Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.N.lt, A.N.lt ja Maarika Kibildaitelt võla väljamõistmiseks. Kohus tegi A.N. osas maksekäsu. Kohus lõpetas A.N. ja Maarika Kibildaite osas maksekäsu kiirmenetluse, kuna A.N.le ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada ning Maarika Kibildaite esitas nõudele vastuväite. Kohus andis 6. mai 2017. a määrusega asja A.N. ja Maarika Kibildaite osas üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 20. juunil 2017. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi A.N. ja Maarika Kibildaite vastu võla väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Koduliising (enne OÜ Koduliising) ja A.N. 7. oktoobril 2008. a laenulepingu nr. XXX. Hageja väljastas laenusaajale laenu 1021,95 eurot (15 990 krooni). Hagiavalduse esitamise seisuga on tasumata laenu põhiosa 860,46 eurot ja intressid 144,61 eurot, kokku 1005,07 eurot. Laenusaaja on surnud. Haapsalu notar E.N. poolt XX.XX.XXXX. a. väljastatud pärimistunnistuse kohaselt on A.N. pärijateks A.N., A.N. ja Maarika Kibildaite (kõik 1/3 mõttelises osas). Kohus jättis 16. märtsi 2018. a määrusega AS KODULIISING hagi A.N. vastu võla väljamõistmiseks läbi vaatamata. Hageja ja Maarika Kibildaite sõlmisid 18. juunil 2018. a kompromissi. Hageja ja Maarika Kibildaite paluvad kompromiss kinnitada ja menetluse lõpetada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, kuna kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine ka muid asjaolusid, mille tõttu tuleks kompromiss jätta kinnitamata. Kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tsiviilasjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud TsMS § 168 lg 3 järgi ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud TsMS 168 lg 3 alusel seega poolte endi kanda. Kostjale on 11. mai 2018. a määrusega antud riigi õigusabi hüvitamise kohustuseta. Kostjal ei ole seega kohustust riigi õigusabi tasu riigile hüvitada (vt Riigikohtu 13. veebruari 2013. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12). Poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses TsMS § 661 lg 4 järgi lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele tööpäevale. Määruse peale saab seega esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on kolm tööpäeva alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.