Salva Kindlustuse AS hagiavaldus A A vastu võla nõudes 3 513.79 eurot
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984, asukoht: Pärnu mnt 16, 10141 Tallinn), lepinguline esindaja: Maarja Mäe (e-post: [email protected]); Kostja: A A (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, viibimiskoht: xxxx), lepinguline esindaja: Maano Saareväli (e-post: [email protected]).
Istungi toimumise aeg
31. mai 2018
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Maarja Mäe; Kostja (videokonverentsi vahendusel); Kostja lepinguline esindaja Maano Saareväli.
Resolutsioon
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda ja välja mõista hageja Salva Kindlustuse AS-ilt kostja A A’a kasuks menetluskulud 385 (kolmsada kaheksakümmend viis) eurot ja 90 senti. 1 (10)
2-18-2361
3.Saata kohtuotsus poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.13. veebruaril 2018 esitas Salva Kindlustuse AS (hageja) Viru Maakohtule A A’a (kostja) vastu hagi 3 287.83 eurot võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt hageja on kahjujuhtumina registreerinud liiklusõnnetuse, mis toimus 01.01.2014.a xxxx juures. Kostja, juhtides sõidukit xxxx (reg. nr xxxx), sõitis teelt välja vastu puud. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai tervisekahjustusi sõidukis kaasreisijana viibinud G K, kes hiljem saadud vigastustesse suri.
3.Kostja põhjustas kõnealuse liiklusõnnetuse juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes. Liiklusõnnetusega seotud kriminaalasjas nr 1-15-3141 esitati kostjale algselt süüdistus KarS § 422 lg 1 järgi selles, et tema, 01.01.2014 kella 05.40 paiku juhtis sõiduautot, olles sõiduki juhtimist keelavas alkoholi piirmäära ületavas seisundis (etanoolisisaldus veres 0,53±0,05 mg/g), sõitis autoga, mille esimeste rehvide mustri jääksügavus ei vastanud seadusega kehtestatud tehnonõuetele ja ületas asulasisesel teel lubatud suurimat sõidukiirust, liikudes kiirusega vähemalt 80 km/h, jättis kohandamata oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, mis arvestaks tee seisundit, ilmastikutingimusi, sõiduki seisundit ja muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada oma sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ja teel etteaimatava takistuse ees, milleks oli kiiruse ületamisest, alkoholi tarvitamisest ja sõiduki tehnonõuetele mittevastavusest tulenev oht kaotada sõiduki juhitavus, kaotas lauges paremkurvis ebaõigelt valitud sõidukiiruse, alkoholi tarvitamisest vähenenud reaktsioonide ja funktsioonide ning auto nõuetele mittevastavate rehvide tõttu juhitavuse mootorsõiduki üle ja sõitis paremale teelt välja vastu puud, mille tagajärjel hukkus esiistmel istunud kaassõitja G K, kelle surma põhjuseks oli ajukolju trauma tüsistusena tekkinud peaajuturse. Süüdistuskõnes leidis prokurör siiski, et kriminaalasjas ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud kostja poolt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, mistõttu tuleb tõlgendada kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks ja jätta süüdistusest välja mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes.
4.Hageja viidates Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-97-05 ja 3-2-1-105-06 leidis, et prokuröri loobumine süüdistusest alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise osas kriminaalasjas ei välista hageja võimalust esitada kostjale tagasinõue liikluskindlustuse seaduse alusel. Hageja tagasinõude hagi rahuldamata jätmise aluseks ei saa olla pelgalt asjaolu, et kostjat ei ole kriminaalmenetluses süüdi mõistetud alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest. Kõnealusel juhul on prokurör loobunud süüdistusest, mis tähendab, et kriminaalasja lahendanud kohtul puudus vajadus ja võimalus käsitleda teo tõendatust ja anda karistusõiguslikku hinnangut süüdistuse osale, millest loobuti. Sõltumata sellest ja samuti juhul, kui prokurör ei oleks süüdistusest loobunud ning kohus oleks kriminaalasja lahendades ning teo tõendatust analüüsides jõudnud seisukohale, et kostja tuleb alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest õigeks mõista, oleks kriminaalasjas tehtud kohtuotsus vaid dokumentaalseks tõendiks TsMS § 272 lg 1 mõistes ja kohus seega käesoleval juhul vaba hindama nimetatud otsust koos teiste asja 2 (10)
2-18-2361 puudutavate tõenditega. Tõendamisstandard kriminaal- ja tsiviilkohtumenetluses on erinev, st tõendamise standard on kõrgem kriminaalasjades. Tsiviilasja lahendamisel ei ole võimalik lähtuda prokuröri hinnangust, mille kohaselt ei ole kostja vastav tegu usaldusväärselt tõendamist leidnud.
5.Hageja tugines kriminaalasjas 1-15-3141 loetletud tõenditele ja leidis, et kostja põhjustas liiklusõnnetuse olles alkoholi mõju all, tõendavad: 1) joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakt 4T, millest nähtuvalt võeti etanoolisisalduse ja narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse määramiseks A A verd ja uriini 01.01.2014 kell 07.35. EKEIs tuvastati etanoolisisaldus 0,53±0,05 mg/g kohta. 2) joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakt 3T, millest nähtuvalt võeti etanoolisisalduse ja narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse määramiseks A A verd ja uriini 01.01.2014 kell 07.35. Uriinist narkootilisi aineid ei leitud. 3) toksikoloogiaekspertiisi akt nr 751 17.03.2014, millest nähtub, et esitatud on turvapakendis markeeringuga 013328 pakendatud ca 50 ml mahutavusega plastiktops, topsis ca 35 ml uriini ja turvapakendisse markeeringuga 013353 pakendatud halli korgiga vaakumkatsut, katsutis oli ca 4 ml verd. Ekspertiisiks esitatud verest leiti etanooli (0,53±0,05) mg/g, k=2. 4) statsionaarne epikriis A Aa kohta - algus 01.01.2014 06:16 ja lõpp 06.01.2014 15:13, millest nähtub, et verest tehtud korduval analüüsil leiti etüülalkoholi 1,6 ‰. 5) 01.01.2014 07:13 etanool plasmas, tulemus täpsustamisel, tugev hemolüüs, võimalusel määrata teisest materjalist. 01.01.2014 09:04 narkootikumide uuring negatiivne, etanool uriinis positiivne. Lisaks eelnevale tuleb arvesse võtta ka seda, et liiklusõnnetus toimus 31.12.2013.a öösel.
6.Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli sõiduki xxxx (reg. nr xxxx) juhi tsiviilvastutuse kindlustamiseks sõlmitud hagejaga liikluskindlustuse leping ning väljastatud poliis nr 56918557. Sellest tulenevalt on hageja kanntanule tekkinud kahju hüvitanud, tasudes G K ravikulu 1 264.47 eurot AS-ile Rakvere Haigla ja G K poja A D toitjakaotuspension 1 560,06 eurot Sotsiaalkindlustusametile. Toitjakaotuspensioni hüvitise väljamaksed jätkuvad iga-aastaselt ja hageja esitab toitjakaotuspensioni kulude suurenemise korral lisandunud kulude osas eraldi nõude.
7.Tulenevalt LKindlS § 48 lg 2 p 2 on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Hageja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks 2 824.53 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 463.30 eurot, viivis arvestatuna põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgses viivisemääras ning jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
8.15. märtsil 2018 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et hageja nõue G Ki ravikulude hüvitamiseks on aegunud. Hageja tugineb oma nõudes liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud LKindlS § 48 lg 2 p-le 2, milline sätestab kindlustusandja tagasinõudeõiguse. Tagasinõude olemusest tuleneb, et õigustatud isik saab tagasinõude esitada pärast omapoolse kohustuse täitmist. Hageja on Rakvere Haigla AS-ile tasunud hagis nõutava G Ki ravikulu summas 1 264.47 eurot 10.02.2014. TsÜS § 153 lg 1 kohane 3-aastane aegumistähtaeg möödus 10.02.2017.a. Kostja palub nõude puhul, mis puudutab G Ki ravikulusid, kohtul kohaldada aegumist. Kostja arvates on osaliselt aegunud on ka hageja tagasinõue A D toitjakaotuspensioni hüvitise väljamaksete osas. Sotsiaalkindlustusameti 11.08.2014 regressinõudest tasus hageja 259.97 eurot 18.09.2014, mis on eeltoodud põhjendustel aegunud. Kui pidada tagasimakseid korduvaks kohustuseks, siis möödus TsÜS § 154 kohane aegumistähtaeg 01.01.2018. 3 (10)
2-18-2361
9.Kostja vaidleb hageja nõuetele ka sisuliselt vastu. Prokurör loobus süüdistuses väitest, mille kohaselt oli kostja alkoholi tarvitanud, seetõttu, et andmed kostjal vahetult peale liiklusõnnetust alkoholi sisalduse kohta olid äärmiselt vastuolulised. Veri alkoholile, mis saadeti EKEI-sse, võeti 1 h ja 50 min peale kostja haiglasse jõudmist. EKEI jaoks võetud vereproov ei olnud ainus ega esimene vereproov, mis kostjalt võeti. Asjas on mitmeid kaalukaid tõendeid, et kostja oli haiglasse jõudes kaine. Näiteks on AS Rakvere Haigla teatisel liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest märgitud, et kl 05:45 haiglasse saabudes kostjal joobetunnused puudusid. Samuti on kostja haigusloos nr 14-0006 käsikirjalise sissekandena märgitud, et kostja oli kaine. Arusaamatu on ka see, kuidas on võimalik, et ühel hetkel oli kostja vere väidetav alkoholisisaldus 1,6 promilli (hagiavalduse p 1.2.6. ap 4 ja siis teisel hetkel 0,24 promilli (hagiavalduse p 1.2.6. ap 3). AS Rakvere Haigla poolt kostja kohta koostatud statsionaarse epikriisi kohaselt oli kostjalt kl 07:28 võetud vere alkoholisisaldus negatiivne. Kostja verekaardi kohaselt võeti talt verd ka kl 06:40 ning laboriuuringute arhiivi andmete kohaselt ka kell 06:28. Patsiendikaardi kohaselt on verd alkoholile võetud ka kl 07:28. Samast dokumendist nähtub, et korduvproovi pole võetud. Erinevatel aegadel võetud veri on andnud erinevaid tulemusi ehk kord on analüüs negatiivne, siis alkoholisisaldusega 1,6 promilli ja siis jälle 0,24 promilli (0,53 +- 0,05 mg/l). Selliste kõikuvate andmete pinnalt on ilmne, et alkoholisisaldus kostja veres pidi ajas muutuma. Kuna tegemist oli vältimatu arstiabi andmisega liiklusõnnetuses kannatada saanud isikule, on võimalusi, kuidas etanool jõuab vereproovi, erinevaid. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel selgus, et EKEI saatekirjas vereproovi võtjaks märgitud S S ei pruukinud üldse olla tegelikult vereproovi võtnud isikuks ja vereproovi võis võtta isik, kes ei omanud selleks üldse pädevust. Ei ole teada vereproovi võtmise tingimused ega see, kas vereproovi võtmisel järgiti kehtivat veenivere võtmise juhendit.
10.Seega on asjas kahte sorti tõendeid – ühed, mis näitavad kostja veres alkoholisisaldust ja teised, mis näitavad, et kostja veres alkoholisisaldust ei olnud ja kostja oli kaine ning ilma joobetunnusteta. Isegi, kui pidada usaldusväärseks EKEI analüüsi tulemust kostja veres alkoholisisalduse olemasolu kohta, ei tõenda nimetatud dokument, et kostja veres leidis alkoholi liiklusõnnetuse toimumise ja sõiduki juhtimise ajal. Kostja poolt esitatavad ja ülalpool refereeritud tõendid näitavad, et haiglasse jõudmise ajal oli kostja kaine. Hageja ei ole tõendanud oma väidet kostjal liiklusõnnetuse ajal alkoholijoobe esinemise kohta. Hageja esitatud tõendid ei lükka ümber kostja esitatavaid tõendeid selle kohta, et kostja oli sõidukit juhtides kaine. Hageja tõendid tõendavad kõige enam, et millalgi haiglas jõudis kostja vereringesse etanool. Pidades silmas, et tegemist oli arstiabi andmisega liiklusõnnetuses kannatada saanud isikule, ei saa kostja vereringesse või vereproovidesse etanooli sattumist meditsiiniliste protseduuride käigus täielikult välistada.
HAGEJA SEISUKOHT
11.02. aprillil 2018 esitaud seisukohas hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega nõude TsÜS § 153 lg 1 ja § 154 alusel aegumise kohta. TsÜS § 153 käsitleb surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumist. Sellise nõude, mida kõnealune paragrahv reguleerib, saab sätte olemusest tulenevalt esitada vaid füüsilisest isikust kannatanu või tema ülalpeetavad või lähedased. Seejuures ei tulene hageja nõue G K ́i surma põhjustamisest või muud liiki nimetatud sättes mainitud isikukahju tekitamisest. Hageja nõudeõiguse tekkimise aluseks liiklusõnnetuse toimumise hetkel kehtinud liikluskindlustuse seadus. TsÜS § 154, mis reguleerib korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudeõiguse aegumist, ei ole käesoleval juhul samuti kohaldatav, sest Sotsiaalkindlustusameti poolt esitatavaid regressnõudeid A D ́ile väljamakstud toitjakaotuspensioni osas ei saa käsitleda TsÜS § 154 mõttes korduva kohustusena. 4 (10)
2-18-2361
12.Vastavalt TsÜS §-le 149 on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Sellest tulenevalt aegub G K ́i ravikuludega seotud nõue alles pärast 10.02.2024 ning A D ́i toitjakaotuspensioniga seotud nõue pärast 18.09.2024.
13.Joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakt 4T ja toksikoloogiaekspertiisiakt nr 751 on otsesed tõendid, mis viitavad koosmõjus ülejäänud tõenditega selgelt asjaolule, et kostja oli 01.01.2014.a liiklusõnnetust põhjustades alkoholi mõju all. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakt 4T tõendab, et 01.01.2014.a on kell 07:35 võetud kostjalt verd ning selles kostjale kuuluvas vereproovis on EKEI eksperthinnangu kohaselt tuvastatud etanoolisisaldus 0,53±0,05 mg/g kohta ehk 0,53±0,05 ‰. Seejuures on väär kostja väide, et EKEI-sse saadetud vereproov võeti kostjalt 1 h ja 50 minutit peale haiglasse jõudmist. Kostja ei saabunud haiglasse mitte kell 05:45 (kostja 15.03.2018.a vastuse lisa 1 kajastab liiklusõnnetuse toimumise aega), vaid kell 06:16 (kostja vastuse lisad 3,4,7). Arvestades, et EKEI-sse saadetud vereproovi võtmise ajaks on vastavalt joobeseisundi tuvastamise saatekirjale kell 07:35, võeti vereproov tegelikult 1 h ja 19 minutit hiljem.
14.Asjaolu, et EKEI-sse saadetud vereproov võeti alles 1 h ja 19 minutit pärast kostja haiglasse saabumist, ei ole seejuures kuigi iseäralik. Üldjuhul on erakorralise meditsiini osakonna töötajatel oma vahetuse jooksul väga kiire. Lisaks nähtub Rakvere Haigla poolt esitatud laboriuuringute arhiivist, et esimene kostjalt joobeseisundi analüüsimiseks võetud vereproov sisaldas tugevat hemolüüsi1, mis tähendab, et kostjalt pidi võetama mitu vereproovi. Hageja leiab, et ei saa olulist tähelepanu pöörata kellaaegade ebakõlale erinevates kostjalt vereproovi võtmist ja analüüside teostamist kajastavates dokumentides. Sageli täidetakse isiku haiglasviibimisega seotud dokumendid tagantjärele ja seda teevad erinevad isikud (arstid-õed), kes lisavad jooksvalt juurde ka täiendavaid märkmeid. Sellises olukorras on aga tõenäoline, et esineda võivad eksimused sissekannete täpsuse osas ja/või jääb midagi üldsegi märkimata/parandamata.
15.Kostja hinnangul viitavad mitmed tõendid, et kostja oli haiglasse jõudes kaine. Hageja leiab, et nendel tõenditel ei ole olulist kaalu. Esmalt viitab kostja Rakvere Haigla teatisele liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest haiglasse. Hageja selgitab, et selline märge haigla teatisel ei saa veenvalt tõendada kostja joobe puudumist. Kostja seisund oli teatise kohaselt raske, tal oli SAH (aju võrkkesta alune verevalandus), pealae lahtine haav ning rindkerepõrutus. Väliste tunnuste abil isiku joobeseisundi hindamist ei saa pidada objektiivseks olukorras, kus isik on äsja kohale toimetatud raske avarii sündmuskohalt, isik on šokiseisundis ja tal esinevad niivõrd tõsised vigastused.
16.Kostja viitab ka haigusloo nr 14-0006 käsikirjalisele sissekandele, milles märgitakse, et kostja oli kaine ning statsionaarsele epikriisile, mille kohaselt näitas kostja verest teostatud analüüsi negatiivset etanoolisisaldust. Hageja hinnangul tekib nii haigusloo kui ka statsionaarse epikriisi sissekande puhul küsimus, millise analüüsi tulemusel täpsemalt on need andmed dokumentidesse sisse kantud. Usutav on, et haigusloo täitnud tervishoiutöötaja tegi nimetatud dokumenti sissekande statsionaarse epikriisi alusel (kontrollides statsionaarse epikriisi analüüside tabelisse märgitud näitajaid). Kuidas sattus aga statsionaarse epikriisi tabeli reale „Etanool plasmas“ negatiivne, jääb ka hagejale arusaamatuks. Rakvere Haigla poolt esitatud laboriuuringute arhiiv ei kajasta analüüsi, mis oleks andnud vereplasma etanoolisisalduseks negatiivse. Nimetatud dokumendist nähtub, et ühel kostjalt võetud vereproovil esines hemolüüs, mistõttu tuli võimalusel määrata analüüs teisest materjalist. Rohkem etanoolianalüüse nimetatud dokument ei kajasta. Hageja leiab, et nii haigusloo kui ka statsionaarse epikriisi sissekanded võivad olla ekslikud. Samas on ilmne, et täiendavaid analüüse siiski tehti. Sellele viitab 5 (10)
2-18-2361 statsionaarse epikriisi dokumendile (lk 1) hiljem lisatud märge, et „Verest tehtud korduval analüüsil leiti etüülalkoholi 1,6 ‰“. Miks aga laboriuuringute arhiiv vastavat analüüsi ei kajasta, ei ole hagejale teada. Seega ei ole Rakvere Haigla teatis, haigusloo käsikirjaline sissekanne ja statsionaarne epikriis tõenditeks, mille alusel võiks tõsikindlalt väita, et kostja oli kaine.
17.Kostja versioon, et etanool jõudis kostja vereringesse alles pärast haiglasse saabumist, teatud meditsiiniliste protseduuride tegemise käigus, on äärmiselt ebausutav ja täielikult tõendamata. Seejuures lükkab kostja võimaliku teooria ümber asjaolu, mille kohaselt näitas Rakvere Haiglas tehtud uriinianalüüs samuti positiivset etanooli sisaldust. Hageja selgitab, et suukaudselt tarbitud alkoholi puhul jõuab etanool nii vereringesse kui ka uriini seedetrakti läbimise toimel. Kui aga isik ei ole etanooli sisaldavat vedelikku tarbinud ning etanool satub tema vereringesse muul viisil (nt meditsiiniprotseduuri käigus), siis peaks etanool nähtuma küll tema vereproovist, aga mitte uriiniproovist. Puuduvad ka mis tahes tõendid selle kohta, et kostja vereringesse oleks etanool võinud sattuda haiglas teostatud protseduuride tagajärjel.
KOHTUISTUNG
18.Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagi juurde. Hageja viitas täiendavalt esimese astme kohtu lahendile tsiviilasjas 2-16-130547
19.Kostja ja tema lepinguline esindaja vaidlesid hagile vastu. Kostja teatas et ta oli liiklusõnnetuse ajal kaine. Kostja lepinguline esindaja jäi kostja vastuses toodud juurde, kuid viitas hagi rahuldamata jätmiseks lisaks ka VÕS § 69 lg 2 ja § 70 lg 1.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
20.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja poolte seisukohtaga ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
21.Hagiavalduse juurde lisatud kriminaalasjas 1-15-3141 26.04.2017 tehtud otsuse kirjeldava osa kohaselt A A (kostja) juhtides 01.01.2014 kella 05.40 paiku sõiduautot kaotas lauges paremkurvis juhitavuse mootorsõiduki üle ja sõitis paremale teelt välja vastu puud. Selle tagajärjel hukkus esiistmel istunud kaassõitja G K. Kostjale heideti ette, et ta sõitis autoga, mille esimeste rehvide mustri jääksügavus ei vastanud seadusega kehtestatud tehnonõuetele, ületas asulasisesel teel lubatud suurimat sõidukiirust ja liikus kiirusega vähemalt 80 km/h. Kostja juhitud sõiduki xxxx (reg. nr xxxx) juhi tsiviilvastutuse kindlustamiseks oli sõlmitud hagejaga liikluskindlustuse leping, mille kohta 05.11.2013 väljastas hageja poliisi nr 56918557 (t.lk. 19, 20). Hageja on hüvitanud kostja poolt tekitatud kahju kokku 2 824.53, s.h on tasunud G K ́i ravikulu 1 264.47 eurot AS-ile Rakvere Haigla (t. lk. 22-25) ja G K ́i poja A D toitjakaotuspension 1 560.06 eurot Sotsiaalkindlustusametile (t. lk. 28, 31, 34, 37, 40). Pooltel ei ole vaidlust eeltoodud asjaolude üle.
22.Kriminaalasjas tehtud otsuse kirjeldavas osas viidati ka sellele, et kostja juhtis sõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis (etanoolisisaldus veres 0,53±0,05 mg/g), mis hageja arvates annab talle õiguse LKindlS § 48 lg 2 p 2 alusel nõuda kostjalt regressi korras 2 824.53 eurot välja. Kostja vaidleb nõudele vastu põhjendustel, et ta ei juhtinud sõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Samuti on kostja leidnud, et nõue tema vastu on osaliselt aegunud. 6 (10)
2-18-2361
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas kostja vaidleb hagile põhjendatult vastu, kas on tuvastatud kostja poolt sõiduki juhtimine alkoholi joobeseisundis ning kas ja millises ulatuses hagi kulub rahuldamisele.
24.AS-i Rakvere Haigla koostatud teatise liiklusõnnetuses kannatada saanud isikute kohta järgi toimus liiklusõnnetus 01.01.2014. Teatisele on käsitsi kirjutatud liiklusõnnetuse toimumise kellajana 05:45. Teatise kohaselt sõiduki juhil A A’al joobe tunnuseid ei tuvastatud (t. lk. 62). Kostja haigusloo nr 140006 järgi kostja võeti haiglasse 01.01.2014 kell 06:16 intensiiviosakonda ja haiglasse vastuvõtmisel diagnoositi kostjal peaajuvigastus. Haigusloo kaebused ja anamnesis morbi osa kohaselt oli kostja kaine ja narkotestid negatiivsed (t. lk. 64-66). Patsiendikaardi nr R255704 kohaselt diagnoositi kostjal muu hulgas ka lahtine peahaav ning koljusisene vigastus, aju difuusne vigastus lahtiste koljusisesest haavadega (t. lk. 79-81). Statsionaarse epikriisi kirjeldava osa kohaselt kostja verest tehtud korduval analüüsil leiti etüülalkoholi 1.6‰ (t. lk.71). Samas sama epikriisi analüüside osa kohaselt kostjalt haiglasse saabumise päeval 01.01.2014 võetud analüüside tulemusel etanool plasmas oli negatiivne (t. lk. 73). Laboratooruuringute arhiivi kohaselt 01.01.2014 kostjalt võeti vereproovid kell 06:28, 06:39, 06:40, 07:13, 08:39; 09:03 (t. lk. 75-77, 102-104). Patsiendi verekaardi kohaselt ja AS-i Rakvere Haigla 15.02.2017 vastuse kohaselt 01.01.2014 kell 06:40 võeti kostjalt ka veregruppi, reesuse ja antikehade määramiseks (t. lk. 74, 97, 100). Joobeseisundi tuvastamise saatekirjade ja AS-i Rakvere Haigla 15.02.2017 vastuse kohaselt võeti kostjalt vere ja uurini analüüsid 01.01.2014 kell 07:35 (t. lk.93, 94, 97), mis saadeti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile (EKEI), kelle poolt 17.03.2014 koostatud ekspertiisiakti nr 751 kohaselt ekspertiisiks esitatud veres leiti etanooli 0,53±0,05 mg/g, k=2 (t. lk. 9596).
25.Maakohus nõustub hagejaga selles, et kriminaalasjas kostja vastu sõiduki alkoholijoobe seisundis juhtimise süüdistusest loobumine ei välista hageja õigust esitada nimetatud asjaoludele tuginedes tsiviilkohtumenetluses hagi kostja vastu. Samas ei nõustu kohus hageja seisukohas kostja vastusele tooduga, et tõendite hindamisel peaks kohus lähtuma EKEI poolt läbiviidud ekspertiisiaktis toodud järeldusest. TsMS § 229 lg 1 järgi tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 232 lg 2 järgi ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Käesolevas vaidluses ei ole pooled tõendite tähtsuses kokku leppinud. Seega tuleb lähtuda TsMS § 232 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Kostja ei ole EKEI ekspertiisiaktis toodud järeldustele vastu vaielnud. Kohtu arvates ei ole alust kahelda EKEI poolt 17.03.2014 koostatud ekspertiisiaktis nr 751 toodud järeldustes kostja veres tuvastatud etanooli sisalduse määra osas, kuid olukorras, kus lisaks ekspertiisi aktile on kohtule esitatud ka muid tõendeid, muutub ekspertiisiakt vaid üheks tõendiks, mida kohus TsMS § 232 lg 2 tuleneval peab hindama koos teiste tõenditega. Käesoleva otsuse punktis 25 tooduga on tuvastatud, et kostja alkoholijoobe seisundi kohta esitatud tõendid on vasturääkivad. Liiklusõnnetuse toimumise järgselt ei teostatud testi kostja väljahingatavas õhus alkoholisisalduse tuvastamiseks. Vereproov etanoolisisalduse tuvastamiseks võeti alles pärast liiklusõnnetuse 7 (10)
2-18-2361 toimumisest 1 tunni ja 50 minutit möödumist ning pärast kostja haiglasse vastuvõtmisest 1 tunni ja 19 minutit möödumist.
26.TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest (TsMS § 231 lg 1). Kohus leiab, et kahju hüvitamise nõude esitamisel on tõendamiskoormis hagejal. Vaidluse tekkimise kahjunõude põhjendatuse üle peab hageja tõendama nii kahju tekitamise fakti ja kahju suurust, kui ka seda, et kostja vastutab kahju tekitamise eest. Asjas esitatud tõendite kohaselt haiglasse saabudes oli kostjal lahtine peahaav ning koljusisene vigastus. Kostja on menetluse kestel rõhutanud, et oli kaine ning et kostja tervislikust seisundist tulenevalt võis alkoholisisaldus veres olla tingitud haiglasse saabumisel kostjale manustatud ravimitest. Nimetatud väide on ümberlükkamata. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kas ja milliseid ravimeid kostjale manustati, kas need sisaldasid etanooli ning kas ravimed võisid mõjutada ekspertiisiaktiga tuvastatud etanooli määra. Samuti on ümberlükkamata kostja väited selle kohta, et etanooli sisaldus veres võis olla mõjutatud vereproovide võtmisel alkoholisisaldusega steriliseerimisvahendite kasutamisega. Kuna haigusloo kohaselt oli kostja haiglasse saabumisel kaine ja ekspertiisiakti kohaselt leiti kostja veres etanooli 0,53±0,05 mg/g, siis on tegemist ilmselt vasturääkivate tõenditega. Samuti on vastuolulised alkoholisisaldused vereproovides, s.o statsionaarses epikriisis kajastatud korduva analüüsiga kostja verest leitud etüülalkoholi 1.6‰ ja ekspertiisiaktiga tuvastatud etanooli 0,53±0,05 mg/g määrad. Hageja ei suutnud menetluses tõendada, millega on niivõrd erinevad etanooli sisaldused tingitud. Hageja väited, et suukaudselt tarbitud alkoholi puhul jõuab etanool nii vereringesse kui ka uriini seedetrakti läbimise toimel, on õiged. Menetlusosalised on erinevalt suhtunud AS-i Rakvere Haigla poolt teostatud uuringutesse. Hageja ise peab usaldusväärseks EKEI arvamust, kuid EKEI-le ei esitatud küsimust, kas kostjalt võetud uurinist leidub etanooli. Seega ka 01.01.2014 kell 09:03 võetud proovi alusel kell 09:04 kassett-testiga teostatud narkootikumide kvalitatiivne uuringu tulemuse järeldus etanool uurinis (t.lk. 77) ei ole määrava tähendusega. Üldiselt on võimalik, et pärast uusaasta tähistamist enamustel täisealistel inimestel võib verest ja uurinist leiduda alkoholisisaldus, kuid kostja vastuväidete ümberlükkamiseks tõendite puudumise tõttu, ei ole võimalik sellist üldistamist kostja vastu kasutada. Maakohtu arvates eeltoodud põhjendused võisid olla ka põhjuseks, mis prokuratuur kriminaalasjas kostja vastu mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise süüdistusest loobus.
27.Alates 01.10.2014 jõustunud LKindlS § 83 lg 1 sätestab, et kindlustusjuhtumile kohaldatakse kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seadust, arvestades viidatud paragrahvis sätestatud erisusi. Kuivõrd käesolevas asjas ei esine LKindlS § 83 sätestatud erisusi, tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda liikluskindlustuse seadusest, mis kehtis õnnetuse toimumise ajal. Kuni 01.09.2017 kehtinud LKindlS § 48 lg 2 p 2 sätestas, et kindlustusandjal või garantiifondil on õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, tarbis eelnimetatud aineid vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist või keeldus eelnimetatud ainete tuvastamisest tema väljahingatavas õhus või veres. Asjas ei ole tõendatud, et kostja juhtis sõidukit alkoholiaine mõju all. Sellepärast ei tekkinud hagejal ka LKindlS § 48 lg 2 p 2 alusel nõude esitamise õigust kostja vastu, mistõttu kohus jätab hagi rahuldamata. Kuna hagi jäetakse rahuldamata nõudeõiguse mittetekkimise tõttu, siis jätab kohus hinnangut andmata kostja 8 (10)
2-18-2361 vastuväidetele nõude osaliselt aegumise ning nõude kostja kui solidaarvõlgniku vastu VÕS § 69 lg 2 ja § 70 lg 1 alusel lõppemisele. Menetluskulud
28.25. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis kohus jätab kõik menetluskulud hageja kanda.
29.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
30.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas vastas kostja lepinguline esindaja TsMS §-s 218 lg 1 p 1 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et kostja lepinguline esindaja on esitanud kohtule 15.03.2018 vastuse hagiavalduse (t. lk. 58-61, sisuliselt 2,5 lk) ja osalenud 31.05.2018 toiminud kohtuistungil, mis kestis 1 t ja 27 min ehk 1.45 t. (t. lk. 117-119).
31.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses on tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et kostja lepingulisel esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 1.67 tundi (2,5 lk x 40 min : 60 min).
32.Kostja lepinguliste esindajate tunnitasu on 100 eurot (t.lk. 2), millele lisandub käibemaks. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Riigikohtu Üldkogu on 26.06.2014.a. määrusega kohtuasjas 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast.
33.Eeltoodu põhjal loeb kohus hageja põhjendatud õigusabikulude suuruseks kokku 374.40 eurot (1,67t + 1,45t x 100 eurot) + 20%. Kostja esindaja on palunud välja mõista hagejalt sõidukuli 200 km eest määraga 0,50 eurot/km, kokku koos käibemaksuga summas 120 eurot, millega kohus ei nõustu. 9 (10)
2-18-2361 Maakohus peab põhjendatuks välja mõista hagejalt kostja lepingulise esindaja sõidukulu lähtudes bussipiletite maksumusest marsruudil Tallinn-Rakvere-Tallinn, mis hageja esindaja esitatud bussipiletete järgi on keskmiselt 5.75 eurot suund, s.o kokku 11.50 eurot. Seega peab kohus vajalikuks välja mõista hagejal kostja menetluskulud koos käibemaksuga kokku 385.90 eurot.
34.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.