4.1.Rahuldada osaühingu "VELIREK" hagi Greengreid OÜ vastu.
4.2.Mõista GREENGREID OÜ-lt osaühingu "VELIREK" kasuks välja kahjuhüvitis 6519 eurot.
4.3.Jätta menetluskulud maakohtus 95% ulatuses GREENGREID OÜ kanda ja 5% ulatuses osaühingu "VELIREK" kanda.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus GREENGREID OÜ kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast lõpplahendi jõustumist. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing "VELIREK" (hageja) esitas 3. märtsil 2023 Tartu Maakohtule hagi GREENGREID OÜ (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja kahju 7822 eurot 80 senti ja sellelt viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-le 1. Hageja vähendas 3. mail 2024 nõuet käibemaksu võrra ja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju 6519 eurot. Hageja märkis hiljem esitatud menetlusdokumentides nõudeks vaid kahjunõude ilma viivisenõudeta. Hagiavalduse ja hageja täiendavate seisukohtade kohaselt toimus 1. oktoobril 2022 Tõõraste külas Reola karjääris kahjujuhtum. Laaduri Caterpillar 950H (laadur) juht (kostja töötaja) ajas koorma laadimise käigus segamini laaduri juhtkangid, mille tõttu vajus laaduri kopa nool vastu hagejale kuuluvat haagist Schmitz Cargopull Gotha (haagis). Laaduri kopa nool vajus vastu haagise ülemist profiili, mis selle tagajärjel sai muljuda. Kahju tekitamine oli seotud kostja majandustegevusega. Tegemist on suurema ohu allikaga tekitatud kahjuga.
2
Hageja pöördus kahju suuruse hindamiseks teenuse osutaja poole, kes tegi hagejale remondipakkumise. Remondipakkumise järgi on kahju suuruseks 5797 eurot 20 senti (koos käibemaksuga), millele lisandub lõhutud haagise remonditöökotta viimise kulud 1200 eurot (koos käibemaksuga). Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole vaidluse lahendamiseks, kuid kostja on hageja ettepanekuid eiranud. Hageja on kandnud kohtueelseid õigusabikulusid 825 eurot 60 senti (koos käibemaksuga).
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja võttis omaks, et kostja töötaja ajas laaduri kopa noole vastu hagejale kuuluvat haagist. Kostja palus vähendada VÕS § 139 lg 1 alusel kahjuhüvitist nullini, kuna kahju tekkimise tõi kaasa hageja tegevus. Laaduri kopp sattus vastu hageja haagist seetõttu, et haagis oli liikunud koorma laadimise ajaks laaduri suhtes põiki. Haagise paiknemine laadimisalas vale nurga all põhjustas laaduri kopa noole kergemat sorti kokkupõrke kostja haagisega. Hageja kahjunõude suurus on ülepaisutatud. VV Auto OÜ pakkumise järgi on selle haagise remondi hinnaks 2081 eurot 40 senti. Haagise mõistlik transpordikulu on ca 350 eurot (ilma käibemaksuta). Miski ei takistanud hagejal vedada kahjustatud haagis ise remonditöökotta ja hoida nõnda kokku veokulusid. Kohtueelsed õigusabikulud on olnud väiksemad. Õigusabiarvetelt nähtuvad peaasjalikult hagiavalduse koostamise kulud, mida ei saa kahjuna nõuda. Hageja jaoks on kõik kulud käibemaksu võrra väiksemad. Hageja saab arvetelt nähtuva käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 16. detsembri 2024. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 6519 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 6561 eurot 46 senti, mõistis selle kostjalt hageja kasuks välja ja märkis, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus leidis, et VÕS § 1056 lg-st 1 tulenevalt lasub vastutus kahju tekkimise eest kostjal kui suurema ohu allika valdajal. VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi hõlmab kahjuhüvitis asja kahjustamise korral eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Riigikohus on leidnud, et asi tuleb parandada mõistlikel tingimustel, st kahjustatud isik peab võimaluse korral valima soodsaima võimaluse. Kui kahjustatud isik laseb teha tarbetult kalli remondi, rikub ta VÕS § 139 lg-s 2 toodud kahju vähendamise kohustust, mis toob kaasa tema kahjuhüvitise vähendamise. Kahjustatud isik ei pea VÕS § 132 lg 3 esimese lause alusel nõuet esitades siiski alati võtma aluseks kõige odavama remondivõimaluse, sest kahju hüvitamise eesmärgist (VÕS § 127 lg 1 ja § 132 lg 3 esimene lause) lähtudes peab remont tagama kahjustatud asja kahjustamise eelse väärtuse maksimaalse taastamise (RKTKo 1.06.2023 nr 2-21-5187, p 16). Maakohus ei nõustunud kostjaga, nagu poleks hageja kahju suurust tõendanud. Hageja esitas kohtule tõendid, millest nähtuvad vajalikud tööd kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks. Haagis remonditi vastavalt Cargoservice OÜ (haagise tootja Schmitz Cargopull Eesti esindaja) pakkumisele nr 2200397. Arve nr 2301710 alusel tasus hageja 4831 eurot (ilma käibemaksuta). Arve kohaselt kulus haagise remondiks 44 tundi (1936 eurot), kasti ülemine
3
profiil SKI maksis 1232 eurot, värvitööd 1343 eurot, pisitarvikud 50 eurot ja kliendi logo 270 eurot. Kostja esitas võrdleva hinnapakkumisena VV Auto OÜ pakkumise, mille järgi oli remondi hinnaks 2081 eurot 40 senti (ilma käibemaksuta). Spetsifikatsioonist nähtub, et arve sisaldab veokasti ülemise ääre remonti, veokasti õgvendamist, veokasti osalist värvimist ja lisaks tarvikuid ja kuluvahendeid, materjale värvimiseks. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et haagist saanuks parandada odavamalt ning esialgne hinnapakkumine sisaldas ka haagise ülemist tala (profiili). Maakohus oli Cargoservice OÜ 2. mai 2024. a kinnitusele ja kostja tunnistaja A.A. vande all antud ütlustele tuginedes seisukohal, et esialgne hinnapakkumine, millele kostja tugineb, ei sisaldanud tala vahetust ja tala hind lisandub esialgsele hinnapakkumisele. Algne hinnapakkumine koos tala hinnaga (1232 eurot) nimetab kahju suuruseks sama summa, mida hageja kostjalt nõuab. Hageja on tõendanud vaidlusaluse profiili vahetamise vajalikkust. Tunnistaja B.B. kinnitas, et kahjustada saanud profiili vahetamise otsustas haagise remontija Cargoservice OÜ. Vaidlusaluse tala vahetamise vajadust kinnitas ka kostja tunnistaja A.A. (VV Auto OÜ esindaja). Hageja tunnistaja B.B. selgitas, et Schmitz Cargopulli tehase juhiste järgi tuli tala vahetada. Kostja tunnistaja A.A. ütluste kohaselt saanuks kostjale tehtud pakkumisega (2081 eurot) haagise remontida kasutuskõlblikuks ning selleks see pakkumine saigi koostatud, et taastada ligilähedane seisund enne avariid. Maakohtu hinnangul on hageja nõue haagise remondiks kulunud kahju hüvitamiseks tõendatud täies ulatuses. Hageja toimis õigesti, kui pöördus Cargoservice OÜ poole, kes on haagise tehase Scmitz Cargopull Eesti esindaja. Kostja ei ole selgitanud, miks ei ole ametlikku esindusse pöördumine majandustegevuses tegutseva isiku puhul lubatud. Tehase ametlik esindus tagab klientidele usalduse, et tehtavad remonditööd saaks tehtud vajaliku hoolsuse ja garantiiga. Vaidlust ei ole selles, et Cargoservice OÜ omakorda pöördus VV Auto OÜ poole, sest Cargoservice OÜ-l endal ei ole võimekust sellist haagist remontida. VÕS § 635 lg 3 järgi ei pea töövõtja täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Tööde tegemise sisendi andis Cargoservice OÜ, kelle hinnangul tulenes haagise kasutusjuhendist vaidlusaluse tala vahetus. Esialgne hinnapakkumine, millele kostja tugineb, ei sisaldanud tala vahetust. Kostja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaks alust kostjalt nõutavat kahjuhüvitist VÕS § 139 või § 140 järgi vähendada. Maakohus ei nõustunud kostjaga, nagu oleks hageja ise soodustanud kahju tekkimist. Samuti ei ole kahju hüvitamine täies ulatuses kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kostja ei ole tõendanud, et kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevalt. Kostja arvates sattus laadurikopp vastu haagist seetõttu, et haagis oli liikunud koorma laadimise ajaks laaduri suhtes põiki. Maakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud ühegi riskivastutust välistava asjaolu esinemist. Kostja selgitas, et tema meelest haagise paiknemine laaduri suhtes põiki tähendab põiki horisontaal suhtes, st et auto koos haagisega nihkus laadimise ajal koorma laadimisalalt tagasi nii, et haagise kasti serv ei olnud enam horisontaalis. Haagise esimene nurk jäi ülejäänud haagisest kõrgemale. Maakohtu hinnangul ei ole asjas määrava tähtsusega kas ja kui kõrgele jäi või võis jääda haagise esimene nurk, sest kahju on tekitatud suurema ohu allikaga. Isegi kui see jäi kõrgemale, pidanuks laadurijuht olukorraga kohenema. Kahju tekitaja süü ei ole oluline. Maakohus viitas teatele liiklusõnnetusest, laaduri juhi C.C. kindlustusandjale antud seletusele ja tema tunnistajana antud ütlustele ning haagisega sõitnud autojuhi D.D. tunnistajana antud ütlustele.
4
Maakohus nõustus hagejaga, et kui laaduri juht oleks rakendanud vajalikku hoolt, ei oleks hageja haagis kahjustada saanud ning hagejal kahju tekkinud. Haagise juht oleks saanud raadio teel anda autojuhile juhiseid, kui tema arvates ei oleks laadimine sellisel juhul olnud ohutu. Hageja esitas transpordikulu tõendamiseks Zeiger Veod arve 828 haagise transpordi eest Tartu-Tallinn 7. veebruaril 2023 ja Tallinn-Tartu 31. augustil 2023, kummagi kohta 500 eurot. Hageja tasus 9. novembril 2023. Kostja seadis transpordikulud kahtluse alla mh seetõtu, et vedude vahele on jäänud ebamõistlik aeg. Maakohus nõustus hagejaga, et antud juhul ei ole transportimise mõnekuuline ajavahemik määrav transporditasu arvestamisel. Kostja esitas Exclusive Logistics Baltic OÜ ja AB Grupp hinnapakkumised vastavalt 342 eurot ja 360 eurot. Hageja leidis, et neilt arveilt ei nähtu, kuidas ja mis asjaoludel on hind kujunenud. Hageja esitas pakkumise samalt ettevõttelt (AB Grupp), kus on detailselt välja toodud, mida transporditakse ja kuidas tellija transpordi läbiviimist soovib, selle järgi on transpordikulu üks ots Tallinna ja Tartu vahel 400 eurot + käibemaks. Hageja selgituste järgi oli 2023. a.-l rasketehnika vedude kilomeetrihind vahemikus 1,3–1,5 eurot kilomeeter+käibemaks, mis ca 720 km veo puhul jääb vahemikku 936–1080 eurot. Seega on hageja hinnangul Zeigeri Veod OÜ esitatud arve vastavuses keskmise turuhinnaga. Maakohtu hinnangul vastab hageja nõutav 1000 euro suurune transpordikulu 2023. aastal keskmisele turuhinnale. Kohtu veendumust ei lükka ümber kostja esitatud võrdluspakkumised. Arvestades, et selliste vedude puhul on tarvis teha kaks edasi-tagasi sõitu, on kostja esitatud hinnapakkumised samas suuruses, st 360 eurot x 2 kahe otsa eest. Vedajal ei ole alati võimalik vältida tühisõitu. Ka ei saa vedamisteenuse tellija (praegusel juhul hageja) ette kirjutada vedajale erinevaid logistikalahendusi. Maakohtu hinnangul ei ole asjas määrava tähtsusega poolte esitatud tõendid kütuse hindade ja sooduspakkumiste kohta. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hageja saanuks transportida haagise ise Tallinnasse või Jürile remonti ning siis saanuks kõne alla tulla vaid kütusehinna hüvitamine. Hageja selgitas, et hagejal tulnuks tasuda veokijuhi palk, kindlustus, raskeveokimaks, teekasutusmaks ja amortisatsioon. Lisaks tulnuks hagejal leida samaks ajaks asendusmasinad ja asendustööjõud, kes sel ajal täidaks muud planeeritud lepingulised tööd. Kui hageja ise oleks vedanud haagise, ei tähenda see, et hagejal muid kulusid peale kütuse ei oleks. Transpordikulu suuruse hindamisel ei oma tähendust, kas haagist parandati Tallinnas, Jüril või veeti seda remondi ajal ühest kohast teise. Vaidlust ei ole selles, et haagis sai kahjustada kostja tegevuse tõttu, haagis vajas seetõttu remonti ja remondiga toimetas Cargoservice OÜ, kelle juurde tuli hagejal haagis vedada ning pärast remonti ka tagasi vedada. Hageja nõutav transpordikulu 500 eurot ühe otsa eest vastab turuhinnale, mistõttu on põhjendatud hageja nõue 1000 eurot haagise transpordiks remondikohta ja tagasi. Viimases seisukohas esitatud kostja lepingulise esindaja arvamus, nagu olnuks haagist võimalik parandada ka Tartus, on oletuslik. Menetluse kestel ei ole kostja seda väidet ja seda kinnitavaid tõendeid esitanud. Tunnistaja B.B.e ütlustest nähtub, et tema teada ei ole Tartu piirkonnas teisi tegijaid. Maakohus märkis, et vastavalt TsMS § 229 lg-le 2 ei ole hagimenetluses tõendiks kostja lepingulise esindaja arvamus. VÕS § 128 lg 3 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt kohtuvälise kahju hüvitamise nõude esitamisega seoses kantud õigusabikulude hüvitamist. Õigusabi kasutamine oli vajalik. Kahju hüvitamise nõude esitamisel ei saa eeldada, et see on midagi nii tavapärast, millega iga ettevõtja toime tuleb. Esitatud arvetelt nähtub arvete kogusumma 1250 eurot 67 senti, kuid kohtueelsete kulude nõude suuruseks on 688 eurot. Hageja nõuab ainult nende kulude 5
hüvitamist, mis kanti kohtueelselt. Õigusteenuse eest maksmisele kuuluv tasu vastab osutatud õigusteenuse mahule ega ületa kohalikku keskmist turuhinda. Hageja on nõuet vähendanud TsMS § 206 lg 1 kohaselt ning nõuab kahju hüvitamist käibemaksuga summa asemel käibemaksuta summa ulatuses, s.o kokku summas 6519 eurot. Maakohus lähtus teadmisest, et hageja ei nõua kahjuhüvitiselt viivist. Maakohus jättis hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus rahuldas hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole kulutusi tõendanud. Riigikohus on leidnud, et kahju mõistlikkuse hindamiseks ei piisa pakkumisest või arvest, soovitav on enne kulutuste tegemist võtta spetsialistidelt hinnang nende vajalikkuse ja mõistlikkuse kohta (RKTKo 18.12.2024, 2-21-13451). Maakohus ei arvestanud sündmuste tausta, mille kohaselt võttis hageja algse hinnapakkumise (12. oktoobril 2022) OÜ-lt Cargoservice summas 4831 eurot, mis oli kostjale teadaolevalt mõeldud esitamiseks kindlustusandjale hüvitamiseks. Hiljem selgus, et hagejal ei olnud haagis vajalikult kindlustatud. Samal ajal (28. oktoobril 2022) küsis kostja VV Auto OÜ-lt hinnapakkumise, mille kohaselt arvestati remondi hinnaks 2081 eurot 40 senti. Kohtumenetluses selgus, et OÜ-l Cargoservice ei ole võimalusi haagise remondiks ja haagis on suunatud remonti VV Auto OÜ-sse, st sama remontija juurde, kellelt kostja võttis hinnapakkumise. VV Auto OÜ 13. märtsi 2023. a arve kohaselt remonditi haagis 2682 euro 50 sendi eest. Seega läks haagise tegelik remont maksma 2682 eurot 50 senti, kuid hageja näitas maksumusena läbi Cargoservice OÜ arve 4831 eurot. Hageja väitel ei sisaldanud VV Auto OÜ arve 2682 eurot 50 senti varuosa ehk haagise profiili (tala) hinda 1232 eurot ja Cargoservice OÜ tõi vastava tala ise VV Auto OÜ remonditöökotta. Kostja leiab, et tala maksumus oli sees nii VV Auto OÜ algses hinnapakkumises kui ka arves OÜ-le Cargoservice. Asja juures oleva VV Auto OÜ 13. märtsi 2023. a remondiarves Cargoservice OÜ-le on märgitud 1. real: remonditööd + materjal, summa 2650 eurot. Materjal ongi uus profiil (tala), muid materjale haagise remondis ei kasutatud. Maakohus ei arvestanud tunnistaja A.A. ütlustega, VV Auto hinnapakkumisega, arvega ega ekirjavahetusega VV Auto ja Cargoservice vahel 2022. a oktoobris, mis kõik kinnitavad, et VV Auto OÜ remondiarves oli sees haagise tala vahetus. Hageja väide, et VV Auto OÜ arvele lisandub kahjuna veel 1232 eurot profiilikulu, on paljasõnaline. Maakohus on arvestanud hageja poolt kohtule esitatud Cargoservice OÜ (B.B.) e-kirjas olevat kinnitust 2. maist 2024, et VV Auto OÜ esitatud arvel märgitud summale lisandus profiili hind. Kinnitus on antud vahetult peale 24. aprilli 2024. a istungit, millel Cargoservice OÜ esindajana andis ütlusi seesama B.B.. B.B. ei rääkinud sellest, et Cargoservice OÜ oleks ise tala tarninud ja selle VV Auto OÜ-le üle andnud või et VV Auto remondikulu ei sisaldanud tala soetamise kulu. Kui B.B. on andnud 2. mai 2024. a e-kirjaga teada, et tööle lisandus veel tala (profiili) hind, siis see on sisuliselt tunnistaja ütluste täiendamine kirjalikus vormis, mis ei ole lubatud. Maakohus on tõendeid ebapiisavalt ja ühekülgselt hinnanud. Hagejal ei olnud põhjust tellida haagise remonti Cargoservice OÜ-lt, kellel ei olnud võimekust remonti teha – sellise tehingu eesmärgiks oli kahjunõude kunstlik suurendamine. Hageja oli kohtumenetluse raames
6
sunnitud avaldama, et tegelikult tegi remondi VV Auto OÜ, kelle kulu oli ca kaks korda väiksem, kui Cargoservice OÜ näidatav kulu. Hageja ei ole tõendanud piisavalt veokulude mõistlikkust. Kostja ei nõustu maakohtuga, et hageja nõutav transpordikulu vastas 2023. aastal keskmisele turuhinnale. Kostja on tuginenud sellele, et hageja kasutuses on MTR-i kohaselt vähemalt 8 sadulveokit ja hageja oleks saanud kõiki neid masinaid kasutada, et toimetada kahjustatud haagis Tartust Harjumaale ja tagasi. Haagisel olev väiksemat sorti mõlk ei takistanud liikluses osalemist ja haagise toimetamist remonditöökotta. Kostja on toonud Zeiger Veod arve kohta esile mitmeid vasturääkivusi, mis muudavad selle arve ebausaldusväärseks. Kostja on taotlenud, et kohus vähendaks kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel nullini, kuna kahju tekkimise tõi kaasa hageja tegevus (haagise ebaõige asetus koorma laadimiseks). Maakohus ei arvestanud kostja taotletud tunnistaja (laadurijuht) ütlusi. Hageja lepingulise esindaja kohtueelsed õigusabikulud ei ole põhjendatud kulu. Alles kohtumenetluses ilmnes, et hageja kahjunõude aluseks võeti Cargoservice OÜ pakkumine, mis on selgelt ülepaisutatud ja tegemist ei olnud ettevõttega, kellel olnuks võimekust remonti teha. Kostja vaidlustab ka menetluskulude jaotuse ja sellisel kujul väljamõistmise. Maakohus ei ole muu hulgas arvestanud, et hageja on nõudest osaliselt loobunud käibemaksu summa võrra, mis moodustas 20% nõudest. Kostja on vähemalt selles osas hagile edukalt vastu vaielnud.
5.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsus on TsMS § 436 lg 1 kohaselt seaduslik ja põhjendatud. Kostja ei ole toonud välja ühtegi TsMS § 631 lg-s 1 nõutud asjaolu. Maakohus on otsuses kõiki tõendeid kaaludes asunud seisukohale, et kahjuhüvitis vastab asja parandamise mõistlikele kuludele. Kostja jätkab asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomist. Kostjale on teada, et tema võetud hinnapakkumine ei sisaldanud profiili hinda ning see on tõendatud kostja enda tunnistaja 24. aprilli 2024. a kohtuistungil antud ütlustega. Hinnapakkumisel ei tähenda sõna „vahetamine“ seda, et töövõtja on oma kuludega tarninud varuosa, mille vastu vahetatakse. Sõidukite remontimisel ei ole haruldane, et töö tellija soetab ise võimalikult soodsalt varuosa ning laseb teha vaid vahetuse. Hageja on maakohtu menetluses selgitanud, miks ta on pöördunud ametliku esinduse poole. Cargoservice OÜ esindaja B.B. kinnitas 24. aprillil 2024 antud ütlustes, et hinnapakkumise koostamiseks vaatas nende töötaja haagise isiklikult üle ning profiili väljavahetamise otsustas esindus, juhindudes Schmitz Cargopull tehase juhistest. Kuigi kostja tunnistaja A.A. väitis, et tema arvates võib kahjustatud osi ka lihtsalt taastada, ei saa tema ütlustest lähtuda. A.A. väitis 24. aprilli 2024. a istungil, et otsuse, kas tala tuleb vahetada või taastada, teeb tellija. Tõele ei vasta kostja väited, et tema poolt esitatud transpordi hinnad sisaldasid edasi-tagasi sõite nii haagise sihtkohta transportimisel kui ka tagasi. Kostja edastatud hinnapakkumistelt ei nähtu, mis alusel on hind kujunenud. Hageja on esitanud tõendi samalt ettevõttelt (AB Grupp), kus on detailselt välja toodud, mida transporditakse ja kuidas tellija transpordi läbiviimist soovib. Kostja väited, mille kohaselt transpordiettevõtted küsivadki tasu vaid ühe edasi-tagasi sõidu eest, kuna tavaliselt täidetakse need uute tellimustega, ei ole asjakohased. Suurte masinate ja esemete transpordil kehtivad teistsugused reeglid. Ei ole eluliselt usutav, et ajal, mil tellija 7
vajab transporti masina remonti viimiseks, vajab sarnane suuremõõtmeline objekt samal marsruudil tagasisõitu. See on tõendatud ka hageja esitatud AB Grupp hinnapakkumisega. Kostja väide, mille kohaselt oleks hageja pidanud ise haagise remonti viima ja sealt tooma, ei ole adekvaatne. Isegi kui hageja oleks ise haagise transpordiga tegelenud, tulnuks tal tasuda veokijuhi palk, kindlustus, raskeveokimaks, teekasutusmaks ja amortisatsioon. Lisaks tulnuks hagejal leida samaks ajaks asendusmasinad ja asendustööjõud. Hageja pakkus kohe pärast kahjujuhtumi toimumist kostjale ise võimalust korraldada haagise parandus. Kostja ei reageerinud hageja ettepanekutele kohtuvälise lahenduse leidmiseks. Seejärel tellis hageja parenduse ametlikult esinduselt (Cargoservice OÜ). Hageja on nõuet täpsustanud ja jäänud seisukohale, et nõuab kahju hüvitamist käibemaksuta summas. Hageja ei loobunud nõudest osaliselt, vaid vähendas nõuet käibemaksu summa võrra.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maakohtu otsus tuleb tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ülejäänud osas ei anna apellatsioonkaebuses esitatud väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega jätab menetluskulud maakohtus 95% ulatuses kostja ja 5% ulatuses hageja kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad kostja kanda. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7.Hageja nõuab kostjalt hagejale kuuluvale haagisele kahju tekitamise hüvitamist. Ringkonnakohtus ei vaidlusta kostja, et 1. oktoobril 2022 vajus kostjale kuuluva laaduri kopa nool koorma laadimise käigus vastu hagejale kuuluva haagise ülemist profiili, mis selle tagajärjel sai muljuda. Kahju tekitamine oli seotud kostja majandustegevusega. Kostja vaidlustab ringkonnakohtus maakohtu poolt tuvastatud hageja kahjunõude suurust ning hageja kulutuste suurust kohtueelsele õigusabile. Kostja leidis, et hageja hüvitist tuleks VÕS § 139 lg 1 alusel vähendada, kuna hageja tegevus (haagis asetses koorma laadimiseks valesti) tõi kaasa kahju tekkimise. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu lahend on raskesti jälgitav, otsuses on korratud sisuliselt kogu menetluse käiku. TsMS § 442 lg 7 järgi märgitakse otsuse kirjeldavas osas loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid. Kirjeldav osa ei ole aga kronoloogiline kohtumenetluse ja menetlusosaliste seisukohtade ümberjutustus (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne II, Tallinn 2017, koost. V. Kõve jt, § 442 komm 3.8.1.c). Maakohus kirjeldab poolte seisukohti suures mahus uuesti ka otsuse põhjendavas osas. Kuigi maakohus on otsuse põhjendavat osa liigendanud, ei lihtsusta maakohtu poolt valitud jaotised asjast arusaamist. Riigikohus on mitmes lahendis selgitanud, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (vt nt RKTKo 17.06.2015, 3-2-1-69-15, p 12 jj), otsuse põhjendavast osast ei ole võimalik selgelt aru saada, millised asja lahendamiseks olulised asjaolud on kohus lugenud tuvastatuks. Selliselt ülesehitatud lahend võib raskendada lahendi vaidlustamist ning tekitada pooltele täiendavat menetluskulu.
8
8.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus lõppjäreldusena õigesti hageja nõude rahuldanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjas on tuvastamist leidnud, et kostja töötaja on tekitanud hagejale kuuluvale haagisele kahju. Laaduri juht ajas segamini laaduri juhtkangid. Kostja töötaja selgituse (I kd, tl 43) ja kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et kopajuhi poolt vale kangi tõmbamise tõttu põhjustas kopa kulbi tagakinnitus hagejale kuuluvale haagisele kahju. Hageja vastutab oma töötaja poolt tekitatud kahju eest (VÕS § 1054 lg 1). Hageja ei ole tuginenud oma nõudes sellele, et hagejale tekkis kahju hageja ja kostja vahelise lepingulise kohustuse täitmise käigus.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja on tõendanud kahju (remondikulutuste) suuruse ja maakohus on õigesti hageja nõude rahuldanud. Kostja apellatsioonkaebusele vastuseks märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 230 lg 1 järgi tuleb hagimenetluses poolel tõendada neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja esitas tõendina oma remondikulude kohta Schmitz Cargopull Eesti esindaja Cargoservice OÜ pakkumise ning arve 5797 eurot 20 senti. Pakkumise koostaja Cargoservice OÜ töötaja B.B.e kohtuistungil antud ütluste kohaselt (I kd, tl 84 pöördel) käidi enne pakkumise tegemist kohapeal haagist üle vaatamas. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja toimis õigesti, kui pöördus haagise parandamiseks Cargoservice OÜ kui haagise tehase Schmitz Cargopull Eesti esindaja poole. Kostja ei ole põhistanud apellatsioonkaebuse väiteid, mille kohaselt erinevad remondiga tegelevate ettevõtete pakkumised sõltuvalt nende adressaadist. Kostja väitel oli pakkumine esialgselt mõeldud kindlustusandjale, kuid ei selgitanud menetluses üheselt arusaadavalt, mille poolest erineb kindlustusele tehtav pakkumine. Ringkonnakohtu hinnangul on usutav tunnistaja B.B.e seisukoht, mille kohaselt ei sõltu pakkumise hind sellest, kas tegemist on liikluskindlustusjuhtumile tehtava pakkumisega või läheb arve kindlustusele või tarbijale. See, et haagiste remondiga tegelev ettevõte ei tee kõiki töid ise, vaid kasutab teatud tööde puhul koostööpartnereid ja lepib kokku alltöövõtus, on remonditöid tegeva ettevõtte puhul pigem tavapärane. B.B.e kinnitusel teeb Cargoservice OÜ töid vastavalt sellele, nagu on ette näinud Schmitz Cargopulli valmistaja ja vastavalt sellele antakse töökodadele remondijuhised. Praegusel juhul anti alltöövõtjale juhis, et see tala tuleb kahjustatud piirides vahetada, selline juhis tuleneb haagise kasutusjuhendist. Kasutusjuhendis on kirjeldatud, milliseid tegevusi tohib selle haagisega teha. Kostja ei ole tõendanud apellatsioonkaebuse väiteid, et hageja on teinud kahjunõude kunstlikult 2148 euro 50 sendi võrra suuremaks. Kostja esitas VV Auto (Cargoservice OÜ alltöövõtja) pakkumise, mille kohaselt oleks kulunud haagise remondiks ilma käibemaksuta 2081 eurot 40 senti (I kd, tl 38). Asja juures on ka VV Auto OÜ 13. märtsi 2023. a remondiarve Cargoservice OÜ-le, milles on märgitud „remonditööd + materjal, summa 2650 eurot.“ Kostja leiab eelkõige, et alltöövõtja pakkumused sisaldasid ka kasti ülemist profiili, mistõttu oleks hageja saanud remonditööd oluliselt odavamalt, kui tööd oleks tellitud otse VV Auto OÜ-lt. Ringkonnakohus jääb eelnevalt väljendatu juurde, et puudub alus kahelda Cargoservice OÜ pädevuses remonditööde läbiviimisel. Hageja ei pidanud võtma otse ühendust Cargoservice OÜ alltöövõtjatega. Cargoservice OÜ töötaja B.B. kinnitas, et VV Auto tehtud tööle lisandus värvimata kasti ülemine profiil (I kd, tl 98). Ringkonnakohus ei ole nõus kostja apellatsioonkaebuse väitega, et kirjalik kinnitus on lubamatu tõend. Tõendiks on tsiviilasjas TsMS § 229 lg 1 järgi igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille
9
alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. See, et isikut on samas asjas ära kuulatud vande all, ei tähenda, et tema kirjalikke selgitusi ei saaks menetluses hinnata koos teiste esitatud tõenditega. Lisaks märgib ringkonnakohus, et VV Auto töötaja A.A. ütlustest ei tulene, et VV Auto OÜ on pakkunud Cargoservice OÜ-le haagise tala vahetamist, mis on fikseeritud VV Auto OÜ arvel materjalina. A.A. ütluste järgi võib üks pikitala maksta 1200 eurot, aga täpseid hindasid, mis varuosad maksavad, ei osanud tunnistaja öelda, kuna antud haagise kohta ei ole ta varuosa päringut teinud.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja kahjuna nõutav transpordikulu on põhjendatud ja hageja on seda kulutust ka tõendanud (I kd, tl 99 jj). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on transpordiga seotud kulutuste osas poolte esitatud tõendeid õigesti hinnanud (maakohtu otsuse p-d 27–33), ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja ei korda neid TsMS § 654 lg 6 järgi. Hageja ei pidanud vedama kahjustatud haagist ise remonditöökotta, aga isegi kui ta oleks seda teinud, oleks kostjal tulnud hüvitada mõistlikud veoga seotud kulud, mis oleksid tulnud hüvitada siis, kui vedanud oleks kolmas isik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga kostja esitatud tõenditele haagise veokulude kohta.
11.Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole menetluses tõendanud asjaolude esinemist, mis annaksid alust vähendada kahjunõude suurust VÕS § 139 lg 1 alusel. Ekslik on apellatsioonkaebuses avaldatu, et kostja taotletud laadurijuht andis maakohtus ütlusi, millest tuleneb haagise ebaõige asetus koorma laadimise suhtes. Liiklusõnnetuse teates kinnitas kostja töötaja C.C., et ta tõstis kulbi haagise peale. C.C. kirjaliku selgituse kohaselt juhtus õnnetus siis, kui ta laadis laaduriga veokit ja tõmbas kogemata valet kangi. Kangid asuvad kõrvuti ja on lühikesed ning vaid näpuliigutusega liigutatavad. Selle tulemusel vajus laaduri kulbi vars vastu haagise ülemist piiret. Ka kohtuistungil ei väljendanud C.C. kordagi, et õnnetuse põhjustas või selle tingis hageja töötaja vale käitumine. C.C. selgitas, et „haagis liikus laadimise ajal, haagis kõigub kui materjali sisse pannakse. Auto edasi-tagasi ei sõitnud, seisis paigal. See on tavapärane, et karjääris on maapinnal muhud ja lohud, on ebatasane, sellega peab laadija arvestama ja ka autojuht.“ C.C. ütluste kohaselt näeb laadurijuht, kui haagis paikneb halvasti, ja siis ütleb ta seda autojuhile. Hageja laaduri juht kinnitas kohtuistungil, et õnnetuse järel tunnistas kostja töötaja oma süüd, kuna ta ajas nupud segamini.
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti rahuldanud ka hageja nõude kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust pidada kohtueelseid õigusabikulusid põhjendamatuks kuluks. Ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et remondikulude hüvitamine vastavalt Cargoservice OÜ pakkumisele oli põhjendatud.
13.Ringkonnakohus muudab maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Kuna otsus tehti kostja kahjuks, leidis maakohus, et menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Maakohus ei arvestanud menetluskulusid jaotades, et hageja on pärast hagi menetlusse võtmist haginõuet käibemaksu summa võrra vähendanud. Haginõude vähendamine saab menetluslikult olla kas haginõude osaline tagasivõtmine või hagist osaline loobumine, millisel juhul tuleb vastavalt kas jätta hagi osaliselt läbi vaatamata või menetlus lõpetada (vt RKTKo 20.03.2019, 2-14-61508, p 17). Seega tuli maakohtu menetluskulude jaotamisel arvestada täiendavalt TsMS § 168 lg-s 2 sätestatut, mille kohaselt kannab hageja
10
menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lg-test 3–5 ei tulene teisiti. Praegusel juhul ei ole tegemist TsMS § 168 lg-tes 3–5 nimetatud olukorraga. Ringkonnakohus arvestab menetluskulude jaotamisel, et käibemaksu nõudmine ei olnud asjas keskne vaidlusküsimus ning pärast nõude vähendamist jätkus asjas menetlus enam kui pool aastat. Poolte menetluskulud, mis on tingitud nõude esitamisest käibemaksuga summas, ei ole proportsionaalsed nõude vähendamise ulatusega. Ringkonnakohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 2 alusel 95% ulatuses kostja ja 5% ulatuses hageja kanda.
14.Apellatsioonkaebuse olulises osas rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
15.Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus (vt RKTKo 10.04.2019, 2-15-1553/166, p 25). (allkirjastatud digitaalselt)
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.