lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-17-19344/8

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 25.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-19344/8
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagi eeltagamine
Kuulutamise aeg
25.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
865
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Sihtasutus Eesti Kaevandusmuuseum90003321(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-19344

Tsiviilasi

Andres Kraasi hagi tagamise taotlus enne hagi esitamist

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 24. aprilli 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andres Kraasi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): Andres Kraas (isikukood XXX), lepinguline esindaja Raul Johanson

esindajad

Vastustaja (kostja): SA Eesti Kaevandusmuuseum (registrikood 90003321)

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 24. aprilli 2018 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Andres Kraasi kanda.
4.Määrata, et SA-l Eesti Kaevandusmuuseum hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 390 lg 1 teine lause).
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

ASJAOLUD

1.Andres Kraav (hageja) esitas 28. detsembril 2017 Viru Maakohtule hagi tagamise taotluse enne hagi esitamist, milles palus peatada SA Eesti Kaevandusmuuseum (kostja) nõukogu 27. detsembri 2017 otsuste täitmine kuni praeguses tsiviilasjas lahendi jõustumiseni. Taotluse kohaselt kavatseb hageja esitada kostja vastu hagi kostja nõukogu 27. detsembri 2017 otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Nõukogu kokkukutsumisel rikuti sihtasutuse seadusest (SAS) tulenevat korda. Hageja ei saa kohe hagi esitada, sest tegemist on mahuka hagiga, mille koostamiseks kulub pikem aeg. Hagi tagamine enne hagi esitamist on vajalik, kuna kostja nõukogu otsuse elluviimine pärsib kostja igapäevast majandustegevust.
2.Viru Maakohus rahuldas 3. jaanuari 2018 määrusega hagi tagamise taotluse ning peatas kostja nõukogu
27.detsembri

koosolekul vastuvõetud otsused (otsuste toime/täitmine/registrikannete tegemine/muutmine) alates nende vastuvõtmisest kuni kohtulahendi jõustumiseni praeguses tsiviilasjas. Maakohus andis hagejale ühekuulise tähtaja hagiavalduse esitamiseks ning hoiatas, et hagiavalduse esitamata jätmise korral tühistab kohus hagi tagamise.

3.Hageja esitas 1. veebruaril 2018 taotluse, milles palus menetlus peatada ning anda täiendav tähtaeg hagiavalduse esitamiseks. Hageja selgitas, et kostja nõukogu 12. jaanuari 2018 otsusega tunnistati kehtetuks 27. detsembri 2017 otsused. Menetlus tuleb peatada kuni kostja nõukogu
12.jaanuari 2018 otsuse vaidlustamise võimalused on ära langenud. Kui see otsus vaidlustatakse, tuleb hagejale määrata täiendav tähtaeg hagiavalduse esitamiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4.Viru Maakohus tühistas 24. aprilli 2018 määrusega maakohtu 3. jaanuari 2018 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohtu hinnangul on ära langenud nii asjaolud, mille kohta hageja soovis hagi esitada (kostja nõukogu 27. detsembri 2017 otsused on tühistatud) kui ka võimalused kostja nõukogu 12. jaanuari 2018 otsuse vaidlustamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 382 lg 2 ja § 386 lg 2 alusel tuleb hagi tagamise tühistada.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega kohustada pooli esitama oma menetluskulude nimekirjad, määrata kindlaks menetluskulude suurus ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei ole hagejale teadaolevalt menetluse peatamise määrust koostatud või vähemalt seda hagejale edastatud, kuigi TsMS § 360 lg 1 järgi peatatakse menetlus määrusega. Maakohus ei ole lahendanud hageja taotlust täiendava tähtaja määramiseks. Hagejal on tekkinud kulud tulenevalt kostja nõukogu tegevusest. Hageja on käitunud mõistlikult ning heas usus. Kostja on sisuliselt hagejaga nõustunud ning tühistanud 27. detsembri 2017 otsused. Seetõttu tuleks menetluskulud jätta kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid tuleb täiendada määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS § 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud menetluskulude jaotust. Maakohtu määrust ei vaidlustatud osas, milles maakohus hagi tagamise tühistas. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määrust vaidlustatud osas.
8.Esmalt selgitab ringkonnakohus, et maakohus ei ole menetlust peatanud. Seetõttu ei pidanud maakohus vastavasisulist määrust koostama ega seda hagejale edastama. Ringkonnakohtu hinnangul puudus menetluse peatamiseks ka õiguslik alus.
9.Hagiavalduse esitamiseks täiendava tähtaja määramise taotluse kohta märgib ringkonnakohus järgmist. Iseenesest on õige, et maakohus ei ole hageja taotlust lahendanud. TsMS § 64 lg 1 võimaldab hagejal taotleda põhistatud avaldusega kohtu määratud tähtaja pikendamist, kui selleks on mõjuv põhjus. Samas saab tähtaja pikendamist taotleda vaid TsMS § 382 lg-s 2 sätestatud tähtaja piirides, s.o pikendatud tähtaja kogupikkus ei või ületada ühte kuud alates hagi tagamise määruse kättetoimetamisest hagejale. Kuna praegusel juhul määras maakohus hagiavalduse esitamiseks maksimaalse ühekuulise tähtaja, ei olnud seda võimalik pikendada.
10.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud menetluskulud hageja kanda. Hageja algatas menetluse ning tema tegevusetuse (hagi õigeaegselt esitamata jätmise) tõttu tühistas maakohus hagi tagamise. Sellises olukorras ei pea maakohus hindama, millisel põhjusel hagi ei esitatud. Küll aga ei nähtu maakohtu määrusest, millise normi alusel on menetluskulud jäetud hageja kanda. Hagi tagamise avalduse lahendamine enne hagi esitamist on osa hagimenetlusest, mitte hagita menetlusest, ja seda ka juhul, kui hagi tagamise avaldusele ei järgne hagiavalduse esitamist (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-13, p 12). Seetõttu on kulude jaotamise aluseks TsMS § 162 lg 1. Selles osas tuleb maakohtu määrust täiendada.
11.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad selle menetlemise kulud hageja kanda. Kuna kostja ei olnud menetlusse kaasatud, ei saanud temal ka menetluskulusid tekkida. Eelneva tõttu määrab ringkonnakohus, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
12.TsMS § 390 lg 1 teine lause ei võimalda esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus jättis maakohtu hagi tagamise tühistamise muutmata. See säte kohaldub ka praegusel juhul.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.