Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.05.2025, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas
Tsiviilasja number
2-23-7513
Tsiviilasi
R.V hagi D.S-i vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
608,77 eurot Hageja: R.V (isikukood XXX); Kostja: D.S (isikukood XXX); Kostja lepinguline esindaja: Gunnar Leht.
Menetluse liik
Kirjalik lihtmenetlus
Jätta R.V hagi D.S-i vastu täies ulatuses rahuldamata. Jätta menetluskulud R.V kanda. Määrata kindlaks D.S-i menetluskulude rahaline suurus summas 545 eurot. Mõista R.V-lt D.S-i kasuks välja menetluskulud summas 545 eurot. Maakohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Apellatsioonkaebuse esitamisel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse ja menetleb asja ringkonnakohtus üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Maakohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Juhul, kui pool sellest hoolimata esitab maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.
R.V (edaspidi ka hageja) esitas 23.05.2023 kohtusse hagi D.S-i (edaspidi ka kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Vastavalt 02.10.2023 hagiavalduse täpsustusele juhtus 16.08.2022 kella 6 paiku hageja ja kostja vahel liiklusavarii, mille käigus sõitis kostja autoga otsa jalgrattal liikunud hagejale, mille tagajärjel sai vigastusi nii hageja kui tema jalgratas. Hageja nõuab avarii tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist, mis seisneb lõhutud jalgrattaga seotud kuludes summas 213,77 eurot ja hageja ravikuludes summas 215 eurot. Lisaks nõuab hageja ka edasiste ravikulude hüvitamist perioodiliste maksetena 20 eurot kuus kuni avariist põhjustatud terviserikete paranemiseni.
Kostja teatas 17.11.2023 hagivastuses, et vaidleb hagiavaldusele vastu ega tunnista haginõudeid. Kostja tunnistas, et tal juhtus 16.08.2022 hagejaga liiklusavarii, mille käigus ta sõitis autoga jalgrattal sõitnud hagejale otsa, kuid kuna kostja lasi enda kulul hageja jalgratta korda teha, siis peab kostja hageja jalgrattasse puutuvat kahjunõuet alusetuks. Hageja ravikuludega seotud kahjunõude osas leidis kostja, et hageja ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu toimunud avarii ja väidetavate ravikulude vahel ning ka ravikulude suurus on jäänud tõendamata.
Kohus kuulas 14.11.2024 istungil ära tunnistaja P.Q ning suunas pooli kompromissile. Kuivõrd pooled kokkulepet ei saavutanud, määras kohus hagejale haginõuete tõendamiseks täiendava tähtaja. Hageja ei esitanud talle määratud tähtaja jooksul kohtule täiendavaid tõendeid. Kohus määras 11.03.2025 määrusega, et lahendab asja kirjalikus lihtmenetluses.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõikele 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras (n-ö lihtmenetluses), järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 näeb ette, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Eeltoodust lähtuvalt lahendab kohus käesoleva asja oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas eelkõige õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
Kohus on seisukohal, et hageja hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
Kohus tuvastas, et poolte vahel toimus 16.08.2022 liiklusavarii, mille käigus sõitis kostja autoga otsa jalgrattal liikunud hagejale. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1057 p-le 3 vastutab mootorsõiduki otsene valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu. Seega vastutab kostja kui mootorsõiduki otsene valdaja selle käitamisel 16.08.2022 toimunud liiklusavarii tagajärjel hagejale tekkinud kahjude eest.
Vastavalt VÕS § 127 lõikele 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lõike 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Lõike 5 järgi tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai
2
kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.
Hageja nõuab kostjalt avarii tagajärjel jalgrattale tekkinud kahju hüvitamist summas 213,77 eurot (dtl 62). Kohtule arusaadavalt moodustab vastav summa viga saanud jalgratta ostuhinnast summas 183,77 eurot (hageja ostis viga saanud jalgratta 10.05.2020 Weske Poest hinnaga 183,77 eurot, vt dtl 60) ning viga saanud jalgratta tagumise ratta kordategemise kulust summas 30 eurot (hageja väidab, et tasus 30.08.2022 jalgratta tagumise ratta kordategemise eest Weske Poele 30 eurot, dtl 38).
VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lõikele 1. Lõige 1 näeb ette, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.
3
sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.
4
Alo Noormets kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.