Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Kohtu selgitused

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates praeguse määruse ärakirja kättesaamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Avalduse asjaolud XX (pankrotis) (võlgnik) pankrotihaldur Ly Müürsoo (avaldaja, pankrotihaldur) esitas 19.05.2017 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtutäitur Kaire Põltsi (kohtutäitur) 09.05.2017 otsuse täiteasjas nr 025/2014/1775 ning teha otsus, millega kohustada kohtutäiturit tasuma täitemenetluses kinnistu enampakkumisel müügist laekunud rahast võlgniku osa 201 699,04 eurot pankrotivara hulka. Avalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 18.09.2009 määrusega välja võlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Pankrotihaldur esitas 17.09.2010 Harju Maakohtusse ühisvara jagamise hagi. Riigikohtu 21.05.2014 otsusega nr 3-2-1-38-14 jagas kohus pankrotivõlgniku ja YY (puudutatud isik I) ühisvara järgmiselt: abikaasade ühisvaraks on Tallinnas XXX asuv kinnisasi (kinnisasi), sõiduauto Pontiac, OÜ R osa, OÜ A osa, OÜ R osa, OÜ U osa ja OÜ S osa. Abikaasade ühisomand nimetatud esemetele tuleb lõpetada nende müümisega avalikul enampakkumisel. Kinnisasja müügist saadud rahast tuleb täita 08.10.2003 laenulepingust nr 1760240600310 tulenev kohustus AS SEB Pank (pank, puudutatud isik II) vastu. Pärast kohustuse täitmist üle jääv raha ja muu ühisvara müügist saadud raha jagada abikaasade vahel võrdsetes osades. Võlgnikule ühisvara jagamisel jääv raha arvestada tema pankrotivara hulka. Abikaasade kohustused AS-i SEB Liising, Danske Bank A/S Eesti filiaali, Eesti Vabariigi Maksu ja Tolliameti vastu ja kohustus AS-i SEB Pank vastu jagada solidaarselt. Pankrotihaldur esitas 12.06.2014 sissenõudjana kohtutäiturile täitmisavalduse. Kohtutäitur müüs kinnisasja 01.03.2017 enampakkumisel hinnaga 406 000 eurot. Kohtutäitur koostas 14.03.2017 kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi jaotamise akti, mille kohaselt jagati kinnistu müügist laekunud summa alljärgnevalt: kohtutäitur – 2601,92 eurot; võlgnik 201 699,04 eurot (osa ühisvara müügist pankrotivara hulka); puudutatud isik I – 201 699,04 eurot (ühisvara osa ühinenud sissenõudjale puudutatud isikule II). Puudutatud isik II esitas 31.03.2017 kaebuse, milles palus muuta täiteasjas 025/2014/1775 koostatud müügist saadud tulemi jaotamise akti ning maksta välja abikaasade ühisomandis olnud kinnisasja müügist 402 339,08 eurot sissenõudjale. Kohtutäitur rahuldas 09.05.2017 otsusega panga kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur muutis 14.03.2017 koostatud akti kinnisasja müügist saadud tulemi jaotamiseks (punkt III) ning määras maksta välja võlgniku ja puudutatud isiku I ühisomandis olnud kinnisasja müügist pangale 402 339,08 eurot (kohtutäitur Kaire Põlts on AS-ile SEB Pank 24.04.2017 seejuures välja maksnud nimetatud summast juba 201 699,04 eurot) ja pankrotihaldurile 0 eurot. Muus osas jättis kohtutäitur akti muutmata.

Kohtutäituri otsus 402 339,08 euro välja maksmiseks puudutatud isikule II ei ole õige. Täiteasjas 025/2014/1775 on sissenõudjaks pankrotihaldur. Seega tuleneb täitemenetluse seadustiku (TMS) § 43 lg-st 1, et vara müügist laekuv raha tuleb täituril üle kanda sissenõudjale. Täitemenetluses müüdud kinnisasi oli abikaasade ühisvara ja selle müügist saadud rahast tuleb täita 08.10.2003 laenulepingust nr 1760240600310 tulenev abikaasade kohustus panga vastu. Riigikohus on selgelt väljendanud, kuidas jagada hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügist saadu, s.t hüpoteegiga koormatud vara müügist saadust tuleb tasuda hüpoteegipidajale, pangale, kuid Riigikohus ei ole oma lahendis öelnud, et ka pankrotis oleva abikaasa, XX osa suhtes teeb pangale väljamakse kohtutäitur. Kuna võlgniku pankrotimenetluses 11.02.2010 toimunud võlanõuete kaitsmise koosolekul on tunnustatud panga nõuet 4 978 436,82 krooni ehk 318 180,10 eurot esimese järgu nõudena, siis teeb võlgniku osas pangale väljamakse pankrotihaldur. Kuna üks ühisvara omanikest on pankrotis, siis kuulub enampakkumisel saadust 1⁄2 võlgniku pankrotivara hulka ja selle vara osas teeb pangale väljamakse jaotise alusel esimeses järgus pankrotihaldur, mitte kohtutäitur. Puudutatud isikute seisukohad Kohtutäitur vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kohtutäitur jäi 09.05.2017 otsuses toodud seisukohtade juurde. Riigikohtu 21.05.2014 otsusega kohtuasjas nr 3-2-1-38-14 (täitedokument) resolutsiooni p 2.2.2. kohaselt kuulus lõpetamisele võlgniku ja puudutatud isiku I ühisomand lahendi resolutsiooni p-s 2.2.1. nimetatud esemetele nende müümisega avalikul enampakkumisel. Täitedokumendi p 2.2.1. kohaselt loeti võlgniku ja puudutatud isiku I ühisvaraks mh Tallinnas XXX asuv kinnisasi. Kohtutäitur arestis 15.06.2015 ühisomandisse kuulunud kinnisasja. Hüpoteegipidaja saatis 24.05.2016 kohtutäiturile avalduse nimetatud isikute kinnisvara suhtes läbiviidava täitemenetlusega ühinemiseks TMS § 108 ja § 149 alusel, kuna nimetatud kinnistu oli koormatud panga kasuks hüpoteekidega, mille realiseerimist pank oma võlanõude täitmise katteks taotles. Kohtutäituri otsusega 20.01.2017 lubati pangal osaleda täitemenetluses. Nimetatud otsusega sai pank sissenõudja staatuse, vastavuses TMS § 149 lg 2 sätestatuga. Toodut aluseks võttes ei esine kohtutäituri tegevuses TMS § 43 sätete rikkumist. Riigikohus on täitedokumendi resolutsiooni p-s 2.2.2 määranud, et kinnisasja müügist saadud rahast tuleb esmalt täita laenulepingust nr 176024600310 tulenev võlgniku ja puudutatud isiku I kohustus panga ees ning jagada kinnisasja müügist pärast kohustuse täitmist üle jääv raha ning muu ühisvara müügist saadud raha võlgniku ja puudutatud isiku I vahel võrdsetes osades. Riigikohus pidas kohaseks võlgnikule ja puudutatud isikule I kuulunud kinnisasja müügist laekunud rahasumma väljamaksmist otse pangale. Lisaks, kuna täitedokumendi alusel tuleb kohtutäituril kinnisasja müügist laekunu arvel esmalt täita hüpoteegipidaja võlakohustus ja alles seejärel jagada (üle jääv) raha abikaasade vahel võrdselt. Kuna kinnisvara müügist laekunud summast ei jää pärast võlakohustuse täitmist pangale raha üle, siis ei teki ülejäävat raha, mida jagada võrdsetes osades abikaasade vahel, sh ei teki võlgniku lahusvara, mida arvata pankrotivara hulka. Samuti on võlakohustus panga ees abikaasade solidaarkohustus. Toodut aluseks võttes ei ole kohtutäitur rikkunud pankrotivara käsutusõigust. Puudutatud isik II leidis, et kohtutäitur rahuldas õigesti panga kaebuse, kuna Riigikohus andis lahendis nr 3-2-1-38-14 selged juhised, et kinnisasja müügist saadud rahast tuleb kõigepealt täita laenulepingust tulenev kohustus panga ees ning siis jagada kinnisasja müügist pärast kohustuse täitmist üle jääv raha ning muu ühisvara müügist saadud raha abikaasade vahel

võrdsetes osades. Riigikohus kirjutas mh nimetatud lahendis, et abikaasade ühisvara hulka kuuluvad esemed ei kuulu enne ühisvara jagamist abikaasa pankrotivara hulka. Pankroti väljakuulutamisega moodustub PankrS § 35 lg 1 p 1 järgi küll võlgniku varast pankrotivara, kuid abikaasade ühisvara tuleb PankrS § 122 lg 1 järgi esmalt jagada, abikaasade ühisomand esemetele lõpetada ja alles jagamise tulemusena võlgnikule jäetud vara saab arvata tema pankrotivara hulka. Sellest tulenevalt ei ole pankrotihalduril enne ühisvara jagamist võlgnikule kuuluva ühisvara käsutamise õigust PankrS § 36 lg 1 järgi ning ta ei saa seaduse järgi abikaasade ühisvara jagamiseks avalikku enampakkumist korraldada ega ka abikaasade solidaarkohustusi võlausaldajale täita. Seega puudub pankrotihalduril alus taotleda kinnisasja müügist saadud rahast 1⁄2 ning kohtutäituril ei ole õigust seda pankrotihaldurile välja maksta. Kuna hüpoteekidega tagatava nõude suurus seisuga 01.03.2017 on 504 457,45 eurot, sh põhiosa 312 082,81 eurot, ei jää pärast kohustuse täitmist raha üle. Vaidlust ei saa olla ka nõude suuruse üle. Puudutatud isik I toetas pankrotihalduri määruskaebust. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohus jättis 15.03.2018 määrusega kaebuse rahuldamata. Kohus jättis kohtutäituri õigusabikulud kohtutäituri enda kanda ning muud menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vaidlesid menetlusosalised selle üle, kas kohtutäitur oleks pidanud kinnisasja müügist saadud tulemi jagama võrdsetes osades puudutatud isiku I ja võlgniku vahel, kes oleksid seejärel pidanud täitma kohustused puudutatud isiku II ees või kohtutäituril oli õigus raha pärast kinnisasja müüki ise puudutatud isikule II üle kanda. Täitedokumendiks olevas Riigikohtu otsuses määras kohus, et kinnisasja müügist saadud rahast tuleb esmalt täita laenulepingust nr 176024600310 tulenev võlgniku ja puudutatud isiku I kohustus panga ees ning jagada kinnisasja müügist pärast kohustuse täitmist üle jääv raha ning muu ühisvara müügist saadud raha võlgniku ja puudutatud isiku I vahel võrdsetes osades. Riigikohus juhtis otsuses tähelepanu, et olukorras, kus abikaasade solidaarkohustuse täitmise tagamiseks on abikaasade ühisomandis olevale kinnisasjale seatud võlausaldaja kasuks hüpoteek ning hüpoteegi seadmise lepingus on kokku lepitud kinnisasja omaniku kohustuses alluda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks kohesele sundtäitmisele, saab ka võlausaldaja alustada nimetatud kokkuleppe kui täitedokumendi (TMS § 2 lg 1 p 19) alusel täitemenetlust. Võlausaldajal on see õigus ka siis, kui kohus on välja kuulutanud ühe abikaasa pankroti, sest selline solidaarkohustus täidetakse abikaasade ühisvara arvel. Ühisvara jagamiseks korraldatava avaliku enampakkumise käigus tuleb enne raha jagamist täita abikaasade laenust tulenev sissenõutavaks muutunud hüpoteegiga tagatud panga nõue. Eeltoodust lähtuvalt andis Riigikohus täitedokumendiks olevas otsuses väga selge juhendi, et just kohtutäituril tuleb esmalt asi müüa, seejärel tasuda tulemist võlgnevus panga ees ning alles siis jagada üle jääv raha võlgniku ja puudutatud isiku I vahel. Seega otsustas kohtutäitur õigesti, et esmalt tuleb kanda raha üle pangale. Eeltoodust nähtuvalt ei ole kohtutäitur rikkunud pankrotivara käsutusõigust, milleks on õigustatud pankrotihaldur, ning käitus õiguspäraselt. Lisaks viidatud Riigikohtu lahendi täitmisele abikaasadele kuulunud kinnisasja müügiks oli sundtäitmisega ühinenud puudutatud isik II, kelle kasuks täideti hüpoteegist tulenevat nõuet. Seega ei vasta tõele pankrotihalduri väide nagu oleks võlgnik täiteasjas nr 025/2014/1775 ainus sissenõudja.

Juhindudes TMS §-st 174 tuleb võtta erinevaid nõudeid jaotuskavas arvesse alljärgnevas järjekorras: esmalt tuleb tulemist maha arvata kõik täitekulud (TMS § 174 lg 2), seejärel tuleb rahuldada esimeses järjekorras sundenampakkumisele eelneva sundvalitsemise korral sissenõudja nõue ettemaksuna kinnisasja korrashoiuks ja vajalikeks parendusteks tehtud kulutuste hüvitamiseks, kui kulutusi ei saa katta kinnisasjast saadud kasu arvelt (TMS § 174 lg 3 p 2), teisena hüpoteegiga tagatud nõuded (TMS § 174 lg 3 p 2); kolmandas järjekorras tuleb rahuldada sissenõudjate nõuded, mille tagamiseks on toimunud kinnisasja arestimine või on ühinetud sundtäitmisega ja mida ei rahuldata käesoleva lõike punktide 1–21 kohaselt (TMS § 174 lg 3 p 3) ja seejärel muud nõuded (TMS § 174 lg 3 p 4). Kohtutäitur täitis täiteasjas nr 025/2014/1775 nii Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14 kui ka panga hüpoteegiga tagatud nõuet. Seega oleks hüpoteegiga tagatud nõue tulnud TMS § 174 lg 3 kohaselt täita nii või teisiti enne muude nõuete täitmist, sh enne puudutatud isikule I ja avaldajale nõude täitmist. TsMS § 175 lg 31 alusel jäävad kohtutäituri võimalikud õigusabikulud tema enda kanda, kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg-te 1 ning 10 järgi avaldaja kanda. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ning uue määrusega avalduse rahuldada. Menetluskulud palus avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus õigesti tõlgendanud Riigikohtu otsuse resolutiivosa. Riigikohus nägi ette abikaasade ühisvara jagamise viisina müügi avalikul enampakkumisel. Kohtuotsuse p-s 2.2.2 ei ole Riigikohus märkinud, et kinnistu müügist saadud rahast tuleks esimeses järjekorras täita ühiselt mõlema abikaasa kohustus panga ees. Riigikohus on otsuse põhjendavas osas selgitanud, et abikaasade ühisvara jagamine toimub vara müügina avalikul enampakkumisel, kuid ei ole öelnud, et ühisvara jagamisel saadud tulemist tuleks kohtutäituril esmalt täita hüpoteegipidajale tema nõue. Võlgnikuks oleva abikaasa 1/2 osa ühisvara müügist saadud tulemist kannab pankrotihaldur ise hüpoteegipidajale, sest see osa kuulub PankrS § 122 lg 1 järgi võlgniku pankrotivarasse ja sellest peab hüpoteegipidajale tegema väljamakse haldur. Maakohtu tõlgendus TMS § 174 lg-te 2 ja 3 p 3 osas ei ole õige. Nimelt ei ühinenud pank hüpoteegipidajana täitemenetlusse võlgniku ühisvara jagamise kohtuotsuse täitmiseks, vaid pank esitas täiteavalduse puudutatud isiku I suhtes tehtud kohtuotsuse täitmiseks sundtäitmise alustamiseks. Seega ei saa täitur ühisvara müügist saadud tulemi jaotamisel lähtuda panga sundtäitmisega ühinemise avaldusest. Võlgniku osa kinnistu müügist saadud tulemist tuleb täituril ühisvara jagamise sissenõudjast pankrotihaldurile TMS § 43 alusel üle kanda. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Puudutatud isik II palus jätta maakohtu määruse muutmata. Riigikohus on täitmisel olevas otsuses selgelt väljendanud, kuidas jagada hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügist saadu. Harju Maakohus võttis kaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht

Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada, mistõttu tuleb jätta määruskaebus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 üle. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Avaldaja leidis, et maakohus eksis, tõlgendades Riigikohtu otsust selliselt, et täitemenetluses võlgniku vara müügist saadu tuleb pankrotihalduri asemel anda otse üle pangale. Kolleegium selle väitega ei nõustu. Täitedokumendi (Riigikohtu otsus) resolutsiooni p-de 2.2.2., 2.2.3. ning 2.3.2 järgi ei saa olla kahtlust asjaolus, et täitemenetluses müüdud kinnisasja müügist saadud rahast tuleb esmajärjekorras täita võlgniku kohustus panga ees. Lisaks märgib kolleegium, et ühisvara jagades tuleb üldjuhul eelistada solidaarkohustuste täitmist nende jagamisele (PKS § 38), sest täitmisega abikaasade solidaarkohustus lõppeb, kuid jagamine ei puuduta üldjuhul võlausaldajat ja abikaasade solidaarkohustus säilib. Kui abikaasade sissenõutavaks muutunud solidaarkohustuse täitmine on tagatud abikaasade ühisvara hulka kuuluvale kinnisasjale seatud hüpoteegiga ja ühisomandi lõpetamiseks otsustataks kinnisasi müüa avalikul enampakkumisel, on põhjendatud solidaarkohustus ühisvara jagamisel täita, mitte jagada (vt Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-38-14, p 15). Seega pidi kohtutäitur täitma saadud tulemist abikaasade solidaarkohustuse, mitte seda jagama selliselt, et pankrotis abikaasa osa anda tema pankrotihalduri käsutusse. Kohtutäituri 20.01.2017 otsusega lubati pangal osaleda täitemenetluses. Nimetatud otsusega sai pank sissenõudja staatuse TMS § 149 lg 2 järgi, mille kohaselt on menetlusega ühinenud sissenõudjal samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti. Seetõttu on kohtutäitur Riigikohtu otsust järgides ning TMS § 43 lg-t 1 kohaldades kandnud sundtäitmise tulemusel saadud raha üle pangale. Eeltoodud põhjustel tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. Menetluskulud Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Kohtutäituril ja sissenõudjal ei ole määruskaebuse menetlemisel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal

(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.