1.Jätta rahuldamata XXX ́i hagi XXX ́i vastu võla 95867,47 € ja viivise väljamõistmiseks võlalt alates 23.04.2016 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina kuni põhinõude täitmiseni.
2.Jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Nõue, põhjendused (I lk 2-4,34-37, 202)
Hageja palub kostjalt välja mõista 95867,47 €, viivised alates 23.04.2016 kuni otsuse tegemiseni kindla summana VÕS § 113 lg 1 järgi ja edaspidiselt protsendina põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 järgi kuni tasumiseni. Menetluskulud, millelt palub välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 järgi, palub jätta kostja kanda (I kd lk 2-4, 34).
2.Poolte vahel on sõlmitud suuline tähtajatu laenuleping ja selle alusel andis hageja kostjale
laenu 23.05.2016 1500000 krooni ehk 95867,47 € korteri ostmiseks XXX, kus ta ka elab. Laen on kantud kostja pangakontole nr XXX. Korter on ka ostetud.
3.19.02.2016 teatas hageja kostjale, et ütleb tähtajatu lepingu korraliselt üles ja palus laenu tagastada 17.04.16. Ülesütlemise kohta saateis ta teate ka postiga, mille kostja on kätte saanud 23.02.16 Mustika postkontoris ja 26.02.16 Vasalemma postpunktis.
4.Kostja pole kohustusi täitnud hagi esitamise ajaks 17/04/16 täitnud ning võlgneb laenu 1 500 000 kr ehk 95867,47 €.
5.Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Kostja poolt kohtule esitatud aktsiate müügileping 19.09.03 ei ole õige, sest hind 300 000 kr on maha tõmmatud ja juurde kirjutatud 200 000 kr, lisaks on juurde kirjutud dividendid 2003 osad jaotame pooleks. Hageja ei olnud nõus aktsiaid ostma 300 000 kr-ga. Samal päeval tehti veel üks müügileping 19.09.03, kus 50% aktsiate hind oli 200 000 kr ja need ostis hageja selle hinnaga kostja isalt. Hageja oli 20015.a. ainuaktsionär ja otsustas välja maksta endale dividendid 3282398 kr, mida deklareeriti Maksu- ja Tolliametis. Saadud dividendide arvelt andis hageja kostjale laenu 1 500 000 kr korteri ostuks, kuna XXX ei julgenud oma peidetud raha tütre korteri ostuks kasutada seoses kriminaalasjaga ja hagiga tema vastu. Nõue pole aegunud. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda.
7.Pooled ei ole sõlminud laenulepingut. Kostjal ei ole hageja ees võlga. See makse, mille hageja tegi kostjale, kujutab endast XXX kasuks tehtud dividendimakset, mis kanti kostjale kui kolmandale isikule (XXX tütrele).
8.Tegemist on hageja ja kostja isa, XXX, vahelise suulise kokkulepe täitmisega. Hagejal ja XXXl oli kokkulepe, mille põhisisuks oli: a) Liivi Kaubamaja AS XXXle kuulnud aktsiate „kirjutamine“ hageja kui usaldusomaniku nimele 19. septembril 2003. a sõlmitud aktsiate müügilepingu/käsunduslepingu alusel (nn hageja nimele ajutiselt „kirjutamine“), b) Liivi Kaubamaja AS poolt XXXle kui 50% aktsiate omanikule maksmisele kuuluvate dividendide makse kolmandale usaldusväärsele isikule ehk kostjale, kes on XXX tütar.
9.Hageja ja kostja isa XXX olid pika aja vältel koostööpartnerid, olles mh Liivi Kaubamaja OÜ (varasemalt kuni 30. septembrini 2013. a aktsiaselts) aktsionärid ja juhatuse liikmed.
10.17.09.2003. a alustati menetlust kriminaalasjas nr 03221000334, millest 03.12.2004 eraldati XXX suhtes episood menetlemiseks kriminaalasjas nr 0422100308. XXX süüdistati KarS § 290 järgi. Tallinna Ringkonnakohtu 13. aprilli 2007.a otsusega mõisteti XXX süüdistuses KarS § 290 lg 1 järgi õigeks. Samas pidas XXX kriminaalmenetlusega seoses võimalikuks tema vastu tsiviilnõuete esitamist ning nende nõuete tagamiseks XXXle kuuluva vara arestimist. Tekkinud olukorras ja kaitsmaks äriühingut ning XXX talle esitatud alusetute süüdistuste vastu, võtsid Liivi Kaubamaja AS aktsionärid ennetavalt 2 (10)
vastu otsuse võõrandada (ajutiselt, käimasolevate menetluste ajaks) XXXle kuulunud aktsiad hagejale- kaasaktsionärile ja äripartnerile- kui usaldusomanikule.
11.19.09.2003. a sõlmisid XXXja hageja aktsiate müügilepingu vastuvõetud otsuse elluviimiseks, mille alusel XXX näiliselt võõrandas hagejale 200 Liivi Kaubamaja AS aktsiat. Lepingujärgseks müügihinnaks oli aktsiate nominaalväärtus ehk kokku 200 000 Eesti krooni. Tehingu sisuks oli hagejale usaldusomaniku staatuse tekitamine, st hageja rolliks oli ajutiselt aktsiate hoidmine enda nimel, kuid XXX arvel ja huvides. Seega 19.09.2003. a aktsiate müügilepingu poolte tahteks ei olnud kaasa tuua hageja omandiõiguse tekkimist Liivi Kaubamaja AS aktsiate osas.
12.Tehingu põhjused olid järgmised. Oktoobris ja novembris 2003.a arestiti seoses kriminaalmenetlusega sisuliselt kogu XXXle kuulunud vara, sealhulgas pangakontod, vara vabastati Keskkriminaalpolitsei 14.12 2004. a määruse alusel. 7.12 2004 esitas OÜ Liivi Teenindus (pankrotis) kriminaalmenetluse aluseks olevatel asjaoludel XXX vastu hagi kahju hüvitamiseks summas 9 175 965,57 Eesti krooni. OÜ Liivi Teenindus hagi menetleti tsiviilasjas nr 2- 2/1091/05 (hilisem 2-04-976).
13.08.12.2004 määrusega arestis Tallinna Linnakohus hagi tagamise korras XXX pangakonto AS-is Hansapank 5 378 600 Eesti krooni ulatuses. Seega vara, mis Keskkriminaalpolitsei
14.detsembri 2004. a määruse alusel vabastati, arestiti uuesti Tallinna Linnakohtu määruse alusel OÜ Liivi Teenindus (pankrotis) pankrotihalduri kasuks. 01.12.2008. a kohtumäärusega tühistas Harju Maakohus ka hagi tagamise abinõud seoses menetluse lõpetamisega ja määras vabastada XXX arestitud vara.
14.Kuigi hageja ja XXX sõlmisid 19. septembril 2003. a lepingu, mida nad nimetasid aktsiate müügilepinguks, siis tegelikult oli lepingu poolte sooviks sõlmida mitte aktsiate müügileping, vaid käsundusleping. Seega on 19.09.2003 aktsiate müügileping näilik.
15.Lisaks võõrandas XXX hagejale kriminaalmenetluse algatamisega seoses 18.09.2003. a ka temale kuulunud 200 000 Eesti krooni suuruse osaluse OÜ-s Liivi Restoran.
16.Hageja ei ole kunagi XXXle tasunud aktsiate eest. Hageja võõrandas Liivi Kaubamaja AS aktsiad XXXle tagasi 09.12.2008. a sõlmitud aktsiate müügilepinguga Tagasivõõrandamine toimus pärast menetluste lõpetamist XXX vastu, nagu osalised olid kokku leppinud. Ka nimetatud lepingu alusel ei tasunud XXX hagejale aktsiate eest. Aktsiate hind lepingus ei vastanud turuväärtusele.
17.Dividendid, millele oli õigus XXXl kui Liivi Kaubamaja AS aktsionäril 50% aktsiakapitali ulatuses, maksti välja XXX palvel ja hageja nõusolekul mitte XXXle, vaid tema tütrele, kostjale.
18.Asjaolu, et 2006. a otsustas Liivi Kaubamaja AS maksta välja dividende üle 3,2 miljoni Eesti krooni, nähtub lisaks nr 6 olevast äriühingu 2005. majandusaasta aruandest.
3 (10)
19.Makse teostamine kostjale lepiti kokku tulenevalt asjaolust, et XXX enda pangakonto oli kuni hagi tagamise abinõude tühistamiseni Harju Maakohtu poolt 1. detsembril 2008. a arestitud. Seega oli dividendide väljamaksmine kolmandale isikule õiguspärane ja sellega loeti kohustus täidetuks XXX ees.
20.On tavapäratu, et eraisik annab intressita ja tagatiseta tähtajatu laenu ilma kirjalikku lepingut sõlmimata ülekande tegemisel hetkel 23-aastasele isikule (kostjale) summas 1,5 miljonit Eesti krooni, “lootes, et kostja tasub laenu esimesel võimalusel”.
21.Hageja ei ole tõendanud, et kostja ja hageja oleksid vahetanud tahteavaldusi laenulepingu sõlmimiseks hagis väidetud tingimustel. Hageja ei ole esitanud väidetava laenulepingu sõlmimise kohta muid tõendeid, kui väljavõtte 23. mail 2006. a tehtud pangaülekandest hagejalt kostjale, mille selgitusse on kirjutatud “KORTERI LAEN”. Asjaolu, et maksekorralduse selgitusse on märgitud viide laenule, ei tõenda laenulepingu olemasolu, kuivõrd maksekorralduse selgitust on võimalik ülekande tegijal kirjutada tema enda äranägemise järgi. Ülekande saajal puudub aga võimalus maksekorralduse juurde märgitavat selgitust mõjutada. Viimast on kinnitanud oma praktikas ka Riigikohus.
22.Isegi, kui hageja ja kostja vahel oleks olnud sõlmitud laenuleping (millega kostja kategooriliselt ei nõustu), oleks hageja nõuded aegunud. Hageja on väidetavalt öelnud laenulepingu üles 19. veebruari 2016. a ülesütlemisavaldusega, kostja on hagiavalduse kätte saanud 8. septembril 2016. a. Kostja on seisukohal, et isegi, kui poolte vahel oleks olnud laenuleping (millega kostja ei nõustu), siis lõppes see ja muutus sissenõutavaks juba oluliselt varem. Nimelt halvenesid hageja ja kostja isa XXX suhted 2013. a. Hageja asus XXX ähvardama, et kavatseb asuda pahatahtlikult kasutama ära 19. septembri 2003. a aktsiate müügilepingu ja dividendikokkuleppe asjaolusid ning 23. mai 2006. a dividendiülekannet käsitlema laenuna. Pärast suhete jahenemist XXXga teatas hageja kostja isale kui kostja esindajale 2013. a mai alguses, enne 10. maid, et nõuab kostjalt “laenulepingu” alusel antud rahasumma tagastamist. Selliselt oli hageja väidetava lepingu, arvestades VÕS § 398 lg 1 sätestatud etteteatamistähtaega, üles öelnud hiljemalt 10. juuliks 2013. a, millisest hetkest muutus ka väidetav laenu tagastamise kohustus sissenõutavaks.
23.Kuna väidetav nõue muutus sissenõutavaks juba 10. juuliks 2013, aegus see järelikult 10. juuliks 2016. a ehk juba enne 14. juuli 2016. a hagiavalduse esitamist. Kohtu põhjendused
24.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS §100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, siis võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse (VÕS) §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub seitse protsenti 4 (10)
aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
25.VÕS § 396 lg 1 järgi on laenuleping leping, mille kohaselt kohustub üks pool teisele andma laenu rahas või asendatav asja, laenusaaja kohustub laenu või samas koguses asju tagastama.
26.TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus ning lg 2 II ja III lause järgi on mitmepoolse tehingu ehk lepingu tegemiseks vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud.
27.Hageja on kohtule esitanud maksekorralduse, mille kohaselt on hageja kandnud kostja kontole üle 23.05.2016 (I kd lk 6,sama ka 46-47) 1 500 000 krooni selgitusega „Korteri laen“. Selles puudus ka vaidlus. Seega on kostja saanud hagejalt 1 500 000 kr. See asjaolu, et kostja ostis ka korteri, pole samuti vaidluse all.
28.Hageja seletas vande all, et suhtles kostja perega tihti, neil olid ühised üritused, kostjaga suhtlesid nii et hageja vene keeles, kostja eesti keeles, said teineteisest aru. 2005.a. otsustati välja maksta dividendid, millest oli kostja isa XXX teadlik, kirjutas alla kasumi jaotamise ettepanekule, ta oli ka juhatuse liige Liivi Kaubamajas. 2006.a. tahtis kostja osta korterit. Kuna kostja pere oli teadlik, et hageja sai dividende, siis pidas kostja pere läbirääkimisi hagejaga, et anda kostjale laenu korteri ostuks. Hageja seletuste järgi oli esimene makse korteri ostuks tehtud, kostja jutu järgi oli korteri hind 1,7 milj krooni ja puudu oli 1,5 milj krooni. Suuremad jutuajamised laenust olid kostja isa XXXga, kuid ka kostjaga ja kostja emaga (XXX). Hageja seletuste kohaselt oli lepingu tingimus, et see makstakse tagasi korraga ja see toimub panga kaudu. Tähtaega laenu andmisel ei määratud, kuna XXX oli seletanud, et peres oli raha küll, kuid kuna XXX suhtes oli käimas kriminaalasi, siis ei saanud ta raha avalikustada. Hageja seletas, et võis olla võimalik, et kostja tahtis pangast laenu saada, kuid pank laenu ei andnud, sest ta töötas alles alates 01.01.05. Selgituseks kohtu küsimusele, seletas ta, et laenu tähtaega ei määratud seetõttu, et lootis, et laen antakse tagasi. Hageja seletuste järgi oli XXX laenu küsimuses läbirääkija.
29.Kostja seletustest vande all nähtub, et tal olid hagejaga vaid tööalased suhted, isa oli hageja äriparter. Kostja seletas, et ta pole kunagi hagejalt laenu küsinud, ega pidanud selliseid läbirääkimisi. Isa oli talle 2006.a. öelnud, et dividendid kantakse kostja arvele ja sellega kostja nõustus, sest isa kontod olid arestitud ning tütrena nõustus ta isa ettepanekuga. Oma kontot ei ole ta hagejale avaldanud, tema palk kanti Liivimaa Kaubamaja AS-s poolt kontole. Sellest ei olnud juttu, millise aasta dividendid need on, mis kantakse kostja kontole. Seda kostja ei teadnud et 2003.a. polnud isa enam osanike ringis. Isa ütles, et kostjale kantakse üle 1,5 miljonit, ise ta makse selgitusele tähelepanu ei pööranud. Kostja seletuste kohaselt oli see 1,5 milj krooni nagu isa kingitus talle. Kostja eitas sellist kohtumiste ja läbiräämiste pidamist laenu andmise/saamise küsimuses.
30.Hinnates omavahel poolte seletusi vande all, leiab kohus, et need on vastuolus laenu kostjale andmise tahteavalduse ja kostja poolt laenu saamise soovi vastastikuste 5 (10)
tahteavalduste vahetamise osas ja seega ei tõenda hageja seletused, et tema ja kostja vahetasid TsÜS § 67 lg 1, 2, § 396 lg 1 järgi tahteavaldusi hageja poolt kostjale laenu andmiseks ja kostja poolt hagejalt laenu samuseks 1 500 000 kr. Seletused ühtivad vaid selles, et Liivi Kaubamaja otsustati välja maksta dividende ja et need ka välja maksti.
31.Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja ja kostja isa XXX olid mh Liivi Kaubamaja OÜ (varasemalt kuni 30. septembrini 2013. a aktsiaselts) aktsionärid ja juhatuse liikmed. Seda kinnitab kohtule ka kostja esitatud OÜ Liibi Kaubamaja äriregistriandmete väljavõte (I kd lk 94-98).
32.Kostja on tõendanud kohtule esitatud Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2017 otsusega, Keskkriminaalpolitsei 14.12.2014 määrusega, Tallinna Linnakohtu 08.12.2004 määrusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2005 lahendiga nr 2-2-/1091/05 ning Harju Maakohtu 01.12.2008 määrusega asjas nr 2-2/1091/05 järgmist (I kd lk 98-118):
kostja isa XXX suhtes oli 17. 09. 2003 a alustatud kriminaalmenetlust KarS § 290 alusel ametialases lohakuses põhjusel, et tema poolt ametiülesannete lohaka täitmise tõttu sai võimalikuks pearaamatupidaja poolt äriühingule kuuluva raha ebaseaduslikud ülekanded ja äriühingu raha ebaseaduslik sularahas väljavõtmine kokku summas 12 017 131,45 Eesti krooni, ja et ta tekitas järelevalve kohustuse täitmata jätmisega suure kahju äriühingu seadusega kaitstud õigustele ja huvidele (asi nr 03221000334, kostja isa suhtes eraldati 03.12.2004 episood menetlemiseks kriminaalasjas nr 0422100308), 2003. a arestiti seoses kriminaalmenetlusega kogu XXXle kuulunud vara, sealhulgas pangakontod, mis vabastati Keskkriminaalpolitsei 14.12.2004 määruse alusel, kostja isa XXX mõisteti süüdistuses KarS § 290 lg 1 järgi õigeks (Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2007 otsus), 7.12.2004 esitas OÜ Liivi Teenindus (pankrotis) kriminaalmenetluse aluseks olevatel asjaoludel XXX vastu hagi kahju hüvitamiseks summas 9 175 965,57 Eesti krooni (tsiviilasi nr 2-2/1091/05, hilisem 2-04-976), mis lõppes kompromissiga nr 2-04-1796 01.12.2008, 8.12.2004. a määrusega arestis Tallinna Linnakohus eelnimetatud nõude tagamiseks hagi tagamise korras XXX pangakonto AS-is Hansapank 5 378 600 Eesti krooni ulatuses. OÜ Liivi Teenindus (pankrotis) pankrotihalduri kasuks,
01.12.2008. a kohtumäärusega tühistas Harju Maakohus ka hagi tagamise abinõud seoses menetluse lõpetamisega ja määras vabastada XXX arestitud vara.
33.Nii on asjas tõendatud ülalmärgitud dokumentaalsete tõenditega kostja väited, et kostja isa suhtes algatati kriminaalmenetlus 17.09.2003, mille käigus arestiti kostja isa vara, sj pangakontodel raha 2003.a. kuni need vabastati Keskkriminaalpolitsei 14.12.2004. a määruse alusel. Samuti on tõendatud nende tõenditega kostja väited, et kostja isa mõisteti õigeks 13.04.2007 ja et isa pangaarved olid kriminaalmenetluses 2003.a. – 14.12.2004 ja tsiviilkohtmenetluses arestitud 08.12.2004 - 01.12.2008, mistõttu on usutavad ja veenvad kostja väited, et isa ei soovinud, et tema kontole kantakse Liivi Kaubamaja AS- poolt väljamakstavad dividendid, et vältida nende aresti alla sattumist ja kasutamise võimatust. 6 (10)
34.Kohtule kostja poolt esitatud Liivi Kaubamaja aktsiate müügilepingust 19.09.03 nähtuvalt sõlmisid XXX ja hageja omavahel aktsiate müügilepingu, mille alusel XXX võõrandas hagejale 200 Liivi Kaubamaja AS aktsiat (I lk 92). Lepingujärgseks müügihinnaks oli aktsiate nominaalväärtus ehk kokku 200 000 Eesti krooni. Hageja seletas ise vande all, et aktsiate müügihinnaga 300 000 kr ei olnud ta nõus ja et see muudeti ümber 200 000 kr – ks, mis nähtub ka märgitud lepingu teksti p 1.2 (I kd lk 92). Müügihinda 200 000 kr kinnitas ka tunnistaja XXX . Seda, et kostja isa XXX müüs oma aktsiad hagejale 2003.a., kinnitas ka tunnistaja XXX (hageja tunnistaja), kes ütles, et põhiline arutelu käis aktsiate müügihinna üle, mille arutelu juures ta oli, kuid ta ei olnud lepingu sõlmimise hetke juures. Tunnistaja ütles, et olles nõukogus, ei arutatud nõukogus dividendide väljamaksmist, kuid nende väljamaksmist arutas ta hagejaga, kuid sellest, et dividendid maksti välja 2005.a. eest, sai ta teada ajakirjanduse kaudu. Ütluste kohaselt oli juttu laenu andmisest kostjale ning ta soovitas hagejale, et hageja võtaks selle kohta kirjaliku, sj notariaalse dokumendi, mida hageja ei soovinud teha. Küll aga ei nähtu tunnistaja XXXi ütlustest seda, et kas tema rääkis ka kostjaga sellest, et kostja vajab laenu ehk seda, et kostja oleks avaldanud tahet laenu hagejalt saada. Tunnistaja teadis seda, et kostja isa XXX suhtes oli käimas kriminaalasi. Seega nähtub tunnistaja XXXi ütlustest asjaolu, et ta teadis vaid aktsiate müügilepingu sõlmimist kui sellist, samuti teadis hinna arutelu, kuid lepingu enda sõlmimise juures ta ei olnud. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et tunnistaja XXX ei tea tegelikult hageja ja XXX vahelise aktsiate müügilepingu sõlmimisel muid asjaolusid ja tahteavaldusi peale hinna ja sõlmimise fakti enda, sj võimalikke kokkuleppeid dividendide maksmise kohta. Ka ei tea ta seda, kas kostja avaldas tegelikult tahet saada hagejalt laenu või ei. Seega ei tõenda XXXi ütlused hageja ja kostja vahelise laenusuhte olemasolu ega lükka ümber kostja väiteid hageja ja XXX vahel dividendide väljamaksmise kokkuleppest ja selle väljamaksmise tingimustest.
35.Kostja tunnistaja XXX, kes oli LiiviKöök OÜ-s raamatupidaja alates 2003.a. kuni tunnistuse andmise ajani, ja kes oli töötanud ka Liivi Kaubmaja AS-s kuni 2013.a. 31. augustini, ütles, et ta teadis, et XXX sai süüdistuse, kuna Liivi Kaubamaja AS-s olid suured mahhinatsioonid ja lisaks teadis ta, et XXX müüs oma aktsiad hagejale ära. Tunnistaja ütles, et kuulis sellest kontoris, kuid aktsiate müüki ei arutatud kellegagi. Tunnistaja ütles, et seoses riisumisega oli karta, et XXX varad lähevad aresti alla ja seepärast müüs ta oma aktisad ära hagejale ning kokku lepiti, et dividendid jaotakse pooleks. Lisaks ütles tunnistaja, et pärast seda, kui XXX vabanes süüst, müüs hageja aktsiad XXX tagasi. Tunnistaja ütles, et tagasimüügi kohta on ta näinud ka vastavaid protokolle. Tunnistaja teadis, et 2006.a. maksti dividende välja üle 3 milj krooni hagejale ning kuna XXX kontod olid arestitud, siis tema kontole mingit raha ei saanud kanda. Ta sai hageja jutust teada, et osa raha kantakse XXXi kontole.
36.Tunnistaja XXX ütlustest nähtuvalt soetas kostja korteri endale XXX dividendide eest ja kuna XXX konto oli kinni, siis kogu summa kanti kokkuleppel hagejaga tütre (kostja) pangakontole, sj sularahas anti 100 000 kr, ülejäänud 1,5 milj kr kanti pangaarvele, kuna sularahas polnud seda mõtet välja võtta. Tunnistaja ütles, et tema andis hagejale kostja pangakonto numbri. Seda, et aktsiad kanda hageja nimele, soovitasid juristid. Aktsiad sai ta tagasi 2008. Tunnistaja ütluste järgi ei saanud ta aktsiate eest mingit raha ning ei tema, 7 (10)
tema abikaasa ega kostja pole kordagi hagejalt laenu küsinud. Tunnistaja ütles, et aktsiate müügilepingu järgi oli tal õigus saada dividende 50% ja et aktsiate müügileping sõlmiti nn paberi peale ja et suuliselt leppisid nad kokku kogu dividendide jaotamises 50/50. Veel ütles ta, et kui süüdistus temalt maha võeti, siis leppisid nad hagejaga kokku, et aktsiad võõrandatakse tagasi, aktsiate eest midagi ei tasutud.
37.Kohtule on esitatud hageja poolt hagejale müüdud aktsiate müügilepingu (lk 187-188, I) veel üks eksemplar, mis erineb kostja esitatud eksemplarist (I lk 92). Eksemplarid erinevad p 1.2 osas, kus kostja eksemplaril on maha tõmmatud „300 000 „ja asendatud käsikirjalaselt „200 000“ ning 1. lehekülje all on veel käsikirjaline tekst „dividendid 2003. omad jaotakse pooleks“. Hageja poolt esitatud eksemplaril sellised kirjutised ja maha tõmbamised puuduvad, kuid on olemas p 4.3, mille järgi on pooled kokku leppinud, et aktsiaseltsi 2003.a. dividendid jaotakse võrdselt ostja ja müüja vahel. Lisaks esitati hageja poolt kohtule kohtu nõudmisel (vt 07.02.18 istungi protokolli 10. lk all) lepingu notariaalselt tõestatud ärakiri (17 -19, II kd), mis sarnaneb hageja esitatud eksemplariga (I kd lk 187-188).
38.Kohtule on esitatud ka kostja poolt aktsiate müügileping 09.12.2008, millega hageja müüs Liivi Kaubamaja AS aktsiad (200 tk) XXX hinnaga 200 000 kr tagasi ja selle lepingu p
4.3.järgi jaotakse 2008.a dividendid võrdselt nende vahel. Tunnistaja XXX ütles (lepingutes erinevate dividendide maksmise aastate kohta), et lepingus fikseeriti need kindluse mõttes ja lepingus võisid kiiruste tõttu tekkida ka vead.
39.Kostja tunnistaja XXX ́i, kes oli Liivi Kaubamaja nõukogus liige, ütlustest nähtuvalt maksti Liivi Kaubamajas dividende 2006.a., ja nii hageja kui XXX pidid saama neid võrdselt. Tunnistaja ütles, et kuigi kriminaalasi oli XXX suhtes lõppenud, oli veel käimas tema suhtes tsiviilvaidlus ja kontod arestitud ning kui dividendid oleksid makstud välja XXX, oleks raha läinud aresti alla. XXX ütles, et aktsiate müük hagejale, oli fiktiivne tehing. XXX oli talle öelnud, et aktsiad müüdi fiktiivselt hagejale, et päästa Liivi Kaubamaja sekeldustest. Lisaks ütles ta, et kuulduse järgi oli 100 000 kr makstud välja dividende sularahas. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud kostja perel kunagi rahalisi raskusi, mis oleks tinginud vajadust küsida hagejalt laenu.
40.Hinnates hageja tunnistaja ja kostjate tunnistajate ütlusi selles, et Liivi Kaubamaja AS –s maksti välja 2006.a. dividende, hagejale müüdud aktsiate müügilepingute eksemplaride hulka (2 tk) ja nende sisu erinevust (ühel käsilised juurdekirjutused ja mahatõmbamised, teisel p 4.3 dividendide jaotamise kohta 2003.a kohta), kostjale aktsiate tagamise müümise lepingut, mille kohaselt jagati dividende 2008.a, dokumentaalseid tõendeid, mis puudutavad kostjaga seotud kriminaalasja ja tsiviilasjaga nõudeid ja mille periood algab ajaliselt aktsiate võõrandamisega hagejale, ja et kostja vara, pangakontod olid arestitud kriminaalmenetluses 2003. kuni 14.12.2004 ja tsiviilmenetluses perioodil 08.12.2004 - 01.12.2008, leiab kohus, et Liivi Kaubamaja aktsiate müümine hagejale 19.09.2003 on toimunud 8 (10)
hageja ja XXX vahelisel kokkuleppel eesmärgiga jätta mulje õiguslikest tagajärgedest nii justkui oleks hageja ostnud ära kostjale kuuluvad Liivi Kaubamaja aktsiad selleks, et välistada võimalikke negatiivseid tagajärgi XXX varale, mis võivad kaasneda kriminaalmenetluses ja tsiviilmenetluses. Seega on tegemist selle lepingu puhul näilise tehinguga aktsiate müügi osas TsÜS § 89 lg 1 järgi. Kohtu hinnangul viitavad sellele ka ebatäpsused ja ebakorrektsused nende kõigi lepingute erinevates eksemplarides, millele kohus ka ülalpool viitas, samuti asjaolu, et aktsiate müügileping ise sõlmiti mõni päev pärast kostja suhtes kriminaalmenetluse alustamist (alustati 17.09.2003). Samuti kinnitavad näilisust nii müügilepingus kui aktsiate tagasiostu lepingus viited erinevate aastate eest väljamakstavatele dividendidele (2003.a ja 2008.a), kuigi kõik tunnistajad kinnitasid, et dividende maksti välja vaid korra 2006.a ja sedagi siis, kui kostja suhtes käis veel kriminaalmenetlus (06.10.2006 oli tehtud süüdimõistev otsus, I lk 98, nähtub õigeksmõistva otsuse resolutsioonist). Veel kinnitab sellist näilisust kohtu hinnangul asjaolu, et 2008.a sõlmiti samade poolte vahel aktsiate tagasiostu müügileping ehk et kostja ostis sama äriühingu aktsiad samas koguses sama hinnaga tagasi ning see toimus pärast seda kui kostja oli õigeks mõistetud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega asjas nr 1-05-268 (II kd lk 98)13.04.2007. Eeltoodu tõttu ei olnud kostja poolt aktsiate võõrandamisel hagejale kui tühisel tehingul õiguslikke tagajärgi TsÜS § 84 lg 1 ja selle tulemusel jäi kohtu hinnangul kostja endiselt tegelikult Liivi Kaubamaja AS aktsionäriks.
41.Mis puudutab dividendide väljamaksmist, siis kinnitasid kõik tunnistajad, et neid maksti vaid korra 2006.a, seda ei eitanud ka hageja ise. Seega puudub vajadus anda hinnang Liivi Kaubamaja AS majandusaasta aruandeile ja dividendi tulu deklareerimise teatele (I kd 119-137,145-180, 189). Kostja tunnistaja XXX ütles, et tal oli suuline kokkulepe hagejaga, et dividendid makstakse välja võrdsetes osades. XXX kinnitas et XXX pidi saama poole dividendidest, kuid aktsiate müük hagejale oli fiktiivne. Seega on XXX ja XXX ütlustega tõendatud, et hagejal ja XXX oli suuline kokkuleppe dividendide võrdses jagamises. Seega olukorras, kus XXX aktsiad ei olnudki võõrandatud hagejale (tehingu tühisus) ja XXX oli endiselt aktsionäriks, on kokkulepet dividendide maksmiseks võimalik vaadelda nende kui aktsionäride otsusena ehk kahepoolse tehinguna TsÜS § 67 lg1, 2 järgi.
42.Tunnistaja XXX ütles, et hageja ütles ise, et summad maksti välja hagejale, sest XXX konto oli arestitud ja raha tuli kanda tütre arvele. XXX ütles, et tütre konto numbri andis ta hagejale. Seega on tunnistajate XXX, XXX ütlustega on tõendatud kostja väide, et hagejal oli olemas kostja konto, kuhu raha üle kanda vastavalt tema ja XXX vahelisele dividendide väljamaksmise kokkuleppele.
43.Arvestades seda, et 2006.a. maksti välja dividende 3,2 milj krooni ulatuses ja et see kanti ka hageja kontole, milles vaidlus puudus XXX ütluste järgi oli 100 000 kr välja makstud veel sularahas, kostja konto oli arestitud veel 2006, siis on 1,5 milj krooni kostja kontole kandmine, millele lisandub veel nn 100 000 kr sularahas tasumine vastavalt XXX ja XXX ütlustele, ja mis teeb kokku 1,6 miljonit kr ehk moodustab poole 3,2-miljoni krooni suurustest dividendidest. Sellest järeldub kohtu hinnangul, et õiged on kostja väited, et tema isal ja hagejal oli kokkuleppe, et Liivi 9 (10)
Kaubamaja AS väljamakstavad dividendid jagatakse võrdselt hageja ja kostja isa vahel ja need kantakse kostja kontole ja millest tegelikult ka 23.05.2006 1,5 milj krooni ulatuses kostja kontole hageja poolt kanti. Kuna hageja ja kostja seletused selles, et kostja soovis laenu ja hageja oli nõus talle laenu andma, on omavahel vastuolus ega tõenda kuidagi nendevahelisi tahteavaldusi sõlmida laenuleping 1 500 000 kr laenamiseks kostjale ja seda tähtajatult, siis on kostja ümber lükanud tema poolt esitatud ja kohtu poolt eespool hinnatud tõenditega hageja väite sellest, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 1,5 mil kr saamiseks laenuleping ning kohus leiab, et hageja ja kostja vahel ei ole laenulepingut VÕS 398 lg 1 järgi sõlmitud. Seega ei ole 1500 000 kr, mis hageja kandis kostja kontole 23.05.06, laen, sõltumata ülekandes märgitud selgituse sisule, vaid vastavalt hageja ja kostja isa vahelisele kokkuleppe kostja isa dividendid, mis kanti kostja kontole, et vältida selle summa aresti alla sattumist ja käsutamise võimatust.
44.Kuna tegemist ei ole poolte vahel laenulepinguga, ei ole kostjal kohustus ka 1500 000 kr hagejale tagasi maksta ning kostja ei ole hageja ees ka VÕS 100 mõttes kohustust rikkunud sellega, et ta pole hagejale tagasi maksnud hageja nõudel 1 500 000 kr. Nii ei saa hageja nõuda kostjalt ka VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 76 lg 1, 2, § 8 lg 2, § 396 lg 1 alusel 1 500 000 kr tagastamist ehk kohustuse täitmist ja alates 23.04.2016 VÕS § 113 lg 1 II lause, § 101 lg 1 p 6 ja TsMS § 367 järgi viivist võlalt ühekordse summana kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina võlalt kuni kohustuse täitmiseni.
45.Eeltoodu alusel ei ole tähtust sellel, et kostja ostis korteri, kas ja millal hageja selle väidetava lepingu üles ütles ning kas nõue on aegunud või ei ja poolte vastavatele väidetele, vastuväidetele ja nende tõendatutele (ülesütlemise avaldus, posti asutuse dokumendid, I kd 7,40 lk17-19,48-+50 kohus seetõttu hinnangu ei anna. Samuti ei ole vaja anda hinnangut aktsiate ostu ja tagasi ostu-müügilepingus sellele, kas aktsiate hind vastas turuväärtusele ja äriühingu majanduslikule võimakusele ja selle kohta esiautud aruannetele. Samuti ei oma tähtust asjaolu, kas kostja võõrandas hagejale Liivi Restorani osaluse. Eeltoodu tõttu ei ole vaja anda hinnangut LiiviKöök OÜ ja Liivi Kaubamaja AS registri väljavõtteile (I kd 15-16, 44-45, 94-98).
46.Hagi jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus
47.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud hageja kanda, kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. (digitaalne allkiri) Kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.