Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.06.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-129830
Tsiviilasi
Kriske OÜ hagi Werm OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.12.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Werm OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3188.70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja Kriske OÜ (registrikood 11399086), lepinguline esindaja v/adv Peep Rajavere Kostja/apellant Werm OÜ (registrikood 12747193), lepinguline esindaja Marko Jaani
Kohtuistungi toimumise aeg
30.05.2018
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 04.12.2017 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4.Apellandi poolt vastustajale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale käesoleva kohtusotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.20.12.2016 esitas hageja kohtule maksekäsu kiirmenetluses avalduse kostjalt 3984.82 euro väljamõistmiseks. Vastuväite esitamisega läks nõue üle hagimenetlusse. 10.02.2017 esitas hageja maakohtule hagi kostjalt 3750 euro ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Pooled sõlmisid jaanuaris 2016 suulise töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja kokku vedama kostja või tema alltöövõtja poolt kostja tööobjektil raiutud metsamaterjali ja ladustama selle virnadesse, mis võimaldanuks kostjal müüa kokkuveetud materjal hakkepuiduks. Pooled leppisid kokku töötasus 25 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Pooled ei leppinud kokku töö kestvuses. Samuti ei leppinud pooled kokku, kuidas tuleb msaterjal ladustada. Hageja teostas tööd 30.01.2016-07.02.2016, kokku 125 tundi. Pärast töö valmimist palus kostja hagejal ladustada puid selliselt, et latv ühel pool ja tüvi teisel pool. Hageja ladustas puud kostja soovitud viisil 09.02.2016.
3.Pooled leppisid kokku, et hagejal on õigus nõuda töötasu pärast arve esitamist. Hageja pidi esitama arveid 2-nädalaste perioodidega. Hageja saatis kostjale 08.02.2016 e-kirjaga arve töö eest summas 3750 eurot tasumsie tähtajaga 10.02.2016. Kostja vaidles 09.02.2016 arvele vastu. Kostja väitel ei vasta arve arveldamise tingimustele ja hageja töö on ebakvaliteetne, sest ladvad ei ole korrastatud ühele poole. Hageja selgitas, et töö kvaliteetset teostamist takistas asjaolu, et kostja tellitud giljotiin oli paigutanud puud kraavi risti-rästi ning hageja on töid 07.02.2016 ja 09.02.2016 juba parandanud. Kostja teatas, et kui hageja ei paranda tööd 11.02.2016 lõunaks, võtab kostja uue töövõtja ning võtab hageja tasust parandamise kulu maha. 11.02.2016 e-kirjas palus hageja kostjal mitte tellida parandamist, sest hageja on tellinud 13.02.2016 eksperdi töö kvaliteeti hindama. Sellele kostja vastas 11.02.2016, et teine töövõtja teostas parandustööd juba ära. Kostja ei ole hagejale töö eest tasunud.
4.Pooled ei leppinud kokku töö üleandmises. Tööd ei olnud vaja üle anda selle tõttu, et see on tavaline. Raiutud puude kokkuvedamine on lihtne protsess ning erinõueteta lühiajaline töö, mis ei nõua üleandmist. Alternatiivselt palus hageja lugeda töö kostja poolt vastuvõetuks võlaõigusseaduse (VÕS) § 638 alusel. Kostja hoidus kõrvale tööde vastuvõtmisest, sest ei vastanud hageja 05.02.2016 ja 08.02.2016 e-kirjadele töötundide kohta ning 10.02.2016 keeldus kostja töö vastuvõtmisest ja tasu maksmisest. Töö üleandmise kohustus lõppes, kui kostja palkas tööde parandamiseks teise töövõtja 11.02.2016. Võimalikud puudused hageja töös olid nii väikesed, et ei õigusta keeldumist
tööde vastuvõtmisest ja tasu maksmisest. Kostja pidi maksma hagejale töötasu pärast seda, kui kolmas isik kõrvaldas võimalikud puudused.
5.Kui leiab tõendamist, et hageja töö oli puudustega, nõustus hageja tasaarvestama oma tasunõude kostja kahju hüvitamise nõudega 105 eurot.
6.Hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu maksmist alates 08.02.2016 arve esitamisest. Hageja nõudis kostjalt viivist alates 11.03.2016. Viivis maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise seisuga on 234.82 eurot. Hageja palus mõista kostjalt välja viivise ka alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni seaduses sätestatud määras. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja tunnistas hageja põhinõuet summas 840 eurot ega vaielnud vastu töövõtu sisule. Kostja võttis omaks, et pooled leppisid kokku tööde tunnihinnas 25 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja teostama tööd 40 töötunniga. Hageja ei ole tõendanud töö teostamist 125 töötunni ulatuses.
8.Pooled leppisid kokku töö vastuvõtmises. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on töö vastu võtnud. Hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, sest hageja ei ole teostanud kokkulepitud tööd ega andnud töid kostjale üle. Hageja töö oli puudustega. Kostjal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, sest hageja ei ole teinud tööd nõuetekohaselt ega ole puuduseid kõrvaldanud. Kostjal õigus keelduda hagejale tasu maksmisest kuni hageja kõrvaldab puudused töös. Kostja lasi Vardi Metsahoolduse OÜ-l puudused kõrvaldada. Sellega kandis kostja kahju 105 eurot. Lisaks tekkis kostjal kulu, sest Kalex Grupp OÜ TL isikus pidi selgitama Vardi Metsahoolduse OÜ-le töö asjaolusid ja tegelema tööde ülevaatamisega. Nimetatud tööle kulus TLl 1,5 päeva, mille eest maksis kostja 107.13 eurot. Kostja andis Kalex Grupp OÜ TL isikus kasutusse sõiduki, mis oli hõivatud puuduste kõrvaldamisega 1,5 päeva. Tegemist on liisingusõidukiga ja kostja kahjuks on 16.38 eurot sõiduki igakuisest liisingumaksest. TL pidi käima sõidukiga objektil kaks korda, millega seoses kandis kostja kütusekulu 26.64 eurot. Kostja kulud seoses puuduste kõrvaldamisega hageja töös on kokku 255.15 eurot. Kui kohus mõistab kostjalt hagejale välja tasu suuremas summas kui 840 eurot, tasaarvestas kostja kahju hüvitamise nõude 255.15 eurot hageja tasunõudega 840 eurot ületavas osas. Hageja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata, sest hagejal ei ole kostja vastu nõuet, millelt viivist saaks arvestada. Esimese astme kohtu otsus
9.Harju Maakohus rahuldas 04.12.2017 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja võlgnevuse 3537.87 eurot, viivise 03.12.2017 seisuga 490.83 eurot ja lisanduva viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus jättis hageja menetluskulud 94% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 6% ulatuses hageja kanda ning märkis, et kulud määratakse kindlaks pärast otsuse jõustumist. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks.
10.Kostja esitas 03.11.2017 taotluse 30.10.2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kostja palus täiendada protokolli järgmiselt: „Kostja lepingulise esindaja küsimusele, et kui RL tegi kõnealuseid töid koos paarimehega vaheldumisi, kuna neil oli kahepeale töö tegemiseks üks traktor, siis kas vahetuste vahel traktor ka vahepeal pikemalt seisis, vastas RL, et vahepeal traktor ka seisis“. Kohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 50 lõikele 1 ja § 53 lõikele 2. 30.10.2017 istungi protokoll kajastab tunnistaja RLi ütluste põhisisu korrektselt. Sellega nõustub taotluses ka kostja. Seega puudub alus parandada protokolli TsMS § 53 lõike 2 alusel. Lisaks leidis kohus, et tunnistaja ütlusi saab parandada tunnistaja ise ja menetlusosalisel ei ole õigust taotleda tunnistaja ütluste parandamist või täiendamist. Protokollist nähtuvalt on ütlused tunnistajale ette loetud ja tunnistaja kiitis neid heaks. Tunnistaja ei soovinud ütlusi parandada või täiendada. Seega ei ole kostja taotlus põhjendatud.
11.Kohus viitas VÕS § 635 lõikele 1. Poolte vahel puudub vaidlus, et 2016 jaanuari lõpusveebruari alguses sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu. Lepingu kohaselt pidi hageja kokku vedama kostja või tema alltöövõtja poolt kostja objektil raiutud metsamaterjali ja ladustama selle virnadesse, mis võimaldanuks kostjal müüa kokkuveetud materjali hakkepuiduks. Pooled leppisid kokku tunnitasus 25 eurot käibemaksuta. Pooled ei vaidle, et puid, mida hageja pidi kokku vedama ja ladustama, ei raiunud maha kostja, vaid kolmas isik.
12.Hageja seadusliku esindaja KK seletusega vande all on tõendatud, et hageja alustas tööd 30.01.2016 ja lõpetas 07.02.2016 (t I kd lk 184 pöördel). Töö kestvust 30.01.201607.02.2016 tõendavad hageja poolt kostjale saadetud e-kirjad hageja töötajate töötundidega (t I kd lk 30). Lisaks toetavad tööde algust jaanuari lõpus- veebruari alguses ja kestvust ca nädal aega tunnistajate RLi ja TL ütlused. Tunnistaja RL andis ütlusi, et alustas hageja töötajana tööd kostja objektil 2016.a veebruari alguses ja töötas nädal aega (t I kd lk 183 pöördel). Tunnistaja TL ütluste kohaselt sõlmisid pooled töövõtulepingu 2016 jaanuari lõpus-veebruari alguses ja hageja pidi alustama tööd kohe, hageja töötas nädala (t I kd lk 184). Kuigi tunnistajad RL ja TL ei mäletanud täpset tööde alustamise ja lõpetamise kuupäeva, on tunnistajate ütlusi hageja esitatud ekirjadega ja hageja seadusliku esindaja seletusega vande all kogumis hinnates usutav, et hageja alustas tööd 30.01.2016 ja lõpetas 07.02.2016. Eeltooduga luges kohus tõendatuks, et hageja teostas tööd 30.01.2016-07.02.2016.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas nad leppisid kokku tööde tegemises kindlas ajamahus ja kostja pidi maksma tasu kindla ajamahu eest või nad ei leppinud kokku tööde tegemist siduvas ajamahus ja tasustamine pidi toimuma vastavalt hageja töötajate tegelikule töötundide arvule. Hageja on tõendanud, et pooled ei ole kokku leppinud tööde siduvas ajamahus. Samuti on hageja tõendanud, et poolte kokkuleppel pidi tasu maksmine toimuma vastavalt hageja esitatud töötundide tegelikule arvule. Hageja tõenditega, mida kohus käsitleb alljärgnevalt, on lükatud ümber kostja väide ja tunnistaja TL ütlused, et hageja pidi tegema tööd ühe töönädala ehk ca 40 töötunni jooksul ja et hagejal on õigus saada töötasu ca 40 töötunni eest.
14.Hageja seadusliku esindaja KK seletusega vande all on tõendatud, et tasustamine pidi toimuma töötundide alusel, töötundide arvu pidi hageja seaduslik esindaja saatma kostjale iga nädal (t I kd lk 184 pöördel). Hageja on saatnud kostjale 05.02.2016 e-kirja 85 töötundi kohta (t I kd lk 30) ja 08.02.2016 e-kirja 40 töötundi kohta (t I kd lk 30 pöördel), kokku 125 töötundi. 08.02.2016 saatis hageja kosjale ka arve töö eest 125 töötunni ulatuses (t I kd lk 31). Järgnenud kirjavahetuses ei ole kostja väitnud, et arve on koostatud valesti ja sisaldab vale tasu summat, mida hageja arvestas oma töötajate tegelike töötundide alusel. Tunnistaja JM ütlustega on tõendatud, et hageja seaduslik esindaja arutas TLga, kes viibis poolte töövõtulepingu sõlmimise juures ja kes oli kostja objektijuht, töötundide arvu üle 120h (t I kd lk 183). Tunnistaja JM andis üksikasjalikke ütlusi ja usutav ei ole, et ta andis valeütlusi. Hageja esitas Parra OÜ hinnapakkumise,
millest nähtub, et raiutud võsa ja okste kokkuveol ja ladustamisel hakkepuiduks lepitakse kokku ajatasus kui kindlat tööaega ei ole võimalik prognoosida. Tööaega ei ole võimalik prognoosida olukorras, kus tüved ei ole koondatud piisavalt suurtesse kimpudesse, tüved on peenikesed ja lühikesed, pinnas on pehme (t I kd lk 109). Kohtu ette toodud asjaoludest nähtubki, et hageja pidi ladustama virnadesse kostja teise alltöövõtja maharaiutud metsamaterjali. Seega ei olnud metsamaterjal kostja objektil ette valmistatud ladustamiseks, mis mõjutas hageja töö kestvust ja millega pidid pooled töö tasustamise kokkuleppe sõlmimisel arvestama. Kuivõrd hageja pidi ladustama virnadesse korrastamata metsamaterjali, seab see kahtluse alla kostja väite, et töö kokku leppimisel olid pooled ühel meelel eeldatavas ajakulus 40 töötundi ja teeb usutavaks hageja väite, et pooled ei sidunud tasu maksmist töö tegemise konkreetse kestvusega. Kohus ei nõustunud kostjaga, et Parra OÜ hinnapakkumine ei ole asjakohane tõend. Märgitud hinnapakkumine annab ettekujutust metsamaterjali hakkepuiduks ladustamise valdkonnas kehtivast praktikast, millest võisid lähtuda pooled töövõtulepingu sõlmimisel, kui antud valdkonnas tegutsevad ettevõtted. Tunnistaja TL on küll andnud ütlusi, et metsamaterjali lõikamine kestis 96h ja materjali väljavedamise aeg on pool lõikamisest (t I kd lk 184). Samas ei ole tunnistaja väide kontrollitav, sest teada ei ole, millistele lähteandmetele ta oma väites tugineb (nt kasutatava tehnika jõudlus, maharaiutud metsamaterjali maht jne). Seetõttu ei arvestanud kohus tunnistaja väidet. Hinnates kogumis hageja seadusliku esindaja seletust vande all, hageja esitatud 05.02.2016 ja 08.02.2016 e-kirju, tunnistaja JM ütlusi, Parra OÜ hinnapakkumist ja seda, et kostja ei ole 08.02.2016 arve esitamisele järgnenud kirjavahetuses vastu vaielnud tasu arvestamise viisile, on tõendatud hageja väide, et poolte vahel oli kokkulepe töö tasustamise kohta mitte kindlas ajamahus, nt 40 töötundi nagu väidab kostja, vaid kostja pidi maksma tasu vastavalt hageja töötajate tegelikule töötundide arvule.
15.Hageja on tõendanud, et tema teostas tööd kokku 125h. Hageja seadusliku esindaja seletusega vande all on tõendatud, et RL töötas kostja objektil 72,5h ja MK 52h (t I kd lk 184 pöördel). Tunnistaja RLi ütlustega on tõendatud, et tema ja MK töötasid kostja objektil. Tunnistaja RL tegi tööd 72,5h (t I kd lk 183 pöördel). Hageja töötajate töötundi arvu tõendab ka hageja poolt kostjale saadetud 05.02.2016 e-kiri 85 töötunniga (t I kd lk 30 pöördel) ja 08.02.2017 e-kiri 40 töötunniga (lk 30 pöördel). Eeltooduga luges kohus tõendatuks, et hageja tegi kostja objektil tööd 125h. Arvestades kokkulepitud tunnitasu 25 eurot tund (käibemaksuta), moodustab hageja tasunõue 3125 eurot, mis koos käibemaksuga teeb kokku 3750 eurot.
16.Tööle kulunud aja tuvastamisel ei saa kasutada poolte arvestust, mida pooled on koostanud Metsahoolduse OÜ arve alusel (t I kd lk 137-138). Teada ei ole hageja ja Metsahoolduse OÜ kasutatud tehnika jõudlus, millest sõltub töö kestvus. Pooled on esitanud teineteist välistava tööaja kestvuse arvestuse sama Metsahoolduse OÜ arve alusel, kuid arvestuse aluseks olevad asjaolud (nt kasutatud tehnika jõudlus) on tõendamata, mistõttu ei ole poolte arvestused kontrollitavad. Lisaks sisaldab kostja 02.06.2017 menetlusdokumendis ja kohtukõne teesides tööle kuluda võinud aja arvestus arvulisi ebatäpsuseid, mis teevad kostja arvestuse kontrollimatuks ja ebausaldusväärseks. Kostja arvestab hageja teostatud tööde mahtu võttes aluseks, et hageja pidi välja vedama metsamaterjali 480 pm3. Hageja seadusliku esindaja KK seletusega vande all on aga tõendatud, et hageja ladustas metsamaterjali 603 tihumeetrit (t I kd lk 184 pöördel).
17.Kostja väide, et traktor, millega vaidlusaluseid töid tehti, seisis vahepeal töömeeste vahetuste ajaks, ei anna alust asuda tööaja kestvuse osas hageja väidetust teisele
seisukohale. Tunnistaja RL on andnud küll ütlusi, et vahepeal traktor seisis (t I kd lk 183 pöördel). Samas nähtub tunnistaja TL ütlustest, et töö võis mingil ajal seiskuda, kuna tehnikal puudus hüdraulikaõli (t I kd lk 184). Kostja ei ole aga esitanud oma arvestust hageja töötajate tööaja kestvuse kohta ja seda kinnitavaid tõendeid, mis lükkaksid ümber hageja väited ja tõendid ning lubaksid kohtul asuda seisukohale, et töö tegemisele kulus hagejal vähem aega.
18.Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks alates töö valmimisest ja ülevaatuse võimaluse andmisest (VÕS § 637 lõiked 3 ja 5) või töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest (VÕS § 637 lõige 4 ja § 638). Poolte kokkuleppel võib töövõtja tasunõue muutuda sissenõutavaks ka seaduses sätestatust erineval ajal, nt alates arve esitamisest töövõtja poolt (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-44-15, punkt 13). Pooled vaidlevad selle üle, millal hageja tasunõue muutus sissenõutavaks. Hageja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku, et hageja tasunõue muutub sissenõutavaks alates kostjale arve esitamisest. Hageja ainuke tõend, mis kinnitab hageja väidet tasunõude sissenõutavaks muutumise kohta, on hageja seadusliku esindaja KK seletus vande all. Hageja seaduslik esindaja andis seletuse, et tasu saamiseks pidi ta esitama kostjale arve, mille kostja lubas kohe ära maksta. Tavapäraselt ei ole hageja seaduslik esindaja tööde üleandmisevastuvõtmise akti teinud (t I kd lk 184 pöördel). Kostja seadusliku esindaja 09.02.2016 e-kirjas (t I kd lk 32) ja 10.02.2016 e-kirjas (t I kd lk 32 pöördel) märgitu, et poolte kokkuleppel esitatakse arve kord kuus, ei tõenda hageja väidet, et pooled leppisid kokku, et hageja tasunõue muutub sissenõutavaks alates arve esitamisest. Kostja seadusliku esindaja eeltoodud kirjadest ei nähtu ja neid ei ole võimalik ka tõlgendada selliselt, et hageja tasunõude sissenõutavaks muutumine on seatud poolte kokkuleppel sõltuvusse tasu arve esitamisest hageja poolt.
19.Kostja on tõendanud, et pooled leppisid kokku töö vastuvõtmises. Tunnistaja TL ütlustega on tõendatud, et pooled leppisid kokku töö vastuvõtmises ja töö tasustamine toimub üleandmise-vastuvõtmise akti alusel (t I kd lk 184). TL ütlustega on tõendatud ka see, et analoogsete tööde puhul on tavaline, et tööde vastuvõtmise kohta koostatakse akt. Tunnistaja TL on andnud ütlusi, et energiapuidu puhul tehakse tööde lõppemisel tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, mis koostatakse kohapeal pärast objekti ülevaatamist. Kui pooled on rahul, esitatakse arve ja lisatakse akt (t I kd lk 184). Kostja esitas 28.04.2017 hakkematerjali üleandmise-vastuvõtmise akti (lk 136), mis tõendab, et kostja tellijana lepib oma praktikas töövõtjatega kokku tööde vastuvõtmises. Usutav on, et ka hagejaga töövõtulepingu sõlmimisel soovis kostja leppida tööde üleandmises-vastuvõtmises. Tunnistaja TL ja 28.04.2017 hakkematerjali üleandmise-vastuvõtmise aktiga on tõendatud, et pooled leppisid kokku töö vastuvõtmises. Seega muutub hageja tasunõue sissenõutavaks alates töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest VÕS § 637 lõigete 4 ja 5 ning § 638 alusel.
20.Käesolevas vaidluses omab hageja tasu sissenõutavaks muutumise seisukohalt tähtsust see, kas hageja töö vastas kokkulepitud tingimustele. Enne seda, kui kohus asub hindama, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks, tuleb tuvastada, kas pooled on leppinud kokku tingimustes, millele pidi hageja töö vastama. Kohus on seisukohal, et pooled leppisid kokku töö omadustes. Tunnistaja TL ütlustega on tõendatud, et kostja alltöövõtja raiutud metsamaterjali pidi hageja ladustamata selliselt, et puude tüved jäävad tee poole ja ladvad metsa poole (t I kd lk 184). Tunnistaja RLi ütlustega on tõendatud, et tema ladustas hageja töötajana metsamaterjali kostja objektil selliselt, et jämedad tüved jäävad tee poole (t I kd lk 183 pöördel). Kuigi hageja seaduslik esindaja KK andis vande all seletusi, et algselt ei olnud poolte vahel kokkulepet, et puu tüved
ladustatakse ühtepidi, avaldas ta, et hageja pidi metsamaterjali ladustama selliselt, et puu tüved on tee poole, see tuli loogiliselt (t I kd lk 184 pöördel). Kohtu hinnangul kinnitab ka kostja esitatud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) raie- ja kokkuveoteenuse töövõtuleping (t I kd lk 120-135), et pooled võisid leppida kokku, et hageja pidi ladustama metsamaterjali selliselt, et puude tüved jäävad tee poole ja ladvad metsa poole. Kostja soovis müüa ladustatud metsamaterjali energiapuiduks. RMK leping näeb ette, et energiapuit ladustatakse risti tee teljega, tüükad tee poole. Kohus möönis, et isikud võivad leppida kokku RMK lepingus sätestatust teistes tingimustes, samas võib RMK kui riigimetsa haldav asutus olla üks suurimaid energiapuidu valdkonnas tegutsevaid isikuid ja tema töövõtulepingus sisalduvad tingimused viitavad valdkonnas kehtivale praktikale. Eeltoodud tunnistajate ütlustega ja hageja seadusliku esindaja seletusega luges kohus tõendatuks, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja ladustama metsamaterjali selliselt, et puude tüved jäävad tee poole ja ladvad metsa poole.
21.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et pooled leppisid kokku töö vastuvõtmises. Seega muutub hageja tasunõue sissenõutavaks alates tööde vastuvõtmisest kostja poolt või vastuvõetuks lugemisest. Tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma (VÕS § 638). Töö peab vastama lepingutingimustele (VÕS § 641 lõige 1). Pooled ei vaidle, et kostja ei ole hageja tööd vastu võtnud. Kostja väitis, et keeldus vastuvõtmisest, sest hageja töö ei vastanud lepingutingimustele. Tellija võib VÕS § 110 lõike 1 alusel keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest nii juhul, kui töö on üldse tegemata kui siis, kui töö on tehtud osaliselt või puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet VÕS § 108 lõigete 2 ja 6 alusel. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja töö vastas lepingutingimustele ja kas kostjal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest VÕS § 110 lõike 1 alusel.
22.Hageja tasunõue saab muutuda sissenõutavaks VÕS § 637 lõike 4 alusel siis, kui töö saab lugeda kostja poolt vastuvõetuks. VÕS § 638 teine lause sätestab, millal töö loetakse vastuvõetuks. Hageja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et kostja keeldus alusetult tööd vastu võtmast. Selleks peab hageja tõendama ka seda, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane VÕS §-de 77 ja 641 mõttes, mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Kostja väide, et tema ei ole hageja 08.02.2016 arvet töö eest aktsepteerinud, ei oma tähtsust. Hageja tasunõue muutub eeltoodud eelduste täitmisel sissenõutavaks sõltumata sellest, kas kostja on arvet aktsepteerinud või mitte.
23.Hageja ei ole tõendanud, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö oli lepingukohane VÕS § 77 ja § 641 lõike 1 tähenduses ja et kostja keeldus alusetult tööd vastu võtmast. Tunnistaja TL ütlustega on tõendatud, et juba teisel tööpäeval juhtis ta hageja tähelepanu sellele, et töö ei vasta kokkulepitud tingimustele, sest puude ladvad olid tee poole. Hageja pidi kõrvaldama puudused jooksvalt, kuid hiljemalt tööde lõpetamiseks pidid puudused olema kõrvaldatud ja metsamaterjal ladustatud vastavalt kokkuleppele. Kui tunnistaja tuli esmaspäeval tööobjektile, avastas ta, et puudused on endiselt kõrvaldamata ja metsamaterjal ei ole ladustatud kokkulepitud viisil (t I kd lk 184). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja alustas tööd 30.01.2016, mis oli laupäev ja lõpetas töö 07.02.2016, mis oli pühapäev. Seega käis tunnistaja objektil esmaspäeval 08.02.2016 ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hageja töö oli 08.02.2016 seisuga puudustega ja metsamaterjal ei ole ladustatud vastavalt lepingutingimustele. Hageja on esitanud pildid ladustatud metsamaterjali kohta (t I kd lk 73-78). Osa pilte on tehtud 08.02.2016 (lk 105-107) ja üks pilt on tehtud 30.01.2016 (lk 108). 08.02.2016 tehtud piltidelt nähtub, et osa puid ei ole virnastatud vastavalt lepingutingimustele, sest puude
ladvad on tee poole. 08.02.2016 fotod kinnitavad tunnistaja TL väidet ja tõendavad, et pärast seda, kui hageja lõpetas töö objektil 07.02.2016, ei vastanud töö lepingutingimustele, sest osa puid oli virnastatud ladvaga tee poole. Asjaolu, et pärast töö lõpetamist ei vastanud hageja töö lepingutingimustele, kinnitab ka kostja seadusliku esindaja AL 09.02.2016 e-kiri hagejale, milles ta teatab, et hageja töö ei vasta lepingutingimustele (t I kd lk 32). Märgitud AL kirjaga on tõendatud, et hageja töö oli puudustega ka 09.02.2016 seisuga.
24.Tunnistaja RLi ütlustega on tõendatud, et hageja töös esinesid puudused, sest tema paarimees MK pani metsamaterjali hunnikusse valepidi ja tunnistaja pidi ühte hunnikut korrastama, st panema puid tüvega tee poole. Tunnistaja väitel tegi ta tööd ühe nädala ja hunniku korrastamine toimus pigem nädala keskel (t I kd lk 183 pöördel). Kohus on tuvastanud, et hageja tegi tööd perioodil 30.01.2016-07.02.2016. Kuna tunnistaja RL ei mäletanud täpselt tööde tegemise kuupäevi ja töös esinevate puuduste kõrvaldamise kuupäeva, on kohtu hinnangul usutav, et RL korrastas ühte metsamaterjali hunnikut tuvastatud tööperioodi 30.01.2016-07.02.2016 keskel. RL ei saanud korrastada metsamaterjali pärast seda, kui hageja lõpetas töö objektil 07.02.2016.
25.Hageja seaduslik esindaja KK andis vande all seletusi, et hageja kõrvaldas puudused töös ja korrastas metsamaterjali 09.02.2016 (t I kd lk 184 pöördel). Samas ei nähtu hageja seadusliku esindaja seletusest, kumb tema töötajatest, st kas RL või MK käis puudusi kõrvaldamas 09.02.2016. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et RL võis tegeleda puuduste kõrvaldamisega tööperioodi keskel. Kostja seadusliku esindaja e-kirjaga hagejale on tõendatud, et töö oli 10.02.2016 seisuga endiselt puudustega, st metsamaterjal ei ole ladustatud vastavalt kokkuleppele (t I kd lk 32 pöördel).
26.Tunnistajate TL ja RLi ütlustega on tõendatud, et tööde teostamise perioodil 30.01.201607.02.2016 ei ladustanud hageja metsamaterjali vastavalt lepingutingimustele. Hageja pidi kõrvaldama puudused töös jooksvalt, kuid mitte hiljem kui töö lõpetamisel, st 07.02.2016. Tunnistaja TL ütluste ja 08.02.2016 objektil tehtud fotodega on tõendatud, et hageja töö ei olnud lepingukohane ka 08.02.2016 ehk pärast seda, kui hageja lõpetas töö. Kostja seadusliku esindaja AL 09.02.2016 e-kirjaga on tõendatud, et hageja töö oli puudustega ka 09.02.2016 seisuga. Hageja seadusliku esindaja vande all antud seletus, et hageja kõrvaldas puudused töös 09.02.2016, on lükatud ümber kostja seadusliku esindaja 10.02.2016 e-kirjaga hagejale, et hageja töö ei vastanud lepingutingimustele ka 10.02.2016 seisuga.
27.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hageja ei ole tõendanud, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö oli lepingukohane VÕS § 77 ja § 641 lõike 1 tähenduses ja et kostja keeldus alusetult tööd vastu võtmast. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et pooled leppisid kokku töö omadustes, mille kohaselt pidi hageja ladustama metsamaterjali selliselt, et puu tüved olid tee poole ja ladvad metsa poole. Olukorras, kus pooled leppisid kokku metsamaterjali ladustamise tingimustes, ei vasta töö keskmisele kvaliteedile, kui töövõtja ladustab metsamaterjali vastuolus lepingutingimustega. Samuti ei vastanud hageja töö kokkulepitud omadustele. Kuna hageja töö ei olnud keskmise kvaliteediga ega vastanud kokkulepitud omadustele VÕS § 641 lõike 1 tähenduses, ei saanud lugeda hageja tööd kostja poolt vatuvõetuks VÕS § 638 teise lause alusel. Kostjal oli õigus keelduda töö vastuvõtmisest VÕS § 110 lõike 1 alusel kuni hageja kõrvaldab puudused töös.
28.Hageja ei saa õigustada töö lepingutingimustele mittevastavust väitega, et hakkepuidu valmistamise seisukohalt ei oma tähtsust, kuidas metsamaterjali ladustatakse. Märgitud väidet soovib hageja tõendada „Biokütuse kasutaja käsiraamatuga“, mis ei näe ette hakkepuidu valmistamiseks mineva metsamaterjali ladustamise tingimusi (t I kd lk 96104). Hageja väide oleks asjakohane olukorras, kus pooled ei oleks leppinud kokku tingimustes, millistele peab töö vastama. Kohus on aga eelnevalt tuvastanud, et pooled leppisid kokku, et metsamaterjal peab olema ladustatud selliselt, et puude tüved jäävad tee poole ja ladvad metsa poole. Seega on pooled leppinud kokku töö omadustes ja hageja väide, et tema ladustatud metsamaterjali oleks võimalik kasutada hakkepuiduks, ei ole asjakohane.
29.Kohus ei nõustunud kostjaga, et tal oli huvi töö kui terviku vastu ja seetõttu oli tal õigus keelduda tööde vastuvõtmisest täies mahus. Õigus keelduda töö vastuvõtmisest võib olla vastuolus hea usu põhimõttega, kui tellija keeldub tööde vastuvõtmisest ebaoluliste puuduste tõttu. Kohtu hinnangul ei saa väita, et kostja on keeldunud töö vastuvõtmisest ebaoluliste puuduste tõttu. Hageja ei ole tõendanud väidet, et võimalik puudus tema töös oli väike. Hageja ei ole esitanud kontrollitavat arvestust, millises ulatuses tööde kogumahust võis hageja töö olla tehtud puudustega ja millises ulatuses töö kogumahust vastas hageja töö lepingutingimustele. Selle alusel, et kolmas isik kõrvaldas puudused hageja töös 2,5 tunniga (t I kd lk 138) ei saa täpselt tuvastada puudustega töö ulatust tööde kogumahust. Kolmanda isiku tehnika, mida ta kasutas hageja töös esinevate puuduste kõrvaldamisel, jõudlus võis olla suurem kui hageja kasutatud tehnikal. Seetõttu võisid ulatuslikud puudused olla kõrvaldatud suhteliselt lühikese aja jooksul.
30.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja töö oli puudustega ja kostjal oli õigus keelduda VÕS § 110 lõike 1 alusel talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet VÕS § 108 lõigete 2 ja 6 alusel. Kostja nõudiski hagejalt töö parandamist. Seda tõendavad kostja seadusliku esindaja 09.02.2016 ja 10.02.2016 e-kirjad (t I kd lk 32). Tellija õigus keelduda tööde vastuvõtmisest on ajutine. Kostja seadusliku esindaja 10.02.2016 e-kirjaga hagejale on tõendatud, et kostja andis hagejale tähtaja töös esinevate puuduste kõrvaldamiseks kuni neljapäeva 11.02.2016 lõunani (t I kd lk 33 pöördel). Kostja seaduslik esindaja saatis hagejale 11.02.2016 ekirja, milles teatas, et puuduste kõrvaldamise tähtaeg on möödas ja teine töövõtja teostas juba töö ära (t I kd lk 34). Kostja esindaja kinnitas 20.04.2017 istungil, et need puud, mida ladustas hageja töövõtulepingu raames, on tänaseks juba töödeldud (lk 83 pöördel). Olukorras, kus hageja ei võinud enam temast mittetulenevatel asjaoludel kõrvaldada töös esinevaid puudusi, ei saanud kostja enam keelduda VÕS § 110 lõike 1 alusel talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet. See tuleneb VÕS § 110 lõike 2 punktist 1. Kostja hageja vastu suunatud nõude kõrvaldada töös esinevad puudused täitmine on muutunud võimatuks alates hetkest, mil kostja lasi kolmandal isikul kõrvaldada hageja töös esinevad puudused ja lasi teha hageja ladustatud metsamaterjalist hakkepuitu. Olukorras, kus hagejal puudub objektiivne võimalus kõrvaldada tema töös esinevad puudused, sest seda tööd, mida hageja pidi tegema, ei ole enam olemas, on vastuolus hea usu põhimõttega see, et kostja keeldub talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest VÕS § 110 lõike 1 alusel. Hageja tehtud töö tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks alates ajast, mil kostja palgatud kolmas isik kõrvaldas puudused hageja töös. Kostja seadusliku esindaja 11.02.2016 e-kirjaga on tõendatud, et kolmas isik kõrvaldas puudused 11.02.2016 (t I kd lk 34). Hageja töö tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks VÕS § 637 lõike 4 esimese lause ja § 638 teise lause alusel 11.02.2016. Sellest kuupäevast alates on muutunud sissenõutavaks hageja tasunõue 3750 eurot VÕS § 637 lõike 4 esimese lause järgi.
31.Töö vastuvõetuks lugemine ei mõjuta kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Kuid juhul, kui töö loetakse kostja poolt omaksvõetuks, on tema kohustuseks tõendada, et töö ei vastanud lepingutingimustele. Kostja väidab, et hageja töö ei vastanud lepingutingimustele, mistõttu on kostjal õigus keelduda hagejale tasu maksmisest VÕS § 111 lõike 1 alusel. Lisaks märgib kostja, et ta on kandnud kulusid seoses hageja töös esinevate puuduste kõrvaldamisega. Kostja tasaarvestas oma kulutuste hüvitamise nõude hageja vastu viimase tasunõudega enda vastu. Järgnevalt käsitles kohus kostja vastuväited.
32.Hageja töö mittevastavus lepingutingimustele on tõendatud otsuse punktis 12 käsitletud tõenditega. Hageja on rikkunud töölepingut VÕS § 641 lõike 2 punkti 1 tähenduses, sest hageja tööl ei olnud kokkulepitud omadusi, st hageja ladustas metsamaterjali vastuolus poolte kokkuleppega. Hageja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest VÕS § 642 lõike 1 alusel. Hageja ei saa vabaneda vastutusest töö lepingutingimistele mittevastavuse eest VÕS § 641 lõike 3 alusel põhjusel, et võimalikud puudused töös olid tingitud kostja teise töövõtja eeltööst kostja objektil. Hageja ei ole tõendanud, et ta teise töövõtja eeltööde sobivust enda tööde tegemiseks kostja objektil piisavalt kontrollis ning kostjat mittesobivusest informeeris.
33.Kostja on kooskõlas VÕS §-ga 643 ja § 644 lõikega 1 vaadanud hageja töö üle ja teatanud töö mittevastavusest lepingutingimustele mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai teada töö lepingutingimustele mittevastavusest. Seda tõendavad kostja seadusliku esindaja AL 09.02.2016 ja 10.02.2015 e-kirjad hagejale. Hageja lõpetas töö kostja objektil 07.02.2016 ning juba 09.02.2016 ja 10.02.2015 andis kostja hagejale teada, et töö on puudustega. Kostja on kooskõlas VÕS § 644 lõikega 2 kirjeldanud töö lepingule mittevastavust. Seda tõendab kostja seadusliku esindaja 09.02.2016 e-kiri hagejale, milles ta märgib, et energiapuit virnastatakse latv ühes otsas, känd teises otsas ning hageja teostatud töö ei vasta sellele (t I kd lk 32).
34.Hageja on rikkunud töövõtulepingut, sest tema töö ei vastanud lepingutingimustele. Kostjal oli õigus keelduda tasu maksmisest VÕS § 111 lõike 1 alusel. Tellija õigus keelduda töövõtjale sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest on ajutine. Töö vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemise puhul võib tellija keelduda lepingu järgi sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest VÕS § 111 lõike 1 järgi, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse (st teha ja üle anda lepingutingimustele vastav töö), mh asendanud või parandanud lepingutingimustele mittevastava täitmise või seda pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-93-15, punkt 11).
35.Kostja seaduslik esindaja nõudis hagejalt 09.02.2016 ja 10.02.2016 e-kirjades töö parandamist (t I kd lk 32). 10.02.2016 e-kirjas määras kostja hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni 11.02.2016 lõunani. Kostja saatis hagejale 11.02.2016 e-kirja, milles teatas, et puuduste kõrvaldamise tähtaeg on möödas ja teine töövõtja teostas juba töö ära (t I kd lk 34). Kostja esindaja kinnitas 20.04.2017 istungil, et need puud, mida ladustas hageja töövõtulepingu raames, on tänaseks juba töödeldud (t I kd lk 83 pöördel). Olukorras, kus hageja ei võinud enam temast mittetulenevatel asjaoludel kõrvaldada töös esinevaid puuduseid, ei saanud kostja enam keelduda VÕS § 111 lõike 1 alusel sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest, kuni hageja täidab oma kohustuse, pakub täitmist või annab tagatise või kinnitab, et ta kohustuse täidab. See tuleneb VÕS § 111 lõikest 3. Olukorras, kus hagejal puudus objektiivne võimalus kõrvaldada puudused
tema töös, sest seda tööd, mida hageja tegi, ei olnud enam olemas, on kostja keeldumine tasuda hagejale sissenõutavaks muutunud tasu vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja õigus keelduda hagejale tasu maksmisest lõppes alates hetkest, mil kostja palgatud kolmas isik kõrvaldas puudused hageja töös. Kostja seadusliku esindaja 11.02.2016 ekirjaga on tõendatud, et kolmas isik kõrvaldas puudused hageja töös 11.02.2016 (t I kd lk 34). Kostja kaotas VÕS § 111 lõike 3 alusel õiguse keelduda hagejale tasu maksmisest alates 11.02.2016.
36.Kostja märkis, et ta on kandnud kulutusi hageja töös esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja esitas 02.06.2017 tasaarvestuse avalduse, millega ta tasaarvestas oma kulutuste hüvitamise nõude hageja vastu viimase tasunõudega enda vastu. Kohus viitas VÕS § 646 lõigetele 1 ja 5. Kostja seaduslik esindaja on saatnud hagejale 09.02.2016 ja 10.02.2016 e-kirjad, milles nõudis töö parandamist (t I kd lk 32). 10.02.2016 e-kirjas andis kostja hagejale tähtaja töö parandamiseks kuni neljapäeva 11.02.2016 lõunani (t I kd lk 33 pöördel). Kuivõrd kostja esitas töö parandamise nõude juba 09.02.2016 e-kirjas, on kostja määratud tähtaeg kõrvaldada puudused hiljemalt 11.02.2016 lõunaks, mõistlik. Poolte seaduslike esindajate 11.02.2016 e-kirjadega on tõendatud, et hageja ei ole tähtaegselt tööd parandanud (t I kd lk 34). Seega oli kostjal õigus töö parandada või lasta seda teha kolmandal isikul. Kostjal on õigus nõuda hagejalt töö parandamiseks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist VÕS § 646 lõike 5 alusel.
37.Kostja õigust nõuda hagejalt töö parandamiseks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist ei välista see, et kostja lasi kolmandal isikul kõrvaldada puudused hageja töös ja välistas selliselt töö kvaliteedi hindamise eksperdi poolt, mida soovis hageja. Kostja õigus nõuda hagejalt mõistlike kulutuste hüvitamist ei vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja andis kostjale 11.02.2016 kell 17.49 saadetud e-kirjaga teada, et soovib, et ekspert hindaks töö kogust ning kvaliteeti (t I kd lk 34). Hageja saatis märgitud kirja kostjale pärast kostja määratud puuduste kõrvaldamise tähtaja möödumist, mis lõppes 11.02.2016 lõuna paiku. Puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja edutul möödumisel oli kostjal õigus lasta kolmandal isikul parandada hageja tööd, sest kostja ei olnud teadlik, et hageja soovib kutsuda eksperdi töö koguse ja kvaliteedi hindamiseks.
38.Kostja on lasknud Vardi Metsahoolduse OÜ-l kõrvaldada puudused hageja töös. Vardi Metsahooldus OÜ on esitanud kostjale arve 924 eurot (t I kd lk 137), millest hageja töös esinevate puuduste kõrvaldamise kulu on 105 eurot. Kostja on maksnud Vardi Metsahoolduse OÜ arve ära. Hageja ei vaidle vastu, et kulutus on põhjendatud. Hagejale pidi olema VÕS § 127 lõike 3 tähenduses ettenähtav, et töövõtulepingu rikkumisel ja lepingutingimustele mittevastava töö tegemisel võib kostja kanda kulusid hageja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja töövõtulepingu rikkumisel ja kostjal tekkinud kulu vahel esineb põhjuslik seos VÕS § 127 lõike 4 mõttes. Kostja poolt Vardi Metsahoolduse OÜ-le makstud tasu hageja töö parandamiseks 105 eurot on mõistlik. Kostjal on õigus nõuda hagejalt 105 euro hüvitamist VÕS § 646 lõike 5 alusel.
39.Kostja on lasknud Kalex Grupp OÜ-l TL isikus kõrvaldada puudused hageja töös. TL pidi tutvustama Vardi Metsahoolduse OÜ-le hageja tegemata tööd, selgitama puuduste kõrvaldamise töö asjaolusid ja tegelema töö ülevaatamisega. Kalex Grupp OÜ on esitanud kostjale arve 1800 eurot (t I kd lk 139), millest hageja töös esinevate puuduste kõrvaldamise kulu on 107.13 eurot. Kostja on maksnud Kalex Grupp OÜ arve ära. Hageja väide, et Kalex Grupp OÜ arve ei vasta käibemaksuseaduse nõuetele, ei sea kahtluse alla arve usaldusväärsust. Arve esitamine kostjale on tõendatud tunnistaja TL ütlusega (t I kd lk 184). TL ütlustega on tõendatud, et hageja puuduste kõrvaldamise
tellis kostja Vardi Metsahoolduse OÜ-lt. TL näitas Vardi Metsahoolduse OÜ-le objekti. Tunnistaja tegeles puuduste kõrvaldamisega kokku 12h ja käis objektil kaks korda. Tavaliselt esitas Kalex Grupp OÜ hagejale arveid väiksemas summas. Vaidlusalune arve oli esitatud tavalisest suuremas summas sellepärast, et arve sisaldas tasu puuduste kõrvaldamise eest hageja töös (t I kd lk 184). Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused usaldusväärsed. TL on andnud kohtuistungil põhjalikke ütlusi hageja töös esinevate puuduste kõrvaldamise osas. Puudub alus arvata, et tunnistaja andis valeütlusi. Tunnistaja ütluste usaldusväärsust ei sea kahtluse alla kostja väide, et tunnistaja ei osanud istungil selgitada puuduste kõrvaldamise tasu suuruse kujunemist. Tunnistaja selgitas, et tasu puuduste kõrvaldamise eest moodustas ca 300 eurot. Kalex Grupp OÜ arve esitamisest on möödunud ca 1,5a ja tunnistaja ei pruugi detailselt mäletada puuduste kõrvaldamise tasu kujunemist. Kuigi Vardi Metsahoolduse OÜ tegi kostja objektil ka muid töid, on TL ütlustega tõendatud ja usutav, et tunnistaja TL pidi tutvustama Vardi Metsahoolduse OÜ-le puuduseid hageja töös ja pidi käima kontrollimas puuduste kõrvaldamist. Seoses hageja puuduste kõrvaldamisega on TL ütlustega tõendatud, et tema on käinud objektil kaks korda ja seega võis tunnistaja ajakulu puuduste kõrvaldamiseks olla suurem Vardi Metsahoolduse OÜ ajakulust. Seega ei kummuta TL ütluste usaldusväärsust hageja väide, et Vardi Metsahoolduse OÜ kõrvaldas puudused hageja töös 2,5 tunniga, mistõttu ei saanud TL ajakulu puuduste kõrvaldamisega seoses olla 12h. Samas on kohus eelnevalt tuvastanud, et TL on käinud kostja objektil juba 08.02.2017, mil ta avastas puudused hageja töös. Vardi Metsahoolduse OÜ on kõrvaldanud puudused hageja töös 11.02.2016 (t I kd lk 34). Seega on usutav, et tunnistaja TL võis tegeleda puuduste kõrvaldamisega perioodil 08.02.2016-11.02.2016 ja puuduste kõrvaldamisele kulunud aeg 12h on mõistlik. Hagejale pidi olema VÕS § 127 lõike 3 tähenduses ettenähtav, et töövõtulepingu rikkumisel ja lepingutingimustele mittevastava töö tegemisel võib kostja kanda kulusid hageja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja töövõtulepingu rikkumisel ja kostjal tekkinud kulu vahel esineb põhjuslik seos VÕS § 127 lõike 4 mõttes. Kohus leidis, et kostja poolt Kalex Grupp OÜ-le makstud tasu hageja töö parandamiseks 107.13 eurot on mõistlik. Kostjal on õigus nõuda hagejalt 107.13 euro hüvitamist VÕS § 646 lõike 5 alusel.
40.Kostjal ei ole õigust nõuda hagejalt VÕS § 646 lg 5 alusel sõiduki Toyota Hilux igakuise liisingumakse osalist hüvitamist summas 16.38 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et märgitud sõiduk oli hõivatud puuduste kõrvaldamisega. Tunnistaja RLi ütlustega on tõendatud, et objektil andis temale juhiseid mees, kes käis halli Mercedes-Benz bussiga (t I kd lk 183 pöördel). TL ütlustega on tõendatud, et tema käis objektil halli MercedesBenz bussiga (t I kd lk 184). TL ütlustest ei nähtu, et tema oleks käinud objektil sõidukiga Toyota Hilux. Seega on tõendamata kostja väide, et tema andis TL kasutusse sõiduki Toyota Hilux ja antud sõiduk oli hõivatud puuduste kõrvaldamisega. Kostja esitatud arve sõiduki liisingumakse tõendamiseks ei ole usaldusväärne (t I kd lk 140). Arvest ei nähtu, millise liisinguesemega on see seotud, arve ei ole seostatav sõidukiga Toyota Hilux. Isegi juhul, kui kostja oleks tõendanud, et sõiduk Toyota Hilux oli hõivatud puuduste kõrvaldamisega, ei saaks sõiduki liisingumakset puuduste kõrvaldamisega seotud osas pidada mõistlikuks kulutuseks VÕS § 646 lg 5 tähenduses. Kostja igakuise sõiduki liisingumakse ja hageja töövõtulepingu rikkumise vahel puudub põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Kostja pidanuks tasuma sõiduki liisingumakse sõltumata hageja lepingurikkumisest.
41.Kostjal ei ole õigust nõuda hagejalt VÕS § 646 lg 5 alusel ka sõiduki Toyota Hilux kütuse kulude 26.64 eurot hüvitamist seoses puuduste kõrvaldamisega hageja töös. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduk oli hõivatud puuduste kõrvaldamisega. Isegi juhul, kui
kostja oleks tõendanud, et sõiduk Toyota Hilux oli hõivatud puuduste kõrvaldamisega, ei ole kostja tõendanud kütusekulu 26.64 eurot. Kohtu hinnangul ei kohaldu kütusekulu osas VÕS § 127 lg 6, sest kostjal on võimalus tõendada kulu suurus, esitades nt arved kütuse ostmise kohta.
42.Kostja mõistlikud kulutused puuduste kõrvaldamiseks hageja töös on 212.13 eurot (105 eurot + 107.13 eurot). Kostjal on õigus nõuda hagejalt 212.13 euro hüvitamist VÕS § 646 lg 5 alusel. Kostja esitas 02.06.2017 tasaarvestuse avalduse. Kohus leidis, et tasaarvestuse formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud ning tasaarvestus on kehtiv. Kostja 02.06.2017 tasaarvestuse tulemusena on poolte nõuded kattuvas ulatuses lõppenud VÕS § 197 lõigete 1 ja 2 järgi. Tasaarvestuse tulemusena tuleb mõista kostjalt hagejale välja tasu töö eest 3537.87 eurot (3750 eurot - 212.13 eurot).
43.Hageja palus välja mõista kostjalt viivise tasunõudelt seaduses sätestatud määras. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel alates tasunõude sissenõutavaks muutumisest 11.02.2016. Samas palus hageja mõista kostjalt välja viivise alates 11.03.2016. Kohus on seotud hageja nõudega ja mõistis kostjalt välja viivise tasunõudelt alates 11.03.2016.
44.Viivise arvestamise juures on oluline see, et kostja esitas tasaarvestuse avalduse. Tuleb arvestada, et tasaarvestatavad nõuded ei lõpe mitte tasaarvestuse avalduse kättesaamise hetke seisuga, vaid tasaarvestus omab tagasiulatuvat toimet. VÕS § 197 lg 2 esimese lause kohaselt lõpevad tasaarvestatavad nõuded tagasiulatuvalt alates tasaarvestuse õiguse tekkimise hetkest. Kohtu hinnangul on kostjal tekkinud õigus tasaarvestada puuduste kõrvaldamise kulutuste hüvitamise nõue hageja tasunõudega alates hetkest, mil kostja on maksnud Vardi Metsahoolduse OÜ-le ja Kalex Grupp OÜ-le tasu puuduste kõrvaldamise eest. Vardi Metsahoolduse OÜ on esitanud arve 12.02.2016 ja arve maksetähtaeg oli 14 päeva, st 26.02.2016 (t I kd lk 137). Seega tasus kostja arve hiljemalt 26.02.2016 ja sellest kuupäevast alates on tal tekkinud õigus tasaarvestada oma kulutuse hüvitamise nõue hageja tasunõudega. Tasaarvestuse tulemusena on hageja õigus nõuda kostjalt tasu maksmist lõppenud Vardi Metsahoolduse OÜ-le makstud tasu 105 euro ulatuses. Kalex Grupp OÜ on esitanud arve kostjale 29.02.2016 ja arve maksetähtaeg oli 14.03.2016 (t I kd lk 139). Seega tasus kostja arve hiljemalt 14.03.2016 ja sellest kuupäevast alates on tal tekkinud õigus tasaarvestada kulutuse hüvitamise nõue hageja tasunõudega. Tasaarvestuse tulemusena on hageja õigus nõuda kostjalt tasu maksmist lõppenud Kalex Grupp OÜ-le makstud tasu 107.13 euro ulatuses.
45.Hageja viivisenõue VÕS § 113 lg 1 alusel perioodi eest 11.03.2016-13.03.2016 summalt 3645 eurot (hageja tasunõudest 3750 eurot arvestas kohus maha kostja poolt hiljemalt 26.02.2016 Vardi Metsahooldus OÜ-le makstud tasu 105 eurot) moodustab 2.41 eurot. Hageja viivisenõue VÕS § 113 lg 1 alusel perioodi eest 14.03.2016-03.12.2017 summalt 3537.87 eurot (hageja tasunõudest 3750 eurot arvestas kohus maha kostja poolt hiljemalt 26.02.2016 Vardi Metsahooldus OÜ-le makstud tasu 105 eurot ja hiljemalt 14.03.2016 Kalex Grupp OÜ-le makstus tasu 107.13 eurot) moodustab 488.42 eurot. Kostjalt tuleb mõista hagejale välja viivis perioodi 11.03.2016-03.12.2017 eest kokku 490.83 eurot (2.41 eurot + 488.42 eurot).
46.Alates 04.12.2017 tuleb tasunõudelt 3537.87 eurot arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivis TsMS § 367 alusel kuni kohustuse täitmiseni.
47.Hagis esitas hageja põhinõude 3750 eurot, mille rahuldas kohus osaliselt, s.o 3537.87 euro ehk ca 94% ulatuses. Seega jättis kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 94% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 6% ulatuses hageja kanda. Apellatsioonkaebus
48.03.01.2018 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus rahuldas hagi suuremas ulatuses kui 840 eurot ning saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt teha uue otsuse. Menetluskulud palus apellant jätta hageja kanda.
49.Kohus on tööde ajamahu tuvastamisel hinnanud vääralt tõendeid. Kohus jättis tunnistaja RLi ütlused tööde ajamahu osas otsuses tähelepanuta, kuigi tegemist on hagejapoolse tunnistajaga, kelle ütlused on usaldusväärsemad kui hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlused. Kohus ei selgitanud, miks on hageja seadusliku esindaja KK vande all antud seletused usaldusväärsemad kui TL ütlused. Kohus jättis analüüsimata asjaolu, et nimetatud isikute ütlused on omavahel vastuolus, mis võib viidata tunnistaja või menetlusosalise ebausaldusväärsusele. Kohus peab sisuliselt põhjendama, miks ta üht või teist tõendit arvestab või tõendi kõrvale jätab. Otsus on ka vastuoluline. Kohus pidas TL ütlusi ajamahu osas ebausaldusväärseks, samas otsuse punktis 25 leidis, et sama isiku ütlused on usaldusväärsed. Samuti tugines maakohus otsuse punktis 10 TL ütlustele, mitte KK vande all antud seletusele. Kohus ei ole põhjendanud, miks teatud aspektides on TL ütlused usaldusväärsed, kuid teistes aspektides mitte.
50.Väär on otsuses toodu nagu hageja seadusliku esindaja seletused vande all tõendaksid seda, et poolte vahel oli kokkulepe töö tasustamise kohta mitte kindlas ajamahus. Tunnistaja JM ütlustest nähtub, et hageja seadusliku esindaja ja kostja objektijuhi TL vahel käis jutt seoses arve tegemisega ja töötundidega, mille arv oli üle 120. Seega ei nähtu tunnistaja ütlustest, et pooled oleks leppinud kokku tasus, mis tugineks tegelikule töötundide arvule. TL ütlustest nähtub, et poolte vahel ei olnud kokkulepet, et tööde kestvus ei olnud kokkulepitud. Kohus leidis, et tõendatud on, et pooled leppisid kokku töö vastuvõtmises ja töö tasustamises üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel. Nimetatu kinnitab, et puudus vajadus leppida kokku täiendavalt telefoni teel töömahtudes. Seega on teiste tõenditega vastuolus hoopis JM ütlused. Parra OÜ hinnapakkumine ei tõenda hageja väiteid, vaid üksnes seda, millistel tingimustel Parra OÜ lepinguid sõlmib. Ühe äriühingu pakkumisest ei saa teha üldistusi ja järeldusi. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei olnud pooltel võimalik prognoosida tööaega.
51.Kohus jättis TL ütlused tähelepanuta osas, milles tunnistaja väitis, et metsamaterjali lõikamine kestis 96h ja materjali väljavedamise aeg on pool lõikamisest. Kohus leidis, et tunnistaja väide ei ole kontrollitav, sest teada ei ole, millistele lähteandmetele ta tugineb (nt kasutatava tehnika jõudlus). Kostja hinnangul ei ole tööks kasutatava tehnika jõudlus määrav, kuna kokkuvõttes peaks töö hind tellijale kujunema samaväärseks. Kuivõrd kehvema tehnikaga tehakse tööd aeglasemalt, peab ka tunnihind madalam olema. TL ütlustest tuleneb, et väljaveo aeg peab olema poole väiksem lõikamise ajakulust. Nimetatust nähtub lõikamise ja väljaveo ajasuhe, mis on omakorda teisendatav vastavate tööde hinnaks.
52.Hageja poolt kostjale saadetud hageja töötajate tööajaarvestus ei ole asjakohane tõend seoses pooltevahelise kokkuleppega tööaja kohta. Pooltevahelise kokkuleppe sisu ei mõjuta see, kui kaua hageja töötajad reaalselt tööd tegid, kuna hageja õigussuhted oma
töötajatega ei puutu töövõtulepingusse. Seoses töömahu kokkuleppega jättis kohus käsitlemata kostja esiletoodu, et tegemist oli poolte vahel esimese koostööga ja puudub mõistlik selgitus, et sellises olukorras sõlmiks kostja lepingu tingimustel, et orienteeruvat tööde teostamise tähtaega kokku ei lepita. Vastaval juhul ei saaks kostja prognoosida kulusid ega võrrelda neid võimalike teiste töövõtjate hindadega. Lepingu sõlmimine tööde tähtaega ja sellest lähtuvat tasu kokku leppimata oleks võimalik üksnes siis, kui poolte vahel oleks varasema koostöö näol välja kujunenud usaldussuhe ning kogemus tööde tegemise kiiruse (aja) osas. Seega on eluliselt ebausutav hageja väide, et tööde teostamise tähtaega kokku ei lepitud.
53.Kostja ei nõustu kohtuga, et hageja on teostanud töid kokku 125h ning kostja ei esitanud arvestust hageja töötajate tööaja kestvuse kohta ja seda kinnitavaid tõendeid, mis lükkaksid ümber hageja väited ja tõendid ning lubaksid asuda seisukohale, et töö tegemisele kulus hagejal vähem aega. Hageja esitatud tööajaarvestusest nähtub, et tööd tehti iga päev järjest ilma pausideta. Vastav dokument ei tõenda aga seda, et hageja reaalselt nii kaua tööd tegi. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et tööd tegelikult terve päev järjest ei tehtud, vaid traktor seisis vahepeal töömeeste vahetuste ajaks. Kohus on küll välja toonud, et tunnistaja RLi ütluste kohaselt vahepeal traktor seisis ning tunnistaja TL ütluste kohaselt töö võis seiskuda hüdraulikaõli puudumise tõttu, kuid teisalt leidis kohus, et ei ole esitatud tõendeid, mis lubaksid asuda seisukohale, et töö tegemisele kulus hagejal vähem aega. Lisaks on kohus jaotanud ebaõigesti tõendamiskoormuse, leides, et kostja peaks esitama hageja töötajate tööajaarvestuse ja vastavad tõendid. Vastupidiselt kohtule leiab kostja, et tööks kasutatava tehnika jõudlus ei ole määrav, kuna kokkuvõttes peaks töö hind tulema sarnane. Määrav ei ole tehnika jõudlus, vaid töö lõplik hind. Otsusest ei nähtu põhjendused, miks kohus leidis, et antud juhul tuleb lähtuda just sellest, et hageja ladustatud metsamaterjali maht oli 603 tihumeetrit nagu hageja seaduslik esindaja vande all väitis. On eluliselt ebausutav, et hageja seaduslik esindaja KK ise käis tihumeetreid mõõtmas nagu ta vande all väitis, kuivõrd KK on ratastoolis, mille tõttu ei ole tal võimalik vastavaid mõõdistusi teostada. Seega jättis kohus alusetult eeltoodud kostja väited ja arvestuse arvesse võtmata ning rikkus oluliselt menetlusõiguse norme. Lisaks märgib kostja, et 12.05.2017 hageja menetlusdokumendis, kus on välja toodud asjaolud, mida hageja soovib oma seadusliku esindaja vande all antavate ütlustega tõendada, ei ole välja toodud metsamaterjali mahtu. Kuna ülekuulamisel tuleb lähtuda sellest, milliste faktiliste asjaolude tõendamiseks vastavat isikut üle kuulata sooviti, on ebaõigesti ja üllatuslikult hageja seaduslik esindaja asunud ütlusi andma täiendavate asjaolude (st metsamaterjali mahu) kohta. Seega on kaevatav otsus ka kostjale üllatuslik.
54.Hageja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Kostja ei nõustu kohtuga, et hageja töö tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks alates ajast, mil kolmas isik kõrvaldas puudused, s.o 11.02.2016, millisest kuupäevast muutus sissenõutavaks ka hageja tasunõue. TL ütlustest nähtuvalt on tõendatud pooltevaheline kokkulepe, et tasu muutub sissenõutavaks tööde üleandmisest ja vastuvõtmisest. Samuti kinnitavad tunnistajate TL ja RLi ütlused, et selline on ka tavaline praktika analoogsete tööde puhul. Hageja ei ole tõendanud, et ta on kokkulepitud tööd lõpetanud ja kostjale üle andnud. Nähtuvalt kostja 10.02.2016 e-kirjast on hageja teostatud tööd puudustega, seega kostja ei võtnud töid vastu. 11.03.2016 kostja e-kirjale hagejale ja TL ütlustele tuginedes on tõendatud, et kostja ei aktsepteerinud hageja esitatud arvet. Seega ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt tasu maksmist, kuna hageja ei teostanud kokkulepitud töid ja tööd ei ole kostja poolt vastu võetud, mistõttu ei ole tasu nõue sissenõutav. Vastupidisele seisukohale asudes on kohus vääralt kohaldanud materiaalõigust.
55.Kuna hageja põhivõla nõue on eeltoodud põhjustel alusetu, ei nõustu kostja kohtuga ka viivisearvestuse ja viivisevõla suuruse osas.
56.Kohus jättis ebaõigesti kohtuistungi protokolli parandamata. Kostja soovis protokolli täpsustamist vastavalt kostja lepingulise esindaja esitatud küsimusele, kuna ainult protokollis kajastatud tunnistaja RLi vastusest ei tule selle mõte ja asjakohasus välja. Kostja ei taotlenud mitte tunnistaja ütluste parandamist, vaid kostja lepingulise esindaja poolt küsituga seoses protokolli täiendamist. Seega taotles kostja enda lepingulise esindaja öeldu osas protokolli parandamist, mistõttu kohtu põhjendus taotluse rahuldamata jätmisel on asjakohatu. Eeldused paranduse tegemiseks olid täidetud, kuna protokoll sisaldab ilmseid ebatäpsusi, mille tõttu jääb tunnistaja ütluste sisu osaliselt avamata. Kostja vastuväidete tõendamise aspektist on oluline see, et kui RL tegi kõnealuseid töid koos paarimehega vaheldumisi, kuna neil oli kahepeale üks traktor töö tegemiseks, siis vahetuste vahel traktor ka vahepeal pikemalt seisis. Viimane tõendab seda, et hageja töötajate tööajarvestus on vale ja reaalselt nii palju hageja kostjale tööd ei teinud. Vastustaja seisukoht
57.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
58.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse muutmiseks ega tühistamiseks. TsMS § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse põhjendatust ja seaduslikkust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Apellatsioonkaebuses esitatud väidetele on maakohus otsuses piisava põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lõikes 6 sätestatust neid ei korda. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud jäävad apellandi kanda.
59.Vastuseks apellandi väidetele selgitab kolleegium järgmist. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt vaidlustatud otsuse tegemisel tõendite ebaõiget hindamist ega näe alust tõendite kogumi ümberhindamiseks. Maakohus on korrektselt lähtunud tõendite hindamisel TsMS § 232 lõikest 1, mille kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades mh poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Käesolevas asjas selliseid kokkuleppeid pooled kohtu ette ei toonud. Samuti ei tuvastanud kolleegim maakohtu poolt ebaõiget tõendamiskoormuse jaotamist. Mh ei saa nõustuda apellandi väitega, et otsuse punktis 9 leidis maakohus, et tõendid hageja töötajate tööaja arvestuse kohta pidi esitama kostja. Maakohus jõudis selles lahendi punktis tõendite analüüsi tulemusena järeldusele, et hageja väide tegelikult tehtud töö kestuse (125 tundi) kohta leidis uuritud tõenditega tõendamist ja et kostja ei lükanud ümber hageja väidet ja tõendeid. Tegemist on TsMS § 230 lõikest 1 tuleneva üldise tõendamiskoormusega, mille kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt vaidlevad käesolevas asjas suulise töövõtulepingu pooled sisuliselt tasu kokkuleppe üle, st puudub vaidlus, et lepiti kokku tunnitasus 25 eurot, millele lisandub käibemaks, samuti selle üle, et töid tehti nädal aega, kuid vaidlus on selle üle, kas oli kokku lepitud mitu tundi tööd
tehakse. Hageja töövõtjana väitis, et kokku oli lepitud tasustamine tegelikult tehtud tundide järgi, kuid kostja tellijana väidab, et tööd pidi tehtama 8 tundi ööpäevas. Seega pidi kumbki pool oma väiteid tõendama. Maakohus asus seisukohale, et hagejal õnnestus tõendamine veenvamalt kui kostjal ning toimiku materjalid annavad ringkonnakohtule aluse maakohtuga nõustumiseks.
60.Tsiviilasja materjalid ei anna alust nõustuda apellandiga ka selles, et maakohus rikkus otsuse põhjendamisel TsMS § 442 lõiget 8. Nimetatud sätte kohaselt peab kohus otsuses kõiki tõendeid analüüsima ja kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Otsuse punktis 7 analüüsis maakohus tööde tegeliku teostamise kestust, tuvastades kogumis hageja seadusliku esindaja KK vande all antud seletusega ja kostja tunnistaja TL ütlustega ka hageja tunnistaja RLi ütlusi ning leidis, et nende tõendite alusel on tuvastav, et hageja tegi töö, mille eest tasu hageb, ajavahemikul 30.01.201607.02.2016. Seega ei ole vaidlustatud otsuse sisuga kooskõlas apellandi etteheide, et maakohus jättis ajamahu käsitluses täielikult tähelepanuta RL ütlused, kuigi tegemist oli hagejapoolse tunnistajaga. Otsuse punktis 8 tuvastas maakohus hageja seadusliku esindaja vande all antud seletuse, hageja e-kirjade, tunnistaja JM ütluste, Parra OÜ hinnapakkumise ja 08.02.2016 arve esitamisele järgnenud pooltevahelise ekirjavahetuse alusel, et poolte vahel oli saavutatud kokkulepe tasustamises tegelikult tehtud töötundide alusel. Samast otsuse punktist nähtub, et maakohus põhjendas, miks ta jätab selle asjaolu tuvastamisel arvestamata TL ütlused – tegemist ei ole kontrollitava väitega. Kolleegium lisab, et TL ei andnud selles osas ütlusi konkreetse elulise asjaolu kohta, vaid esitas oma hinnangu selle kohta, et metsamaterjali väljavedamise aeg on pool lõikamise ajast (t I kd lk 184), mida aga muud tõendid ei kinnita. Seega jättis maakohus asjakohaselt konkreetse tõendi selle asjaolu tuvastamisel arvesse võtmata. TL andis ütlusi erinevate asjaolude kohta, mistõttu pidi maakohus seda tõendit uurima erinevate teiste tõendite kogumis ja selliselt ei ole välistatud, et mõne asja lahendamisel tähtsust omava asjaolu tuvastamisel omistas kohus ütlustele erineva kaalu võrreldes teise asjaolu tuvastamisega. Sama kehtib hageja seadusliku esindaja vande all antud seletuse kohta. Täielikult oleks tulnud maakohtul jätta need tõendid (või üks neist) arvesse võtmata juhul, kui kohus oleks tuvastanud tõendi ebausaldusväärsuse tulenevalt konkreetsest isikust, kuid selliseid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt puudub poolte vahel sisuline vaidlus selles, et traktor, millega RL ja MK vahetustega tööd tegid, vahepeal seisis, st tööd ei tehtud 30.01.2016-07.02.2016 vahetpidamata. Nimetatu nähtub ainuüksi sellest, et hageja väitis töö tegemist sel ajavahemikul kokku 125 tundi, kuid maksimaalselt oleks saanud teha 8x24=192 tundi. Apellatsioonkaebusest ei selgu, kuidas muudab vaidlustatud otsuse ebaõigeks asjaolu, et kohus lahendi punktis 9 ei teisendanud kostja arvestuses esiletoodud 480 pm3 ja hageja seadusliku esindaja seletuses esiletoodud 603 tihumeetrit üheks mahuühikuks. Kohus sisuliselt tsiteeris pooli, kui põhjendas, miks jätab mõlema arvestused arvesse võtmata.
61.Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Pooltevahelise suulise töövõtulepingu tõlgendamisel lähtus kohus VÕS § 29 lõikest 4, arvestades seejuures sama sätte lõike 5 punkte 2-4. Kuna tasu kokkuleppe osas ei saanud teha kindlaks lepingupoolte ühist tegelikku tahet, tuvastas maakohus lepingutingimuse lepingupooltega sarnase mõistliku isiku seisukohalt, võttes arvesse tõlgendust, mille pooled olid samale tingimusele varem andnud, poolte käitumist pärast lepingu sõlmimist ning lepingu olemust ja eesmärki. Lisaks arvestas maakohus VÕS § 25 lõiget 2, mille kohaselt kui lepingupooled ei ole leppinud kokku teisiti, on nad majandus- võu kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mida isikud, kes seda liiki lepinguid vastaval alal sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja enamasti
arvestavad. Samuti tuvastas maakohus selgelt tõenditele ja asjakohastele VÕS-i sätetele viidates tasu sissenõutavaks muutumise, aga ka puudused tehtud töös, võttes viimast arvesse kostja tasaarvestusavalduse lahendamisel.
62.Kolleegium nõustub maakohtuga põhjendustega, millele tuginedes keeldus kohus rahuldamast kostja 03.11.2017 taotlust parandada 30.10.2017 kohtuistungi protokolli tunnistaja Lazurini ütluste osas. TsMS § 53 lõike 1 kohaselt tehakse tunnistaja ütluste osas protokollitu kohe pärast ütluste andmist istungil teatavaks ning võimalikud parandused tehakse protokolli kohe asjaomase isiku vastuväite alusel, eeldusel, et kohus sellise vastuväitega nõustub. Kohtupraktika kohaselt võimaldatakse vastuväiteid lisaks asjaomasele tunnistajale esitada ka menetlusosalistel. Selliselt toimis konkreetsel juhul ka maakohus (protokoll t II kd lk 182-185). Protokollist nähtuvalt kiitis tunnistaja protokollitu heaks. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks protokollitule esitanud vastuväiteid istungil. Vastavalt TsMS § 53 lõikele 1 ei ole tunnistaja ütluste, aga ka vande all antud poole seletuse ja eksperdi arvamuse kohta, protokollitu osas võimalik esitada vastuväiteid sama sätte lõigetes 2-4 sätestatud korras.
63.Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Apellandi poolt vastustajale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 174 lõige 4, § 177 lõige 2).
64.Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu, et tsiviilasja materjalide kohaselt on senini lahendamata kostja 22.11.2017 määruskaebus, mille ringkonnakohus tagastas maakohtule 27.12.2017 TsMS § 663 kohaste toimingute tegemiseks (t I kd lk 43). Ringkonnakohus palus saata määruskaebus uuesti apellatsioonikohtule lahendamiseks pärast 06.12.2017 määruse jõustumise eelduseks olevate toimingute tegemist ja selle määruse jõustumist.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.