Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus

Asjaolud ja menetluse käik

XX (avaldaja, võlgnik) ümberkujundamiseks.

esitas

28.08.2017

Harju

Maakohtule

avalduse

võlgade

Avalduse kohaselt on Harju Maakohtu 13.02.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-10697 YY-lt ja avaldajalt solidaarselt Nordea Bank AB Eesti filiaali kasuks välja mõistetud põhivõlg 44 855,75 eurot, intress 579,61 eurot ja viivis 10 413,01 eurot ning menetluskulud 1100 eurot. Teine solidaarvõlgnik hoidub väljamõistetud kohustuse täitmisest kõrvale. 23.01.2018 esitatud dokumendi järgi on avaldaja keskmine brutotöötasu 796,82 eurot. Avaldajale kuulub 1⁄2 kinnisasjast XX. Avaldaja soovis kujundada ümber Luminor Bank AS-i (Nordea Bank AB Eesti filiaali õigusjärglane) (võlausaldaja) nõude järgmiselt: avaldaja maksaks võla 51% ulatuses, s.o 29 043,67 eurot. Avaldaja on võimeline tasuma igakuiselt 70 eurot. Kohustuse täitmise aeg on ca 34 aastat. Võlgnik esitas enda pangakontode väljavõtted ajavahemiku 01.08.2014 - 07.08.2017 kohta ja tõendi AS-ist S töötasu kohta, millest nähtub, et keskmine brutotöötasu on 796,82 eurot. Võlgniku kulutused on kokku 320,66 eurot kuus. Avaldaja palus arvestada sellega, et ta on solidaarvõlgnik ning asjaoluga, et ta soovib endale kuuluvat kinnisasja osa säilitada. Makseraskused tekkisid põhjusel, et avaldaja on parema küünarluu ülaotsa murru tagajärjel osaliselt töövõimetu, tema sissetulek on väike. Maksejõuetuse edasiseks vältimiseks üritab avaldaja leida lisakoormust. Täpsustatud ümberkujundamisavalduse kohaselt on võlgnik nõus tasuma 51% kohustusest 194 osamaksena (kuni 15.12.2033) igakuiselt 150 eurot. Võlausaldaja arvamuse kohaselt on avaldaja esitatud andmed puudulikud ning võlgade ümberkujundamise kava ja selle täitmine läbi mõtlemata. Kui avaldaja keskmine töötasu on tõepoolest 796,82 eurot kuus ning tegemist on brutotöötasuga, siis peaks avaldaja keskmine netotöötasu olema ca 714,50 eurot, mis on oluliselt suurem, kui eelnevalt avaldaja avaldatud töötasu suurus (esmases avalduses netotöötasu 434 eurot). Kui keskmine netotöötasu on 714,50 eurot ning igakuised kulutused 320,66 eurot, siis peaks avaldaja olema võimeline tasuma rohkem kui 70 eurot kuus. Avaldaja taotles maksegraafikut 415 kuuks (s.o 34 aastat ja 7 kuud) ning seega kohustuse lõppedes oleks avaldaja vanus 80 eluaastat. On ebausutav, et avaldaja on võimeline graafikut korrektselt täitma kuni 80 eluaastani. Uue avalduse järgi tasuks avaldaja osamakseid võlausaldajale 16 aasta jooksul. Seega oleks avaldaja kohustustega seotud väga pikaajaliselt ning võlausaldajal puudub igasugune garantii, et avaldaja kava täidab ning nõuded ümberkujundamiskavas märgitud ulatuses rahuldatud saavad. Esitatud maksegraafik on ebareaalne, ebamõistlikult pikk ning võlausaldaja huve kahjustav. Kinnisasja (registriosa nr XXXXXX) turuväärtus on AS Pindi Kinnisvara hinnangul ca 20 000–25 000 eurot, seega avaldajale kuuluva 1⁄2 mõttelise osa väärtus ca 10 000–12 500 eurot. Avaldaja ei ole põhistanud, miks talle kinnisasja mõttelise osa omandi säilitamine oluline on, kinnisasi ei ole avaldaja elukoht, avaldaja seal enda sõnul ei käi ning selle müük aitaks tema kohustusi võlausaldaja ees koheselt ja suures ulatuses vähendada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lg 3 ja 4 järgi peab võlgniku tulust andma usaldusisik võlgnikule üle 25%. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Seega, kui võrrelda avaldaja maksegraafikut võimalike laekumistega pankrotimenetluse korral, siis tuleb arvesse võtta, et lisaks kinnistu mõttelise osa müügist laekuvale tulemile oleks võlgadest vabastamise menetluses võimalik avaldaja igakuisest tulust kinni pidada kuni 75% ja seda vähemalt 5 aastat. Lisaks toimuks nõude rahuldamine oluliselt lühema aja jooksul.

Maakohus kuulas 09.01.2018 ära võlgniku ja võlausaldaja. Võlgnik selgitas, et tal on allergia ja ta ei saa igasugust tööd teha. Kui ta vend tahab tema osa kinnisasjast ära osta, siis ei ole ta vastu. Sis on tunnitasu ja iga kuu on töötasu suurus erinev, keskmiselt 630 eurot kuus bruto. Avaldaja hinnangul kinnisasja keegi osta ei taha, tegemist on vana maamajaga. Avaldaja nõustus tasuma võlausaldajale ümberkujundamise kava alusel 100 eurot kuus. Võlausaldaja märkis, et mõlema võlgniku osas alustati täitemenetlust 01.06.2017. YY-lt on laekunud 131,46 eurot ja 39,16 eurot, avaldajalt 101,68 eurot. Arestitud on YY-le kuuluv garaažiboks Rapla linnas XXX. Garaažiboksi hinnaks on määratud 1000 eurot, kuid milliseks kujuneb lõplik hind, selgub pärast enampakkumise tähtaja lõppu, mis on 06.02.2018. YY-ga kontakt pangal puudub, kohtutäituriga ta ühendust võtnud ei ole. On teada, et YY-l on sissetulek, kuid kinnipidamisi on saanud teha ainult ühel korral. Võlausaldaja on nõus vähendama sissenõutavate viiviste summat, kui võlgnik realiseerib temale kuuluva kinnisasja. Maakohtu määrus Harju Maakohus jättis 21.02.2018 määrusega avalduse rahuldamata. Maakohtu põhjenduste kohaselt saab võlausaldaja nõude kindlaks määrata ning see on Harju Maakohtu 13.02.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-10697 võlgnikult ja YY-lt välja mõistetud nõue kokku 56 948,37 eurot. Kuna võlausaldaja vaidles ümberkujundamiskavale vastu, ei ole ümberkujundamiskava VÕVS § 24 lg 1 alusel võimalik kinnitada. VÕVS § 24 lg 3 kohaselt võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid VÕVS § 24 lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. VÕVS § 24 lg 4 kohaselt poolte õigustatud huvide ja õiguste kaalumisel hindab kohus muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõue pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise seisuga. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Võlausaldaja nõude ümberkujundamine ei ole poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Ümberkujundamiskavaga pakuti nõude rahuldamise määraks 51%. PankrS § 173 lg 3 ja 4 kohaselt võlgniku töö- või teenistussuhtes või muust sarnasest suhtest saadud tulu nõuded loovutatakse usaldusisikule ja nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25%. Võlgniku keskmine brutotöötasu on 796,82 eurot. See teeb netosummaks umbes 714 eurot kuus, millest 75% on 535,50 eurot. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. 2018. a võlgniku sissetuleku arestimise skeemi järgi kuuluks arestimisele umbes 143 eurot kuus. Oletades, et pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega kestab kokku 6 aastat, kuuluks võlausaldaja nõue rahuldamisele 10 296 eurot (143*12*6). Sellele lisanduks kinnistu müügist saadu. Võlgnik kinnistut müüa ei soovi ja kui, siis vennale, ning kahtleb, kas sellele ostja leiduks, kuna tegemist on vana majaga metsa sees. Kui eeldada, et kinnistu müüakse 25 000 euroga, siis sellest pool on 12 500 eurot. Hinnanguliselt lähevad sellest maha kulud 4000 eurot (ajutise halduri ja halduri arvatav tasu), alles jääks umbes 8500 eurot. Seega kokku saaks võlausaldaja nõue pankrotimenetluses rahuldatuks ca 18 796 eurot ja nõude

rahuldamine võib jätkuda ka pärast pankrotimenetlust (juhul kui võlgnikku kohustustest ei vabastata). Võlgnik plaanib võlgade ümberkujundamise plaani järgi rahuldada nõudest 51%, ehk 29 043,67 eurot ca 34 aasta jooksul. Tegemist on liiga pika ajaga ja võlgnik oleks siis üle 80-aastane ning vaevalt vanaduspensionist suudab ta makseid teha pangale. Võlgnikule kuuluvale kinnisasja osale võiks aga leida ostja, küsimus on lihtsalt müügihinnas. Seni on võlgnikult laekunud võla katteks vaid 101,68 eurot. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja jaoks võlgade ümberkujundamiskavaga pakutud tingimused kahjulikumad võrreldes pankrotimenetlusega. Ümberkujundamiskavale vastu vaielnud võlausaldajale ei taga ümberkujundamiskava täitmisel nõude rahuldamist vähemalt sarnases ulatuses sellest, mida tõenäoliselt oleks võimalik saavutada võlgniku pankrotimenetluses. Seega ei ole võla ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada, jätkata asjas menetlust ja kuulata võlgnik ära. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohtu määrus piisavalt põhjendatud ning kohus rikkus tõendite hindamise kohustust. Maakohus jättis arvestamata, et ümberkujundamiskava kinnitamine tagab võlgnikule temale kuuluva kinnisvara säilimise. Ümberkujundamiskava kohaselt soovib avaldaja kujundada nõude ümber selliselt, et nõude summat vähendatakse ja selle täitmise tähtaega pikendatakse. Mõlemad ümberkujundamisabinõud on seaduse järgi lubatud. Avaldaja soovib võlgade ümberkujundamise plaani järgi rahuldada nõudest 51%, ehk 29 043,67 eurot, ca 34 aasta jooksul. Arvestada tuleb mh, et võlgnikud on juba tasunud võlausaldajale 98 640,96 eurot (sh täitemenetluses realiseeritud varast on tasutud 20 244,55 eurot). Täitemenetluse käigus on avaldaja ning solidaarvõlgnik jäänud täiesti varatuks, kuid samas ei ole müüdud varast piisanud võlausaldaja ees olnud kohustuse täitmiseks. Ümberkujundamiskava kinnitamata jätmise tõttu on makseraskustesse sattunud isik sattunud veelgi halvemasse olukorda, misläbi ta võib kaotada osa oma praegusest kinnisvarast, mis pooles osas kuulub avaldaja vennale. Maakohus oleks pidanud välja selgitama, kas võlanõude aluseks olevad summad on kinnisasjade turuväärtusega võrreldes asjakohased või mitte, arvestades, et kinnisasjade väärtus nende müümise ajal ei olnud samaväärne nende soetamise ajaga võrreldes ja nõue on endiselt täitmata. Kuna võlausaldaja nõuded olid täielikult tagatud kinnistusraamatus esimesele järjekohale seatud hüpoteekidega ning võlgnike kinnisasjad müüdi hinnaga, mis oli tunduvalt väiksem sarnaste kinnisasjade väärtusest, siis ei saa öelda, et võlausaldajat oleks võlgnikest oluliselt halvemini koheldud. Nõude vähendamine ning kinnitamine suuruses 29 043,67 eurot (mis jaguneks kahe võlgniku vahel võrdselt), siis võib võlgade ümberkujundamise tähtaeg väheneda ja kohustuse täitmine toimuks 2032. aastal. Seetõttu palub avaldaja kinnitada võlgade ümberkujundamiskava selliselt, et võlgnik tasub nõude 14 521,84 eurot 145 kuu jooksul, igakuiselt 100 eurot ja 1 kuu 21,84 eurot, kohustuse täitmise lõpptähtajaga 2032. aasta. Võlausaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlausaldaja arvamuse kohaselt ei ole avaldaja endiselt põhistanud, miks talle 1⁄2 suuruse kinnisasja mõttelise osa omandi säilitamine

oluline on – tegemist ei ole tema elukohaga, enda sõnul ta seal ei käi ning selle müük aitaks avaldaja kohustusi võlausaldaja ees koheselt ja suures ulatuses vähendada. Praegusel juhul oleks ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldajale kahjulik ning paneb võlausaldaja halvemasse olukorda võrreldes nõude rahuldamisega pankrotimenetluses. Vastuväited, mis puudutavad tsiviilasjas nr 2-16-10697 avaldajalt ja solidaarvõlgnikult välja mõistetud summasid, oleks tulnud esitada täitemenetluses või tsiviilasjas nr 2-16-10697 ning nimetatud kohtuotsusega mitte nõustumise korral oleks tulnud esitada selle peale apellatsioonkaebus. Kuna võlgnikud seda ei teinud, ei saanud ega pidanudki maakohus praegu esitatud vastuväiteid arvesse võtma ning kinnitas õigesti võlausaldaja nõude 56 948,37 eurot. Avaldaja teine ümberkujundamiskava 14 521,84 euro tasumiseks 146 kuu jooksul kahjustaks veelgi enam võlausaldaja huve, kuna avaldaja rahuldaks oma võlgnevusest maksimaalselt 25,5% ja seda ka mitte kohe, vaid 146 kuu jooksul ning eeldusel, et ta kava üldse täidab. Võlausaldaja saaks pankrotimenetluses poole lühema aja jooksul rahuldatud suurema osa oma nõudest. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada, mistõttu tuleb jätta määruskaebus TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6 koosmõjus TsMS §-ga 659 üle. Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse TsMS § 667 lg 3 alusel kirjalikus menetluses. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Võlgnik leidis, et erinevalt pankrotimenetlusest on võlgade ümberkujundamise puhul tal võimalik säilitada kinnisasi, millest pool kuulub võlgnikule ning pool tema vennale, kuid võlgnik ei ole selgitanud maakohtule ega ka määruskaebuses esile toonud, millisel põhjusel on võlgnikule oluline kinnisasja, mida võlgnik ise ei kasuta, säilimine tema omandis. Teisi põhjendusi, miks peaks kohus otsustama võlgade ümberkujundamise kasuks, võlgnik kohtu ette toonud ei ole. Kolleegium märgib, et võlgade ümberkujundamise menetluses ei saa kohus anda hinnangut eelnevale võlgade sissenõudmise menetlusele ega asjaolule, milline väärtus oli võlgniku omandis olnud kinnisasjadel või millise hinnaga on need realiseeritud. Võlgade ümberkujundamise avalduse vaatab kohus läbi hagita menetluses (VÕVS § 5), mistõttu ei lahendata suuresti taolises menetluses keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust (vt nt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10). Asjaolu üle, kas võlgade ümberkujundamine on võimalik ja kas ümberkujundamiskava täitmine on võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline, saab maakohus otsustada ümberkujundamiskava läbivaatamisel VÕVS § 24 järgi. Nimetatud sätte lg 3 alusel võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud, kui kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ja ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini, võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt hindab kohus poolte huvide ja õiguste kaalumisel muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik

rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõue pankrotimenetluses, ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga.

võrreldes

Võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele ja menetluse üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks makseraskustesse sattunud isiku võlausaldajad võlgade ümberkujundamise menetluses sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles nad oleksid, kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses (vt nt Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-70-15). Seega on võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine või kinnitamata jätmine kohtu diskretsiooni- ehk kaalutlusotsustus, mille tegemisel peab kohus kaaluma võlgniku ja võlausaldajate huve. Praegusel juhul on maakohus taolise kaalutluse määruses esitanud ning põhjendatult leidnud, et avaldaja esitatud võlgade ümberkujundamiskavaga pakutud tingimused on võlausaldajale oluliselt kahjulikumad võrreldes pankrotimenetlusega. Kuna võlausaldaja on tervikuna võlgade ümberkujundamise avaldusele vastu vaielnud, ning maakohus leidis õigesti, et ümberkujundamise kava esitatud kujul ei ole reaalne ning on ebamõistlikult võlausaldaja huve kahjustav, ei olnud maakohtul ka põhjust kaaluda võlausaldaja nõude kinnitamist vähendatud ulatuses. Mis puudutab avaldaja määruskaebuses toodud arvestust võlgade ümberkujundamiseks, siis märgib ringkonnakohus, et tegemist on põhimõtteliselt uue võlgade ümberkujundamise kava esitamisega, mistõttu ei anna kolleegium hinnangut nimetatud arvestusele maakohtu määruse õiguspärasuse kontrollimisel. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. VÕVS § 8 lg 1 alusel jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal

(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.