Hageja Osaühing Blaumont Invest (registrikood 11176328, asukoht Lodumetsa tee 38, 11912 Tallinn), lepinguline esindaja Carlo Kask (Creditreform Eesti OÜ, Pirita tee 20, 10127 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses ärakuulamiseta
Osaühingu Blaumont Invest hagi XXX vastu rahalises nõudes
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista XXXlt liisingueseme jääkväärtus summas 689,58 (kuussada kaheksakümmend üheksa eurot ja 58 senti) eurot, intress 87,99 (kaheksakümmend seitse eurot ja 99 senti), lisakulud 108,23 (ükssada kaheksa eurot ja 23 senti) ja viivis 68,25 (kuuskümmend kaheksa eurot ja 25 senti) eurot Osaühingu Blaumont Invest kasuks.
Välja mõista XXXlt viivis liisingueseme jääkväärtuselt 689,58 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2017 kuni kohustuse täitmiseni Osaühingu Blaumont Invest kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud 71% ulatuses XXX kanda ja 29% ulatuses Osaühingu Blaumont Invest kanda.
5.Välja mõista XXXlt menetluskulud 291,10 (kakssada üheksakümmend üks eurot ja 10 senti) eurot Osaühingu Blaumont Invest kasuks.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXXl tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Osaühingu Blaumont Invest kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.
2-17-10134 Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.26.10.2015 sõlmisid liisinguandja MOGO OÜ ja kostja liisingulepingu nr L26102015/0110 (tl 56), mille alusel omandas liisinguandja ning andis kostja kasutusse mootorsõiduki MAZDA 6 (väljalaskeaasta 2003, numbrimärk XXX, kerenumber JMZGY19R231121803) netohinnaga 2000 eurot. Liisingusummalt tuli tasuda intressi 3,15% kuus ehk 37,80% aastas. Krediidikulukuse määr oli 47,93% aastas. Liisingusumma kohustus kostja tasuma 72 kuu jooksul. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi, ütles liisinguandja 29.02.2016 liisingulepingu üles (tl 14). Liisingueseme jääkväärtuseks liisingulepingu ülesütlemise hetkel oli 1307,08 eurot. Lisaks tuli kostjal tasuda tähtajaks tasumata intressimakseid, summas 87,99 eurot (intress vahemikus 26.02.2016 – 29.02.2016).
2.18.03.2016 müüs liisinguandja sõiduki hinnaga 617,50 eurot (741 eurot käibemaksuga).
3.Ülesütlemisest tekkisid liisinguandjale järgnevad lisakulud: puksiirteenus 72 eurot, sõiduki hoiustamiskulud 14 eurot 7 päeva eest ja sõiduki müügikulud vastavalt liisinguandja hinnakirjale (tl 17) 22,23 eurot ehk 3% sõiduki müügihinnast.
4.Kuna müügist saadud summa 617,50 eurot ei katnud tervikuna liisingueseme jääkväärtust summas 1307,08 eurot, pidi kostja hüvitama liisinguandjale liisingueseme jääkväärtuse ja liisingueseme müügihinna vahena 689,58 eurot, millele lisandub liisingusumma intress 87,99 eurot kuni liisingulepingu ülesütlemiseni ja ülesütlemisest tekkinud lisakulud 108,23 eurot.
5.MOGO OÜ loovutas nõude hagejale 29.06.2016 (tl 18). Hageja nõue ja põhjendused
6.Hageja palub kostjalt välja mõista liisingueseme jääkväärtuse 689,58 eurot, intressi 87,99 eurot, lisakulud 108,23 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 311 eurot, viivise põhinõudelt alates 01.07.2017 0,1% tasumata summalt päevas kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 361, § 76 lg 1 ja 3, § 100, § 101, § 108, § 367 lg 1, 3 ja 4, § 113 lg 1.
2-17-10134
7.Hageja märgib, et liisinguandja palus 30.03.2016 nõudeavalduses võlgnevuse tasuda 7 kalendripäeva jooksul ehk hiljemalt 05.04.2016. Kostja jättis võlgnevuse õigeaegselt tasumata. Sellest tulenevalt on hagejal õigus vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja kokkulepitud viivise määrale 0,1% 689,58 eurolt nõuda kostjalt viivist summas 311 eurot ajavahemiku 06.04.2016 – 30.06.2017 eest. Kostja vastuväited
8.Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtu põhjendused
9.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
10.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
11.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
12.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
13.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
14.Puudub vaidlus, et 26.10.2015 sõlmisid liisinguandja MOGO OÜ ja kostja liisingulepingu nr L26102015/0110, mille alusel omandas liisinguandja ning andis kostja kasutusse mootorsõiduki MAZDA 6 (väljalaskeaasta 2003, numbrimärk XXX, kerenumber JMZGY19R231121803) netohinnaga 2000 eurot (tl 5-6). Lepingule kohaldusid liisingulepingu üldtingimused (tl 6 pöördel – 8). Kostja kohustus liisingusummalt tasuma intressi 3,15% kuus ehk 37,80% aastas. Liisingusumma kohustus kostja tasuma 72 kuu jooksul (tl 5-86). Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi,
2-17-10134 ütles liisinguandja 29.02.2016 liisingulepingu üles (tl 14). Liisingueseme jääkväärtuseks liisingulepingu ülesütlemise hetkel oli 1307,08 eurot. 18.03.2016 müüs liisinguandja sõiduki hinnaga 617,50 eurot (741 eurot käibemaksuga). Ülesütlemisest tekkisid liisinguandjale järgnevad lisakulud: puksiirteenus 72 eurot, sõiduki hoiustamiskulud 14 eurot ja sõiduki müügikulud 22,23 eurot. Kostja ei ole eelnimetatu osas vastuväiteid esitanud.
15.Seega eeltoodut arvestades on hageja nõue põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele liisingueseme jääkväärtuse ja liisingueseme müügihinna vahe 689,58 eurot, intress 87,99 eurot ja lisakulud 108,23 eurot.
16.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise ajavahemiku 06.04.2016 – 30.06.2017 eest 311 eurot ja edasi viivise 0,1% päevas alates 01.07.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on arvestanud viivist liisingulepingus kokkulepitud vähendatud viivisemäära alusel.
17.VÕS § 195 lg 2 kohaselt kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.
18.Kohus on seisukohal, et hagejal puudub tulenevalt VÕS § 195 lg 2 õigus pärast hagi aluseks oleva liisingulepingu ülesütlemist nõuda lepingus kokkulepitud viivisemäära alusel viivist. Hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses, s.o VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega on põhjendatud viivis ajavahemiku 06.04.2016 – 30.06.2017 eest summas 68,25 eurot (689,58 x 0,0805 / 365 x 86 + 689,58 x 0,08 / 365 x 365) ning alates 01.07.2017 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt (689,58 eurot) kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
19.Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus menetluskulud 71 % ulatuses kostja kanda ja 29 % ulatuses hageja kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt
2-17-10134 menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 430 eurot, millest riigilõiv on 200 eurot, maksekäsu kiirmenetluse õigusabikulu on 20 eurot ja hagimenetluse õigusabikulud 210 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
23.Kohus uurinud materjale leiab, et riigilõivu tasumine summas 200 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 25).
24.Kohus leiab, et arvestades nõuet, asja materjale ja tehtud menetlustoiminguid, on põhjendatud õigusabikulu käesolevas asjas on 210 eurot. Põhjendatud menetluskulu ei ole maksekäsu kiirmenetluse õigusabikulu, kuivõrd käesolevas tsiviilasjas ei ole maksekäsu kiirmenetlust toimunud.
25.Kokku mõistab kohus vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja menetluskulud summas 291,10 eurot (71% 410 eurost).
26.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.