2-17-114346/16 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 05.07.2017 esitas hageja Svea Finants AS Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Pärnu Maakohus lõpetas 27.11.2017 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu Harju Maakohtule, kes edastas selle alluvusel Viru Maakohtule, menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 04.01.2018 esitas Svea Finants AS hagi S. T vastu võlgnevuse nõudes ja 25.01.2018 hagiavalduse täienduse. Esitatud hagiavalduse ja täienduste kohaselt sõlmis S. T 13.07.2016 Svea Finance AS-ga (kui finantseerija) ja MK Trade Baltic OÜ-ga (kui müüja) müügi- ja järelmaksulepingu nr 33136001445, millega kostja ostis LED-teleri. Lepingu alusel tegi hageja müüjale väljamakse summas 343,98 eurot (lepingu esilehel märgitud kui finantseeritav summa). Vastavalt lepingule kohustus kostja tagastama hagejale krediidi 394,10 eurot, s.o finantseeritav summa (343,98 eurot), lepingu sõlmimistasu (15,60 eurot) ja järelmaksu lisatasu (34,52 kokku) igakuiste osamaksetena ning tasuma intressi vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule 48 kuu jooksul. Hageja selgitab, et krediit ehk järelmaks ilma intressita lepingu mõistes (kui põhivõlg) summas 394,10 eurot koosneb finantseeritavast summast (343,98 eurot), lepingu sõlmimistasust (15,60 eurot) ja järelmaksu lisatasust (34,52 eurot). Need summad on välja toodud lepingu esilehel ning reguleeritud lepingu p-s 2. Finantseeritav summa ei võrdu krediidiga, vaid finantseeritav summa on lepingu mõistes krediidi üks komponentidest. Järelmaksu lisatasu on olemuselt tasu intressi fikseerimise eest. Fikseeritud intressi puhul intressimäär ei muutu, mis kujutab krediidiandjale riski, kuivõrd raha väärtus aja jooksul muutub. Kokkuleppel tarbijaga on tarbija poolt Svea Finance ASle makstav järelmaksu lisatasu vormistatud krediidina ning järelmaksu lisatasu (antud juhul 34,52

eurot) sisaldub krediidisummas. Vastavalt lepingu esilehel väljatoodule on järelmaksu lisatasu suuruseks kogu lepinguperioodi (48. osamakset) peale kokku 34,52 eurot (0,72 eur x 47 (osamaksed 1-47), + 0,68 eur (48. osamakse)). Kui leping ennetähtaegselt üles öeldakse, siis sellele järgneva perioodi eest tarbijalt järelmaksu lisatasu ei küsita (seetõttu ei ole hagis nõutud ka järelmaksu lisatasu lepingu ülesütlemisele järgneva perioodi eest). Kokkuleppel tarbijaga on ka lepingu sõlmimistasu (antud juhul 15,60 eurot) vormistatud krediidina ning see sisaldub krediidisummas. Kuivõrd kostja lepingut kohaselt ei täitnud, jäädes kolme osamakse tasumisega viivitusse (maksegraafikujärgsed osamaksed nr 1-3), andis hageja kostjale 28.10.2016 saadetud avaldusega täiendava kahenädalase tähtaja võlguoleva summa likvideerimiseks ühes teatega, et kui kostja ei tasu võlga summas 48,73 eurot hiljemalt 11.11.2016, siis ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kostja ei likvideerinud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ja hageja ütles 28.11.2016 saadetud avaldusega lepingu erakorraliselt üles. Kostja ei teinud hagejale lepingu eest ühtegi makset. Pärast lepingu ülesütlemist nõudis hageja lepingust tuleneva võlgnevuse tasumist kostjalt Svea Inkasso OÜ abil, kuid tulemusteta. Lepingu ülesütlemise päeva seisuga (28.11.2016) oli ning käesolevaga on tasumata põhivõla jääk 363,18 eurot (tasumata osamaksed nr 1-48) ja intressivõla jääk 24,13 eurot. Kui tarbijaga sõlmitud leping ennetähtaegselt üles öeldakse, siis sellele järgneva perioodi eest tarbijalt järelmaksu lisatasu ei küsita. Järelmaksu lisatasu kuni lepingu ülesütlemiseni (osamaksed nr 1-5) on 3,60 eurot (0,72 eurot x 5). Lahutades lepingus toodud järelmaksu lisatasust 34,52 eurost 3,60 eurot, saab 30,92 eurot. Kui nimetatud summa lepingus toodud krediidist 394,10 eurot maha arvata, saab 363,18 eurot, mille väljamõistmist kostjalt põhivõlana hageja taotlebki. Kostja intressivõlg on antud juhul 24,13 eurot, mis koosneb lepingu lisaks olevas maksegraafikus toodud 1-5. osamaksete intressist (5,24+4,69+4,61+4,54+4,46) ja lepingu kehtivuse ajal kogunenud lisaintressist summas 0,59 eurot (kuivõrd kostja viivitas põhivõla tasumisega ehk kasutas krediiti kokkulepitust kauem). Pooltevahelises suhtes kokku lepitud intressimääraks on 14,50 % aastas. Viivise arvestus sai alguse 1. osamakse tähtpäevale järgnevast päevast (alates 16.02.2016) ning viivist arvestati võlgnevuses olevalt põhivõlalt (mis ajas suurenes) määras 14,50% aastas. Kuni 28.11.2016 ehk lepingu ülesütlemiseni on viivise suuruseks 0,59 eurot. Alates lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast, s.o alates 29.11.2016 kuni käesoleva hagi esitamise päevani (04.01.2017, k.a) on viivise suuruseks 57,99 eurot, seega kokku viivis 58,58 eurot. Juhindudes VÕS § 1132 lg-s 1 sätestatust nõuab hageja kostjalt meeldetuletuskirjade eest, mis on saadetud kostjale lepingu kehtivuse ajal, hüvitist kogusummas 15 eurot. Tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud kostjale 27.08.2016, 29.09.2016 ja 28.10.2016. Nendele meeldetuletustele eelnesid tasuta meeldetuletused (SMS teavitused) vastavalt 20.08.2016, 20.09. 2016 ja 20.10.2016. Pärast lepingu ülesütlemist saadeti kostjale meeldetuletuskirjad 02.02.2017, 16.02.2017 ja 27.02.2017, milledega seoses nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel 25 eurot ehk esimese kirja eest 15 eurot, teise eest 5 eurot ja kolmanda eest 5 eurot. Kokku on võla sissenõudmiskulu suuruseks (arvestades nii lepingu kehtivusajal kui ka pärast lepingu lõppemist saadetud tasulisi meeldetuletuskirju) 40 eurot. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt S. T välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 363,18 eurot, intress 24,13 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 58,58 eurot ja lisanduv viivis 14,50% aastas alates 05.01.2018 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 10.05.2018. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates

teate avaldamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus on teatanud, et teeb kohtulahendi teatavaks 27.06.2018. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 10.05.2018 ja loeti kättetoimetatuks 25.05.2018, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 08.06.2018. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad hageja, kostja ja MK Trade Baltic OÜ vahel 13.07.2016 sõlmitud müügi ja järelmaksulepingu nr. 33136001445, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus summas 363,18 eurot ja intressi võlgnevus summas 24,13 eurot. VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 16.02.2016 kuni 04.01.2018 viivisemääraga 14,50 % aastas summas 58,58 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega (tlk 58, 68). Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni. Viivis põhinõudelt (363,18 eurolt) määras 14,50% aastas perioodil 05.01.2018 kuni 27.06.2018 (k.a) 174 päeva eest moodustab 25,10 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 27.06.2018 seisuga kokku 83,68 eurot (58,58 eurot + 25,10 eurot).

Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 28.06.2018 edasiulatuv viivis 14,50 % aastas kuni põhivõla 363,18 euro tasumiseni. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot lepingu kehtivuse ajal saadetud kolme tasulise meeldetuletuskirja eest ning peale lepingu lõppemist saadetud kolme meeldetuletuskirjade eest 25 eurot. Kohus leiab, et sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kokku summas 40 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 125 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja palub kostjalt välja mõista ka täituritasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest summas 30 eurot (käibemaksuta) ja õigusabikulud summas 375 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hagejale on osutatud õigusabi 3 tunni ja 45 minuti ulatuses tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta), mis sisaldab dokumentidega tutvumist, hagiavalduse koostamist, lisade komplekteerimist ja suhtlust kliendiga. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvetel teenuse tunnihinnaks märgitud 100 eurot/tund (käibemaksuta) pidada mõistlikus suuruses olevaks.