Tallinna kohtutäituri Risto Sepa ettepanek X-i trahvimiseks täiteasjas nr 027/2026/789
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. aprilli 2026. a määrus (avalduse menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 30. aprilli 2026. a määrus ja saata asi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.
MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna kohtutäitur Risto Sepp esitas 22.04.2026 Harju Maakohtule ettepaneku X-i (puudutatud isik, isa) trahvimiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lg 2 alusel.
Avalduse kohaselt on Y (avaldaja, ema) avalduse ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.08.2025 määruse tsiviilasjas nr 2-23-3867 (täitedokument) alusel algatatud isa suhtes täitemenetlus (täiteasjas nr 027/2026/789). Kohtutäitur saatis 25.03.2026 isale täitmisteate. Kohtutäitur kohustas isa suhtlema Q-iga (laps) täitedokumendis määratud aegadel. Kohtutäitur tuvastas, et isa ei tulnud lapsele järele 17.04.2026 kell 17.00, nagu nägi ette 08.08.2025 määruse p 2.1.2. Seega lapse üleandmist ei toimunud.
1.2.Ema esitas kohtutäiturile 20.04.2026 avalduse isa trahvimiseks. Kuna isa ei ole lapsega 08.08.2025 määrusega ettenähtud aegadel suhelnud, takistab ta määruse sundtäitmist.
2-26-9057 Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel ja jättis menetluskulud ema kanda.
2.1.Määruse kohaselt tuvastas kohus, et Tallinna Ringkonnakohtu 08.08.2025 määruse kohaselt on isa ja alaealise lapse vahel kindlaks määratud suhtluskord. TMS § 179 lg 2 alusel on trahvi määramise eesmärk eelkõige kohustuse täitmisele suunamine olukorras, milles last üle andma kohustatud isik takistab suhtluskorra täitmist. Viidatud sätte kaitsealas ei ole kohaldada sunnivahendit isiku suhtes, kes last vastu ei võta, sest tegemist ei ole suhtluskorra täitmise takistamisega. Ainuüksi asjaolu, et lapse üleandmist ei toimunud, ei ole trahvimise aluseks.
2.2.TMS § 179 lg 2 alusel sunniraha määramisel ei ole otsustava tähendusega mitte asjaolu, et vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil, vaid see, et lahus elava vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud lapsega koos elava vanema tegude või tegevusetuse tõttu (RKÜKm 17.12.2013, 3-2-1-4-13, p 69). Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3.Ema palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi läbivaatamiseks tagasi maakohtule.
3.1.TsMS § 478 lg 1 ja § 457 lg 1 järgi on suhtluskord täitmiseks kohustuslik mõlemale vanemale. Trahvi saab määrata selle vanema suhtes, kes suhtluskorda rikub.
3.2.Kohus piiras TMS § 179 lg 2 kohaldamisala põhjendamatult ainult olukordadega, kus takistuse loob vanem, kellega koos laps elab. Seaduse mõtte kohaselt on sundtäitmise takistuseks igasugune kohustatud isiku käitumine, mis on suunatud kohtulahendi täitmisest kõrvalehoidmisele. Isa lapsega kohtumisele mitteilmumine kujutab endast kohtulahendi täitmata jätmist ning selle täitmise takistamist.
4.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.
5.Ema esitas 07.08.2026 seisukoha, milles teatas, et isa rikkus taaskord suhtluskorda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel, koostoimes §-ga 659, tühistada ja saata asi tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
7.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et maakohus piiras TMS § 179 lg 2 kohaldamisala põhjendamatult. Ettepanek lapsest lahus elava vanema trahvimiseks ei ole õiguslikult perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 1 tähenduses.
8.TMS § 179 lg 2 esimene lause sätestab, et kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku kohustatud isiku trahvimiseks. Kaebaja osundab õigesti, et lapse ja vanema suhtluskorda reguleeriv kohtulahend on täitmiseks kohustuslik mitte üksnes lapsega koos elavale vanemale, vaid ka lapsest lahus elavale vanemale. Lapsest lahus elav vanem on seega kohustatud isik ka TMS § 179 lg 2 tähenduses.
2-26-9057
9.Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 teise lause kohaselt on mõlemal vanemal kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Seega on vanemal lisaks õigusele ka kohustus lapsega suhelda ning sellest tulenevalt on suhtlemise korraldamine vajalik muuhulgas selleks, et lapsest lahus elav vanem osaleks lapse eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel. Seetõttu arvestatakse lapsega suhtlemist reguleerides ka seda, et ühest küljest õigustatud vanem on samas ka kohustatud suhtlemise korda täitma ja osalema lapse arendamisel. Kuna lahus elaval vanemal on PKS § 143 lg 1 teisest lausest tulenev kohustus lapsega suhelda, sätestataksegi kohtulahendis selgelt, millal ja kui tihti peab lahus elav vanem tagama lapsele võimaluse temaga koos aega veeta, ja üldjuhul ei nähta lapsest lahuselavale vanemale ette üksnes võimalust lapsega vastavalt oma soovile suhelda (vt ka RKTKm 05.11.2014, 3-2-1-113-14, p 28). Vanemate kohustusele ja õigusele vastab PKS § 143 lg 1 esimesest lausest tulenev lapse õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Laps saab seda õigust realiseerida aga vaid siis, kui suhtluskorda täidavad mõlemad vanemad, s.t lapsega koos elav vanem võimaldab lapsel suhelda lahuselava vanemaga ja lahuselav vanem suhtleb lapsega selleks ettenähtud ajal. Seejuures peavad mõlemad vanemad silmas pidama ka kohustust hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist (PKS § 143 lg 2), samuti kohustust seada esikohale lapse huvid (lastekaitseseadus § 5 ja § 7 lg 1).
10.Siinses asjas esitatud avalduse kohaselt määrati lapse ja isa suhtluskord kindlaks Tallinna Ringkonnakohtu 08.08.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-3867, mille p-s 2 määrati selgelt kindlaks päevad ja kellaajad, millal laps ja isa kohtuvad, s.o ajad, millal isa peab tagama lapsele võimaluse temaga koos aega veeta. Avaldusest ei tulene, et määrus oleks täitmiseks kohustuslik üksnes emale või et isale oleks ette nähtud üksnes võimalus lapsega vastavalt oma soovile suhelda. Seega on avalduses esile toodud, et isa oli täitedokumendi järgi kohustatud isik. Samuti on avalduses esile toodud, et isale ei olnud võimalik last selleks ettenähtud ajal üle anda.
11.Kuna suhtluskorda kindlaksmäärav lahend on täitmiseks kohustuslik ka lapsest lahus elavale vanemale, ei saa menetlusse võtmise staadiumis välistada, et täitedokumendis märgitud ajal lapse temale üleandmise võimaldamata jätmine võib olla käsitatav sundtäitmise takistamisena TMS § 179 lg 2 mõttes. Maakohtu seisukoht, et trahvi määramise eesmärk on eelkõige kohustuse täitmisele suunamine olukorras, milles suhtluskorra täitmist takistab last üle andma kohustatud isik, ei ole kooskõlas PKS § 143 lg-st 1 tulenevate põhimõtetega.
12.Teistsugust järeldust ei saa teha ka maakohtu viidatud Riigikohtu seisukohtadest tsiviilasjas nr 3-2-1-4-13. Riigikohus käsitles selles asjas TMS § 179 lg 2 kohaldamist olukorras, kus suhtluskorda ei täitnud lapsega koos elav vanem, millega käesoleval juhul tegemist ei ole. Riigikohtu selles asjas avaldatud seisukohtadest ei saa järeldada, nagu TMS § 179 lg 2 ei kohalduks olukorras, kus suhtluskorda ei täida lapsest lahus elav vanem.
13.Eeltoodu tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
14.Kuna määruskaebuse lahendamisel hindab ringkonnakohus üksnes avalduse õiguslikku perspektiivi ega anna hinnangut sellele, kas isa trahvimiseks on alust, jätab ringkonnakohus määruskaebusele ja ema 07.08.2026 seisukohale lisatud tõendite asja juurde võtmise maakohtu otsustada.
15.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.