Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded 07.12.2017 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses 05.03.2018 Viru Maakohtule hagi I O vastu võlgnevuse nõudes ja 22.03.2018 hagiavalduse täienduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmis I O 27.05.2016 Placet Group OÜ-ga laenulepingu nr SR512121 summa 1000 euro laenamiseks, laenu kasutamise periood 18 kuud. Enne laenutaotluse esitamist täitis kostja laenutaotluse ning seejärel oli kostja kohustatud põhjalikult tutvuma laenulepingu tingimustega. Laenu tagastamise tähtajaks lepiti kokku lepingu nr SR512121 lisas 8.11.2017. Pooltevahelise laenulepingu tingimused lepiti kokku arvutivõrgu abil selliselt, et kostja esitas laenutaotluse internetikeskkonnas. Kostja on varasemalt allkirjastanud isikusamasuse tuvastamise ankeedi 27.05.2016 Rakvere AS Eesti Post postkontoris. Graafiku kohaselt kohustus laenusaaja tagastama laenusumma järgmiselt: põhiosa 1000 eurot, intress 444,84 eurot. Kostja ei ole tagastanud kogu laenatud summat. Kokku on kostja tagastanud laenu ajavahemikul 5.07.2016 kuni 19.10.2017 summas 724,98 eurot, millest hageja on arvestanud: - intress – 328.79 eurot (graafiku periood 26.06.2016 kuni lepingu ülesütlemiseni 11.04.2016); - viivis – 38,55 eurot - põhiosa – 307,64 eurot - Placet Group OÜ võlateatised 25 eurot - ITM Inkasso OÜ võlateatised 25 eurot 24.03.2017 saatis Placet Group OÜ kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. 11.04.2017 edastas Placet Group OÜ kostjale teate nõude loovutamise kohta ja ütles sõlmitud laenulepingu nr SR512121 korduvate rikkumiste tõttu üles ja koostöölepingu lisa 2 nr SR512121 kohaselt edastati kostjale Placet Groupi OÜ poolt teade nõude loovutamiseks akti nr SR512121 alusel OÜ ITM Inkasso OÜle. Nõude loovutamise alus tuleneb Placet Group OÜ ja ITM Inkasso vahel sõlmitud koostöölepingust. Seisuga 11.04.2017 oli kostja võlgnevus hageja ees kokku põhiosa summas 692,36 eurot.

Hageja arvestab viivist tasumata põhinõudelt seaduses toodud ulatuses tasumisega viivitatud perioodi eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 12.04.2017 alljärgnevalt: Võlgnevuse põhiosa Viivitatud päevi Viivis 692,36 eurot 12.04.2017 – 05.03.2018 692,36 x 8 % x 321/365 321 päeva 48,71 eurot Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga 05.03.2018 on seadusest tuleneva sissenõutava viivise suurus 48,71 eurot, iga viivitatud päeva eest kohustub kostja tasuma viivist 0,022 % võlgnetavalt summalt 692,36 eurolt. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on põhjendamata alustel jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa tasumata. Lähtudes eeltoodust palub hageja mõista kostjalt I Oilt välja hageja ITM Inkasso OÜ kasuks põhivõlgnevus 692,36 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 48,71 eurot ja edaspidine viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 06.03.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ja VÕS § 94 sätestatud ulatuses tasumata summalt päevas. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja menetluskuludena tasutud riigilõiv summas 175 eurot. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 19.05.2018 TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras (elukaaslase K.K kaudu) kostja elukohas. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt nõuetekohast kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale TsMS § 322 lg 1 korras kättetoimetatud 19.05.2018, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 04.06.2018. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad Placet Group OÜ ja kostja vahel 27.05.2016 sõlmitud laenulepingust nr SR512121, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus summas 692,36 eurot. VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS

§ 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis alates 12.04.2017 kuni hagiavalduse esitamiseni 05.03.2018 seadusjärgse viivisemääraga kokku summas 48,71 eurot. Kohus nõustub hagis märgitud viivise arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni. Seadusjärgne viivis põhinõudelt (692,36 eurolt) perioodil 06.03.2018 kuni 18.06.2018 (k.a) 105 päeva eest moodustab 15,93 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 18.06.2018 seisuga kokku 64,64 eurot (48,71 eurot + 15,93 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, seega juhindudes TsMS §-st 367, kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 19.06.2018 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 692,36 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse 692,36 euro suurust. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 175 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.