Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TLS § 74 lg 2 sätestab, et kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. VÕS § 104 lg 1 järgi vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Hageja on seisukohal, et tegemist on kostja raske hooletusega töökohustuste täitmisel ja kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest. Kostja on ise kinnitanud, et on rikkumistes süüdi. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kostja on rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi kahjustades hageja vara. Kostja tegevuse ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos. Kui kostja, juhtides hageja sõiduautot, oleks olnud tähelepanelik ja hoolikas, ei oleks ta põhjustanud liiklusõnnetust, ei oleks hageja sõiduauto kahjustusi saanud ega sõiduauto väärtus vähenenud, hagejal ei oleks vajadust sõiduki taastusremondiks. Kui kostja ei oleks põhjustanud 14.08.2024 toimunud liiklusõnnetust, siis ei oleks hageja jaoks kindlustusmaks suurenenud.

Kostja väidab, et „auto parandamine summale 3800 eurot on sarnase auto väärtusega summas 1900 eurot võrreldes ebamõistlikult kulukas, mistõttu ei saa vastavalt VÕS § 132 lg 1 nõuda suuremat hüvitist kui samaväärse auto väärtust“. Hageja ei ole nõus kostja vastuväitega. Hageja pöördus Mostrans OÜ poole hinnapakkumise täpsustamiseks. Mostrans OÜ esitas hagejale täiendatud hinnapakkumise, kus on kajastatud vajalikud materjalid ja detailid, samuti remonditasu arvestus. Kostja väide, et sarnase sõiduki väärtus on 1900 eurot on vale. Kostja esitas väljavõtte Saksamaa saidilt. Sarnaste sõidukite väärtus Eestis erineb aga sellest. Auto24.ee avaldatud kuulutustest tuleneb, et sarnaste sõidukite väärtus on ca 4865 eurot ((3500 + 4000 + 4400 + 7550) / 4). On vale kostja väide, et „hageja esitatud hinnavõrdlus liikluskindlustuse osas ei ole asjakohane kahju tõendamiseks kindlustusmaksete suuruse suurendamisega (186.96 eurost 1196.16 euroni) seoses“. Kostja esitas abstraktsed andmed võimaliku kindlustusmakse suuruse kohta, kuid seal ei olnud arvestatud 14.08.2024 toimunud liiklusõnnetuse tagajärgi. Seega ei ole kostja hageja nõude suurust ega tõendeid ümber lükanud. Kostja palub hageja kahjuhüvitist vähendada 1 euroni. Hageja on seisukohal, et puuduvad alused kahju hüvitise vähendamiseks TLS § 74 lg 2 alusel.

KOSTJA SEISUKOHAD

väikse kaubabussi Opel Vivaro reg.nr XXX juhina. Hageja tegeleb toidu valmistamise ja kättetoimetamisega. Hageja pidi kostjale tasuma töötasu 820 eurot kuus bruto, so töötasu alammääras. Kostja tööaeg kestis rohkem kui 10 tundi päevas, tavaliselt 06.00-16.30. Auto läbisõit oli 16.07.2024 seisuga 380 869 kilomeetrit. Auto tehniline seisukord oli halb. Kostja selgitab, et ootamatult üles öelnud auto pidurid põhjustasid 14.08.2024 avarii. 12.08.2024 kostja sõitis autoga ja sõidu ajal kuulis pidurdamisel paremal pool metalset lihvivat heli ja piduri pedaal muutus pehmemaks. Siis kostja helistas ülemusele Sergei Ivanovile ja ütles talle, et buss vajab remonti, sellel on piduriprobleem. Kostja sõitis kohe autoteenindusse ning jätis auto sinna. See oli 12.08.2024 umbes kell 16:00. Kostja ütles kohe teisele autojuhile, kes pidi järgmisel päeval töötama autoga, et auto on teeninduses. 13.08.2024 oli kostjal töögraafiku järgi puhkepäev. 14.08.2024 kell 6:00 hommikul tuli kostja tööle. Buss oli nagu tavaliselt veose laadimiskohas pargitud laadimiseks. Kuna buss oli pargitud laadimispunktis, tähendas, et oli auto valmis tööks. Kostja käivitas auto, sõitis 10 meetrit ja vajutas pidurit – ei olnud mingit mürtsumist ja pedaal oli sama kindel kui töökorras autol. Kuna mingit lihvimist ei olnud kuulda ja pedaal oli kindel, siis kostja arvas, et 12.08.2024 ilmunud pidurisüsteemi rike oli kõrvaldatud/remonditud. Muul viisil pidurid kontrollida polnud võimalik. Kostja sõitis autoga 14.08.2024 praktiliselt terve päeva. Kõik oli piduritega hästi. 14.08.2024 õhtupoole kella 16.00 paiku Kohtla-Järvel peatas kostja Maxima valgusfoori juures. Valgusfoori rohelise tulega hakkas kostja edasi liikuma lubatud kiirusega. BMW keskuse ees hakkasid eesolevad sõidukid aeglustama - kostja nägi eesoleva sõiduki stopptuled ning vajutas nagu tavaliselt piduripedaali. Sel hetkel auto paiskus ootamatult vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastutuleva autoga. Politsei tuli ja uuris sündmuskohta. Kostja oli hämmingus, kuidas see võis juhtuda ning oli väga hirmul õnnetuse teise autojuhi pärast. Loomulikult kostja sai aru, et tema auto oli õnnetuses süüdi, nii kostja ei hakanud politseinikuga oma arusaamatust juhtunu kohta seletada ja kirjutas dokumentide alla. Hiljem kodus kostja sai aru, et see oli midagi auto piduritega. Kostja rääkis väärteoasja menetlejale, et ootamatult üles öelnud auto pidurid põhjustasid avarii, millele sai menetlejalt vastuse, et sellest on juba hiljem rääkida, et kõik on teistmoodi kirjutatud otsuses ning on vaja vaid allkirjastada ning kui kostja tahab vaielda ja öelda pidurite kohta, siis kostjal on vaja pöörduda advokaadi poole. Kostja kartis, et võetakse juhiluba ära ning kui menetleja ütles, et määratakse kostjale ainult trahv, otsustas kostja, et parem maksta trahv ning otsust mitte vaidlustada. Kui auto pidureid ei parandatud 12.08.2024, siis pidurdamisel 14.08.2024 õhtul sündmuskohal läksid rataste pidurid katki ning ei pidurdanud ühtlaselt. Kostja sai teada pärast hagi saamist vestlusest autoteeninduse töötajaga teada, et kui kostja pani auto 12.08.2024 autoteenindusse, siis sõidukit ei remonditud. Hageja kui tööandja esitas kostja kui töötaja vastu varalise kahju hüvitise väljamõistmise nõude. TLS § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 16 sätestatust. Hageja heidab kostjale ette töölepingust tulenevate kohustuste rikkumist: kostja, juhtides hageja sõiduautot, ei olnud tähelepanelik ja hoolikas. Selleks, et otsustada, kas kostja on rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi, tuleb käsitleda liiklusõnnetuse asjaolusid. Kostja hinnangul ei saa kostjale ette heita, et ta ei olnud tähelepanelik ja hoolikas. Kostja oli tähelepanelik ja hoolikas, kuid viidatud olukorras ei ole võimalik vältida auto vastassuunavööndisse ootamatut paiskumist ja vastutuleva autoga kokku põrkamist. Avarii toimus asjaolude koosmõjul, mis ei lähtunud kostjast ega olnud tema kontrolli all. Kostja ei ole töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Väärteo toimepanek sisaldab endas karistusõiguslikku hinnangut isiku teole, kuid ei saa olla

aluseks isiku vastu tsiviilnõuete esitamiseks. Tsiviilnõude esitamise aluseks on konkreetsed teod, esmajoones kohustuste rikkumine. Kuna täidetud ei ole hageja kahju hüvitamise nõude esimene eeldus, puudub vajadus kontrollida, kas täidetud on ülejäänud eeldused. Kostja esitab ka teised vastuväited, mida palub kohtul arvestada kui kohtu hinnangul on kostja rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi. Hageja esitas kahju suuruse tõendamiseks Mostrans OÜ koostatud pakkumus summale 3800 eurot. Hageja pole tõendanud kahju kõrvaldamiseks vajalike mõistlike kulude (VÕS § 132 lg 3) suurust. Viidatud pakkumus ei tõenda kahju suurust seoses avariiga, sest pole nimetatud remontimiseks vajalikud materjalid ja detailid ning nende maksumused, samuti remonditasu. Auto remontimine 3800 euro eest on sarnase auto väärtust (1900 eurot) arvestades ebamõistlik. Hageja esitatud hinnavõrdlus liikluskindlustuse osas ei ole asjakohane kahju tõendamiseks kindlustusmaksete suuruse muutumise osas (186.96 eurost 1196.16 euroni). Tõendite alusel ei ole selge millega oli seotud väidetud suurendamine kas viidatud avariiga või hageja autode muude avariidega, mistõttu ei tõendatud avarii ja väidetud kahju vahel põhjuslik seos, samuti VÕS § 127 lg-tes 2 ja 3 nimetatud eeldused - kahju ei ole hõlmatud väidetavalt rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga, samuti kahju tekkimine sel viisil ei olnud kostjale töölepingu sõlmimise ajal ettenähtav. On üldteada, et liikluskindlustuse summa määrab kindlustusandja ning selles on ta täielikult vaba, mistõttu ei ole tõendatud, et hinna tõstmine on seatud just avarii mitte teiste asjaoludega. Samuti on üldteada, et valivatakse odavama liikluskindlustus, sest kindlustatakse kindlustusvõtja vastutus seadusega sätestatud imperatiivsetel tingimustel. Seetõttu ei saa olla hagejal kahju sellest, et konkreetne kindlustusandja tegi praegu kallima pakkumise võrreldes tema varasema pakkumisega. Hüvitise määramisel TLS § 74 lg 2 järgi (kui kohus tuvastab, et kostja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu) tuleb arvestada järgmistele põhilistele asjaoludele: - hageja oli töötanud tööandja juures väga lühikest aega (vähem kui kaks kuud); - hageja töötasu oli 820 eurot kuus bruto; - töötingimused, so tööpäeva pikkus ja auto halb tehniline seisukord. - sõidukitega seotud teenust osutava hageja tegevus toidu kättetoimetamiseks on tüüpiliselt seotud sõidukitele kahju tekkimise ohuga. Avarii puhul on tegemist tavapärase liikluses eksisteeriva riski realiseerumisega ning hageja tegevusalal võivad taolised õnnetused juhtuda. Hagejal oli võimalik riske maandada autot kindlustades kindlustuslepinguga, mis võimaldaks auto remontida kindlustushüvitise arvel. Arvestades auto remondikulude suurust ja kostja töötasu (mis ei ole hageja kostjale ka tasutud) ei saanud hageja eeldada, et kostja suudaks liiklusõnnetuse tekitamisel hüvitada auto parandamiskulude väärtuse. Kuna tegemist on töösuhetega, kus töötaja on nõrgem pool ja töötaja huve vajab tõhusat kaitset, tuleks eelistada kaskolepingut. Vabatahtliku kindlustuslepingu mittesõlmimine on asjaolu, mida tuleks hüvitise määramisel kogumis teiste asjaoludega arvestada. Kui kohtu hinnangul on kostja rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi, palub kostja kahjuhüvitise vähendada 1 euroni. Lepingu rikkumisele tuginemine hageja poolt on ka hea usu põhimõtte vastane, kuna hageja andis kostjale töötamiseks sõidukõlbmatu auto ning erilised asjaolud kostja ei saa ette näha. Kuna ei ole põhjendatud põhinõue ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue.

875BAD kostja töötas vaid ühe päeva. Muul ajal töötas kostja vaid autoga Opel Vivaro reg. märk XXX. Kostja ei ole nõus hageja väitega, et enne 14.08.2024 liiklusõnnetust oli auto töökorras. 14.08.2024 seisuga kehtiv auto tehnoülevaatus oli tehtud 23.08.2023, so praktiliselt 1 aasta enne 14.08.2024 liiklusõnnetust. 21.08.2023 aga oli autol tehnoülevaatusel tuvastatud tõsised probleemid piduritega - torud on kahjustunud või korrodeerunud, tagumistele õõtshoobadele kinnituvad. Auto pidurid ei olnud korras ka tehnoülevaatusel augustis 2022. Auto tehnoülevaatuse kohta andmed näitavad, et auto alates 2022.a viimase kahe aasta jooksul sai tehnoülevaatuse ainult korduval katsel, mistõttu on võimalik eeldada, et 14.08.2024, so aasta jooksul peale viimase tehnoülevaatust 23.08.2023 ei olnud auto töökorras. Ka Jevgeni Orlovi 25.12.2024 seletus kinnitab, et auto pidurid ei olnud 12.08.2024 töökorras. Jevgeni Orlov vaatas auto 12.08.2024 ja tuvastas sõiduki esimese esipidurisüsteemi rikke. Samal päeval pidurisüsteemis rikke remontimiseks viis kostja auto hageja esindaja S. Ivanovi poolt nimetatud hoolduskeskusse, kus auto remont oli ilmselt ebakvaliteetne. Kostja tegi 2024. detsembris parklas aadressil Vanalinna tn 10 Kohtla- Järve seisava kahjustatud auto Opel Vivaro reg. märk XXX piduri süsteemist ABS foto. Fotol on näha, et ABS süsteemi juhtplokki (mille süsteem reguleerib auto pidurisüsteemis rõhku), ühe toru, mille kaudu liigub pidurivedelik piduriklotsidele, asemele keeratud sisse polt, toru oli ummistatud poldiga. Sel põhjusel 14.08.2024 pidurivedelik piduriklotsidele ühel rattal ei jõudnud ja seega see ratas ei pidurdanud. Kuna üks toru oli ummistatud poldiga, puudus selle toru kaudu ühendatud rattal pidurdusjõud, mis sai 14.08.2024 avarii põhjuseks kui auto paiskus pidurdamisel vastassuunavööndisse kuna pidurdusjõud ratastel oli erinev ja seda ei olnud kostjal võimalik vältida. Kostja hinnangul ei ole usaldusväärne Jevgeni Mossini kirjalik seletus. 08.11.2024 esitatud videosalvestisel suhtles kostja Jevgeni Mossiniga auto Opel Vivaro reg. märk XXX kohta. Jevgeni Mossini kirjalik seletus oli antud hageja esindaja palvel ja ei ole usaldusväärne tõend kuna Jevgeni Mossin ei ole huvitatud anda ütlusi hageja ja enda kahjuks - pidurisüsteemi toru oli ummistatud poldiga Jevgeni Mossini remondikojas ning hageja ja Jevgeni Mossin on omavahel seotud kuna Jevgeni Mossini juhtiva ettevõtte Mostrans OÜ remondib pika aja vältel hageja autosid. Kostja palub jätta Jevgeni Mossin kirjalik seletus arvestamata. Hageja esitas kahju suuruse tõendamiseks Mostrans OÜ täiendatud pakkumus summale 3800 eurot. Samuti ei ole kostja hinnangul tõendanud hageja auto turuväärtus summas 4865 eurot. Hageja esitatud andmed müügikulutuse kohta ei anna infot müüdavate sõidukite tehniliste andmete ja seisukorra kohta. Müügikulutuses nimetatud sõidukid on hageja sõidukiga sarnased ainult margi ja mudeli järgi, kuid ilmselt parema tehnilise seisukorraga. Kostja on tõendanud auto turuväärtuse summas 1950 eurot ning arvestades hageja auto halba tehnilist seisundit on asjakohatud hageja esitatud müügikulutused korras olevate autode müügi kohta. Kostja hinnangul ei ole hagejal kahju liikluskindlustusega seoses. Sõiduk on registrist ajutiselt kustutatud, mistõttu ei ole liikluskindlustust vaja. Kostja on tõendanud, et auto aastane liikluskindlustus maksab 290 eurot. Hageja ei ole sisuliselt vastanud kostja väitele, et hüvitise määramisel TLS § 74 lg 2 järgi (kui kohus tuvastav, et kostja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu) tuleb arvestada asjaolusid ning kui kohtu hinnangul on hageja rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi tuleb kostja kahjuhüvitise vähendada 1 euroni. Kostja esitab hagejale tasaarvestuse avalduse, millega kostja tasaarvestab VÕS § 197 lg 1 ja § 198 kohaselt hageja ja kostja vahel olnud töölepingust tuleneva kostja töötasu nõude summas 1288,83 eurot (töötasu 22.06.-16.08.2024 summas 1561,86 eurot bruto – 19.07.2024 makstud 273,03 eurot bruto (mis vastab 218,42 eurot neto) hageja vastu hagiavalduses esitatud rahaliste nõuetega, mille

tulemusena on kõik kostja võimalikud rahalised kohustused hageja ees selles mahus (1288,83 eurot) täidetud, mistõttu tuleb hageja hagi jätta rahuldamata täielikult või osaliselt ka seoses eelviidatud tasaarvestusega.

väärtus ei ole usaldusväärselt mõõdetav. Kostja tõendas, et sarnaste sõidukite müügihinnad on hageja väidetust väiksemas summas. Hageja väidetav kahju kindlustuse osas ei ole hõlmatud väidetavalt rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning viidatud kahju ei olnud rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav. Hageja tõend kindlustusseltsilt ei ole asjakohane kahju tõendamiseks, sest kostja esitatud tõendi kohaselt sõiduki kindlustuskulud on hageja väidetust väiksemas summas. Samuti sõiduki kindlustusega väidetav kahju puudub - sõiduk ei saa liikuda seoses registrist kustutamisega. Hageja nõue kostjalt kindlustusmaksete sissenõudmiseks on seetõttu vastuolus ka hea usu põhimõttega. Eeltoodut arvestades ei ole leidnud tõendamist kahju hüvitamise eelduste täitmine. Lisaks on väidetav hageja nõue (kui kohus tuvastab kostja kohustuse) osalisest või täielikult lõppenud tasaarvestusega. III

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

- Kostja tasaarvestab hageja kahju hüvitamise nõude oma töötasu nõudega (1288,83 eurot + seadusjärgne viivis 70,12 eurot ajavahemiku eest 17.08.2024-28.01.2025) kogusummas 1358,95 eurot (dtl 86, 121-122, 154).

juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Kohus võib arvesse võtta ka muid asjaolusid (TLS § 74 lg 2 ei ole ammendav loetelu). Nii TLS § 16 lg 2 kui ka TLS § 74 lg 2 sisustamisel on kohtul diskretsiooniõigus. TLS § 74 on erisäte VÕS § 115 jj, mis tulevad kohaldamisele ulatuses, milles TLS § 74 ei sätesta erisusi. Tulenevalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused: • töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); • tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); • töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2; vt ka Riigikohtu 25. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 13); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; Kahju hüvitamise ulatus, st kahjuhüvitise suurus määratakse kindlaks TLS § 74 lg 1 või 2 järgi vastavalt sellele, kas töötaja rikkus kohustusi tahtlikult või hooletult. Hooletu rikkumise korral täpsustab TLS § 74 lg 2 erinormina VÕS § 127 lg-t 2, kuna seal on loetletud kahjuhüvitise arvestamiseks olulised asjaolud. TLS § 74 lg 2 hõlmab vähemasti põhiosas ka VÕS § 139 ja § 140 kahjuhüvitise piiramise aluste osas. Hüvitise määramine TLS § 74 lg 2 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid siis, kui diskretsioonipiire on ületatud. (vt Riigikohtu 21.06.2017 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17 p 25, 29, 30)

Asjaolude kirjelduse kohaselt ei olnud V. A. sõiduki OPEL VIVARO reg nr XXX piisavalt hoolikas ja tähelepanelik ning ei hoidnud ees liikuvast mootorsõidukist piisavat pikivahet, ei märganud ees liikuva mootorsõiduki pidurdamist ning kokkupõrge vältimiseks sõitis vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastu tuleva mootorsõiduki PEUGEOT PARTNER reg nr-ga XXX, mida juhtis I.B.. Oma hooletu tegevusega põhjustas Opeli juht varalise-ja tervisekahjuga lõppenud liiklusõnnetuse. Tõendatud on ka hageja sõidukile OPEL VIVARO kahjustuste tekitamine (dtl 12-22) Eelrooduga on kohtu hinnangul tõendatud, et kostja on vastutav Opel Vivarole reg nr XXX kahjustuste tekitamise eest ning rikkus lepingulist kohustust, hoiduda tegudest mis kahjustavad tööandja vara.

avarii põhjuseks kui auto paiskus pidurdamisel vastassuunavööndisse kuna pidurdusjõud ratastel oli erinev ja seda ei olnud kostjal võimalik vältida (vt ka dtl 83-86). Kohus rõhutab, et foto, mis on tehtud detsembris 2024 ei tõenda, et pidurisüsteemis oli selline seisund 14.08.2024 ja justnimelt see asjaolu põhjustas liiklusõnnetuse. 17.3 Kohtu hinnangul tuleb kriitiliselt suhtuda istungil tunnistajana üle kuulatud J. O. ütlustesse (dtl 182 00:06:29 jj). Kosja väitel käis ta J. O. juures sõidukit kontrollimas 12.08.2024. Tunnistaja väitis, et A. käis tema juures sõidukiga talve alguses, tuli ja probleem oli pidurdussüsteemiga, lekkis pidurivedelik, paremalt poolt olid piduriklotsid kulunud (00:10:17). Toru ummistamisest poldiga, millele viitab kostja (dtl 83-86), ei rääkinud sõiduki väidetavalt üle vaadanud tunnistaja midagi. Samas ei saanuks talle see sõiduki väidetaval ülevaatusel (12.08.2024) märkamata jääda. 17.4 Ka transpordiameti liiklusregistri väljavõte sõiduki detailandmete kohta (dtl 88-92), millest nähtub, et piduritega oli probleeme 2022 ja 2023 aasta tehnilisel ülevaatusel, ei tõenda, et väidetav rike oli olemas 14.08.2024 õnnetuse toimumise hetkel ja see väidetav rike põhjustas liiklusõnnetuse. 2023.a aasta korduval ülevaatusel on sõiduk tunnistatud tehniliselt korras olevaks ning ülevaatus kehtiv kuni 31.08.2024.a 17.5 14.08.2024.a toimunud liiklusõnnetuses teise osaleja (kannatanu) I. B. selgitus (koos tõlkega dtl 148-149), milles viimane oletab, et OPEL VIVARO paiskumise vastassuunavööndisse põhjustas mingi ettenägematu olukord, ei saa kuidagi tõendada sõiduki tehnilist seisukorda õnnetuse toimumise hetkel. Hageja töötaja V. B. on andnud selgituse (dtl 169-170 koos tõlkega), et 13.08.2024.a täitis ta tööülesandeid OPEL VIVARO 211 BTG ja sõiduk oli tehniliselt korras (sh pidurifunktsioon) ning keegi talle ei öelnud, et auto ei ole töökorras. Kohus ei ole veendunud antud selgituse objektiivsuses, kuivõrd V. Bakalkin on hageja töötaja ning selgitus on võetud hageja poolt käesoleva menetluse jaoks alles veebruaris 2025.a. 17.6 V. A. väitis, et piduririket tundis ta äkkpidurdamisel, kui tema ees sõitev auto järsult pidurdas. Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et kostja ei järginud pikivahet ees sõitva sõidukiga. Kui pikivahe oleks olnud piisav, puuduks vajadus äkkpidurdamiseks ka siis kui eessõitev sõiduk ootamatult pidurdab (välja arvatud juhul kui lisaks ebapiisavale pikivahele on ka sõidukiirus liiga suur). Kostja ei ole kohtu hinnangul ümber lükanud väärteomenetluse otsuses toodut, et liiklusõnnetuse põhjustas kostja tegevus, ehk ebapiisava pikivahe tõttu eessõitvale sõidukile tagant sissesõidu vältimiseks paiskas sõiduki vastassuunavööndisse, kuid põhjustas kokkupõrke vastassuunast liikunud Peugeot Partner reg.nr-ga XXX. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja väited mille kohaselt põhjustas liiklusõnnetuse piduririke, ei ole tõendatud. Liiklusseaduse § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 46 lg 1 ja § 223 lg 1 rikkumisega põhjustas kostja liiklusõnnetuse, millega kahjustas muuhulgas tööandja vara – seega rikkus TLS § 15 lg 2 p 5 kohustust.

allika valdajal alati olla liikluses ettevaatlik ja hoolikas, säästmaks nii enda kui teiste ohutust ning tööandja vara. Kohtu hinnangul oli kostja raskelt hooletu. Kostja rikkus liikluseeskirju, põhjustas liiklusõnnetuse, kahjustas sellega tööandja vara. Isegi juhul kui nõustuda kostja väidetega võimaliku piduririkke kohta, pidanuks ta piisava hoole järgimise korral enne sõitu veenduma selles, kas sõiduk on remonditud. Kohus nõustub, et tööandja saanuks võimalike kindlustusjuhtumitega kaasnevaid riske maandada näiteks kaskokindlustusega, mida hageja tööandjana teinud ei ole. Sõiduki vanust (ehitusaasta 2007) ja läbisõitu 380869 km (dtl 50) arvestades ei pidanud hageja seda tõenäoliselt otstarbekaks, samas riski realiseerumisel kogu kahju jätta lühiajaliselt ja miinimumpalgaga töötanud töötaja kanda, on kohtu hinnangul ebaproportsionaalne olukorras, kus hageja ise riskide maandamiseks midagi ei tee. TLS § 74 lg 2 sätestab, et kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Riigikohus on märkinud, et töötaja raske hooletus ei ole tööandja tegevusega seotud tüüpiline kahju tekkimise risk TLS § 74 lg 2 teise lause tähenduses. Raske hooletuse korral tuleks tekitatud kahju eest makstavat hüvitist piirata vähem kui tavalise hooletuse korral. Ainuüksi töötaja vähene töökogemus ega võimalik madal töötasu ei õigusta liiklusreeglite rasket eiramist ja sellega tööandja vara kahjustamist. (vt Riigikohtu 21.06.2017 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17 p 30.2) Kohus arvestab käesoleval juhul töötaja vastutuse määra määramisel seda, et õnnetus toimus 14.08.2024, töötaja asus tööle 11.06.2024 ehk ca 2 kuud enne liiklusõnnetust. Töötaja töötasu oli minimaalne. Sõiduk oli 18 aastat vana, mille läbisõit oli üle 380 000 km. Samas eiras töötaja liiklusreegleid ning kostja juhitud sõiduk on liiklusõnnetuse tekitamise eest vastutav 100%. Töö iseloom (toidu vedu ja pidev osalemine liikluses) eeldab eriti hoolikat liiklemist. Seda kostja antud juhul ei järginud. VÕS § 140 lg 1 sätestab, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Tuginedes VÕS § 140 lg 1 vähendab kohus kostja kahju hüvitamise ulatust 80%-le .

ning ei kajasta sõiduki taastusremondi tegelikku vajaminevat kulu. 09.09.2024.a. esitatud pakkumuses (dtl 28) puuduvad üldse andmed selle kohta millised varuosad tuleb asendada, nende maksumus. Töö hind on samuti abstraktselt märgitud 1600 eurot - millised tööd tuleb teha, milline on töötunni hind, hinnapakkumisest ei selgu. 25.11.2024.a esitatud pakkumuses (dtl 78) on varuosad nimetatud, kuid endiselt ei nähtu, milline on iga varuosa hind, millest kokku 2200 eurot kujuneb. Töö 1600 eurot on märgitud 360 h eest ehk 2 nädalat. Kostja on esitanud Cargolder OÜ hinnapakkumise remonditöödeks (dtl 127) kogusummas 1989,82 eurot. Hinnapakkumises on korrektselt esitatud vahetatavad varuosad, nende igaühe tükihind, välja toodud plekitööde vahetus / hind, värvimismaterjali hind, värvimistööde maksumus. Kohtu hinnangul on kostja esitatud hinnapakkumine usaldusväärne ning kajastab reaalset sõiduki taastamise kulu. Seega lähtub kohus kahju suuruse arvestamisel kostja esitatud hinnapakkumisest sõiduki taastusremondiks. Vastavalt VÕS § 132 lg 3 kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. 20.2 Hageja nõuab kostjalt hüvitist liikluskindlustuse maksete suurenemise eest, kuivõrd kindlustusjuhtumi tagajärjel suureneb oluliselt sõiduki kindlustusmakse. Hageja on esitanud ERGO liikluskindlustuspakkumuse nr 27154690 (dtl 33-34), mille kohaselt oleks Opel Vivaro XXX kindlustusmakse järgmisel kindlustusperioodil 1196,16 eurot. Kindlustusmakse on määratud võttes aluseks kindlustusobjekti ja kindlustusvõtjaga seotud kindlustusriski. Kindlustuspoliisi nr L007600456 (dtl 29) kohaselt on perioodi 6.07.2024 – 5.07.2025 kindlustusmakse 186,96 eurot (vahe seega 1196,16 – 186,96 = 1009,20). Kostja esitatud liikluskindlustuse kalkulaatori järgi Opel Vivaro XXX liikluskindlustuse võrdluse, mille järgi võib makse olla vahemikus 290-899 eurot (dtl 55-56). Transpordiameti liiklusregistri andmetel on Opel Vivaro XXX registrist ajutiselt kustutatud kuni 3.04.2026 ning liikluskindlustust ei vaja (dtl 204) Kohus möönab, et kindlustusjuhtum suurendab kindlustusmakset, kuid hageja senine kindlustusandja ERGO Insurance SE ei ole ainus kindlustusandja Eestis. Kuivõrd teiste kindlustusandjate pakkumusi esitatud ei ole, ei ole kohtul võimalik hinnata kas ja kuipalju hageja sõiduki liikluskindlustuse makse suureneks. Lisaks sellele on sõiduk ajutiselt registrist kustutatud ning liikluskindlustust ei vaja, seega ei saa kohtu hinnangul võimalikku kindlustusmakse suurenemist antud olukorras lugeda hageja kahjuks. Hageja kahju hüvitamise nõude liikluskindlustuse maksete suurenemise osas jätab kohus rahuldamata.

Kostja esitas 06.01.2025 tasaarvestusavalduse ja tasaarvestas VÕS § 197 lg 1 ja § 198 kohaselt töölepingust tuleneva kostja töötasu nõude summas 1288,83 eurot (töötasu 22.06.-16.08.2024 summas 1561,86 eurot bruto – 19.07.2024 makstud 273,03 eurot bruto) Kostja täiendas 06.01.2025 tasaarvestusavalduse töötasu nõuet 1288,83 eurot perioodi 17.08.202428.01.2025 eest arvestatud viivisenõudega (VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgse viivisemääras) hageja vastu summas 70,12 eurot. Seega kostja tasaarvestab VÕS § 197 lg 1 ja § 198 kohaselt hageja ja kostja vahel olnud töölepingust tuleneva kostja töötasu nõude (1288,83 eurot) ja kostja viivise nõude (70,12 eurot) kogu summas 1358,95 eurot hageja vastu hageja esitatud rahaliste nõuetega. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu sama liigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti (VÕS § 197 lg 2). Tulenevalt VÕS § 200 lg 4 ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid Hageja märkis, et kostja brutotöötasu suurus juulis 2024 oli 722,89 eurot ja augustis 2024 – 356,31 eurot, kokku 1079,20 eurot (dtl 114-116). Hageja kinnitas, et summa on kostjale välja maksmata. Hageja tunnistab, et kostjal on õigus tasaarvestada tema töötasu nõuet suuruses 1079,20 eurot (bruto) hageja kahjunõudega. Muus osas hageja ei nõustu kostja tasaarvestusavaldusega ja palub ülejäänud osas VÕS § 200 lg 4 alusel jätta kostja tasaarvestusavaldus tähelepanuta (dtl 112). Kuivõrd kostja ei ole tõendanud tasaarvestusavalduses esitatud nõude 1288,83 euro kujunemist, tugineb kohus hageja esitatud töötasu tõenditele (dtl 114-116) ja loeb põhjendatuks tasaarvestatava töötasu nõude 1079,20 eurot, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras ajavahemiku 17.08.2024 -28.01.2025. a eest summas 58,72 eurot (vt Lisa) – koos viivisega 1137,92 eurot. Töötasu maksmise kohustuse rikkumiseks on nii töötasu maksmata jätmine, töötasu maksmisega viivitamine kui ka kokkulepitust väiksema töötasu maksmine, seega on põhjendatud ka maksmata töötasult viivise nõue.

Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.