus saab omal algatusel hinnata juurdepääsutee alla jääva maamaksu suurust ja avaldaja võimalikku kasutuseelist (vt nt Riigikohtu 9. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-17, p 16). Maksu- ja Tolliameti andmetel maksab puudutatud isik I kogu Posti kinnistu (kokku 22 092 m2) eest maamaksu 5,46 eurot aastas. Arvestades, et juurdepääsutee on määratud 144 m pikkusena ja laius peaks olema 3 m, on juurdepääsutee alla jääva maa pindala 432 m2. Seega on tee-aluse maa eest maks aastas 11 senti ( ≈ 546 : 22092 × 432). Maa-ameti 13. juuni 2018 e-kirja kohaselt on Maa-amet sõlminud aastatel 2015–2018 Saare maakonnas hajaasustuses maatulundusmaadel juurdepääsu tagamise eesmärgil 13 reaalservituudi lepingut. Need sõlmiti kasutustasuga keskmiselt 0,02 eurot/m2 aastas. Kuna reaalservituut on olemuselt sarnane juurdepääsuõigusega, siis saab eelmärgitud lepingutes määratud talumise tasu võtta aluseks ka käesoleva vaidluse lahendamisel. Sellisel juhul kujuneks juurdepääsu talumise tasuks Posti kinnistu puhul 8,62 eurot (= 431 × 0,02) aastas. Avaldaja on nõus puudutatud isikule I maksma juurdepääsuõiguse tasuna 10 eurot aastas, mis vastab Maa-ameti keskmisele kasutustasule ja ületab oluliselt puudutatud isiku I tasutava maamaksu juurdepääsutee aluse maa eest.
16.Ringkonnakohtu hinnangul on käesolev asi menetluslikult mõneti võrreldav Riigikohtu
15.märtsi 2017 määrusega lahendatud tsiviilasjaga nr 3-2-1-1-17. Mõlemal juhul puuduvad konkreetsed pidepunktid koormatud kinnisasja omaniku talumiskohustuse hindamiseks. Riigikohus lähtus mh asjaoludest, et avaldaja kinnistu kogupindala on ca 17 000 m2 ja sundvaldusega on koormatud sellest umbes kümnendik, mis ei takista kinnistu sihtotstarbelist kasutamist. Õiglaseks hüvitiseks omandõiguse riive eest luges Riigikohus 50 eurot aastas. Käesoleval juhul on juurdepääsuteega koormatud ala umbes neli korda väiksem, avaldaja kasutab juurdepääsuteed vaid teataval ajaperioodil ja kannab ise kõik tee korrashoiukulud. Seega ei peaks juurdepääsutasu käesolevas asjas olema suurem kui 10 eurot. 6 (7)
17.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud määrata puudutatud isikule I juurdepääsutee talumise kohustuse eest tasuks 10 eurot aastas, mis katab ka puudutatud isiku I koormatud kinnistuosaga seotud kulu (sh maamaksu 11 senti aastas).
18.Määruskaebuse rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku I kanda. Menetluskulude jaotuse põhjal tuleb need kindlaks määrata avaldaja nimekirja alusel. Menetluskulude nimekirja kohaselt tasus avaldaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot ning avaldaja esindaja ajakulu apellatsioonimenetluses oli kokku 5,5 t ja õigusabi osutati tasumääraga 120 eurot tunnis. Selliselt kujunes kaebemenetluse kuludeks kokku 710 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades asja sisu ja kaebemenetluse ulatust, saab avaldaja lepingulise esindaja ajakulu pidada põhjendatud ja vajalikuks kokku 2 t ulatuses. Vaidlus ringkonnakohtus piirdus juurdepääsutasuga ja puudutatud isik I ei teinud menetluses toiminguid ega avaldusi, mis oleks põhjustanud avaldajale täiendavaid menetluskulusid. Avaldaja esindaja on vandeadvokaat, kelle tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) ei saa pidada ülemäära kõrgeks. Nii kujuneb õigusabi eest hüvitatavaks summaks 240 eurot ( = 2 × 120). Kuivõrd avaldaja tasus määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot, kuulub puudutatud isikult I väljamõistmisele kokku menetluskulu 290 eurot ( = 240 + 50). Vastavalt avaldaja taotlusele ja kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 peab puudutatud isik I maksma menetluskulude tasumisega viivitamise korral avaldajale viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
19.Juhindudes TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus kohtumääruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks vaidlusaluse maaüksuse plaani uuesti lisamist käesolevale määrusele, sest see on maakohtu määruse lisa ja ringkonnakohus ei tee juurdepääsuõiguse sisuga seonduvaid otsustusi.
20.TsMS § 6186 lg 2 ja TsMS § 696 lg 3 võimaldavad esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.