Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
15. juuni 2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-1992
Tsiviilasi
XX hagi AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) vastu liiklusõnnetusega tekkinud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 30. aprilli 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk Kostja: AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu, filiaali registrikood 12831829), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel Kirjalik menetlus
Menetluse liik
Harju Maakohtu 30. aprilli 2018 määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Harju Maakohtule. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
XX (hageja) esitas 7. veebruaril 2018 Harju Maakohtule hagi AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu, kostja) vastu liiklusõnnetusega tekkinud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja viivise rahalise kohustusega täitmisega viivitamise eest alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Hageja väitel toimus 13. juulil 2015 kell 13.20 paiku Tallinnas, Narva mnt 90 juures liiklusõnnetus, mille tagajärjel sai hageja eluohtlikud tervisekahjustused. Kostja hüvitas hagejale tekkinud varalise kahju ja lisaks ka mittevaralise kahju 3 000 euro ulatuses. Arvestades senist kohtupraktikat ja hageja elukvaliteedi langust tuleb liiklusõnnetuses saadud tervisekahjustusest tuleneva valu ja kannatuste mittevaralise kahju suuruseks pidada 15 000 eurot. Seega ei ole kostja liiklusõnnetuse teise osapoole kohustusliku liikluskindlustuse kindlustusandjana kogu kahju hüvitanud.
Kostjal leidis, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata, sest kostja ei ole hagi väidete õigsust eeldades hagejale hagis nõutavat mittevaralist kahju tekitanud. Kostja on liikluskindlustuse seadusest (LKindlS) tuleneda võiva kohustuse seaduses sätestatud ulatuses täitnud ja hageja saab mittevaralise kahju piirmäära ületavat täiendavat kahjuhüvitist nõuda kahju põhjustanud isikult. Lisaks tuvastas Tallinna Ringkonnakohus 13. veebruari 2017 määruses kriminaalasjas nr 1-17799, et liiklusõnnetuse põhjustas hageja ebasobivast sõidukiirusest tulenenud oht ning et õnnetuses lisaks osalenud kaubiku Citroën juhi tegevuses ei esine asjaolusid, mille kohaselt ta põhjustanuks liiklusõnnetuse. Ringkonnakohtu lahend kostja kindlustusvõtjal vastutuse puudumise kohta kehtib ka kostja suhtes ja välistab hageja õiguste rikkumise hagi aluseks oleva sündmuse asjaoludel.
Maakohus keeldus 30. aprilli 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel, kuivõrd hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. LKindlS § 24 kohaselt hüvitab kindlustusandja kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Samas peatükis sätestatu ei piira kahjustatud isiku õigust esitada nõue kahju põhjustaja vastu teises seaduses sätestatud alusel. LKindlS eelnõu (423 SE) seletuskirjas on § 24 kohta selgitatud, et olulise põhimõttena sätestatakse, et kindlustusandjal on kohustus hüvitada kahju üksnes eelnõus sätestatud alustel ja ulatuses, seega ei saa kindlustusandjalt nõuda kahju hüvitamist, mis väljub eelnõus sätestatud kahjuliikide- ja summade piiridest. Eelkõige võib siin nimetada mittevaralise kahju hüvitamise kohustust summas, mis ületab 3 200 eurot. Sellist kahjusummat ületavat osa kindlustusandja hüvitama ei pea. Paragrahvi teine lause täpsustab, et eelnõus sätestatu ei piira kahjustatud isiku õigust esitada nõue kahju põhjustaja vastu teises seaduses sätestatud alusel. Lisaks saab otsenõudega pöörduda kahju põhjustaja poole ka juhul, kui hüvitist soovitakse suuremas summas, kui eelnõu kohaselt kindlustusandja hüvitama peaks – sellisel juhul esitatakse otsenõue kahju põhjustaja vastu kindlustusandja poolt makstud hüvitisesummat ületavas osas. Seletuskirjas on § 32 kohta öeldud, et mittevaralise kahju hüvitamisele maksimaalse hüvitispiiri seadmine on õigustatud mitmetel põhjustel. Esiteks kuulub mittevaraline kahju isikukahjude hulka, mille hüvitislimiit on eelnõu § 25 lg 1 kohaselt 5 600 000 eurot. Teiseks on tõenäoline, et kindlustusandja piiramatu vastutus mittevaralise kahju eest suurendaks keskmise kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel makstavat kindlustusmakset, sest kindlustusandjatel on raskem oma hüvitamiskohustust ette prognoosida. Juhul, kui kahjustatud isik leiab, et kindlustusandja makstav mittevaralise kahju hüvitis ei vasta talle tekitatud kahju suurusele, peab kahjustatud isik esitama nõude vastavalt kas kindlustusandja makstavat hüvitist ületavas summas või täies ulatuses kahju tekitamise eest vastutava isiku vastu, tuginedes võlaõigusseaduse vastavatele paragrahvidele. Vaidlust ei ole, et kostja on hagejale välja maksnud mittevaralise kahju hüvitise 3 000 eurot LKindlS § 32 lg 3 p 5 alusel. Seaduses sätestatud mittevaralise hüvitise maksimumpiiriks, mida kindlustusandja on kohustatud eriti raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral välja maksma on 3 200 eurot. Sellist kahjusummat ületavat osa kindlustusandja hüvitama ei pea. Hageja ei ole hagiavalduses tuginenud asjaolule, et kindlustusandja oleks määranud valesti tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusastet. Seega saab hageja esitada seadust ületava mittevaralise kahju hüvitise nõude väidetava kahju tekitaja vastu, mitte aga kindlustusandja vastu. 2 (4)
Hageja esitas maakohtu määruste peale määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse. Hageja leiab, et LKindlS § 32 ei sätesta mittevaralise kahju ülemmäära (lg-s 3 on vaid eelduslikud suurused). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 134 lg 2 kohaselt on mittevaralise kahju suuruse puhul tegemist mõistliku rahasummaga. LKindlS § 24 nimetatud kahju hüvitamise ulatus on sätestatud § 25 lg-s 1, mille kohaselt kindlustussumma ühe kindlustusjuhtumi kohta surma põhjustamise, tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral on 5 600 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostjal kohustus tema kliendi poolt hagejale põhjustatud kahju hüvitada mõistlikus määras, kuid arvestades ülemmäära 5 600 000 eurot. Osaliselt on kindlustusandja mittevaralise kahju hüvitanud, st 3 000 euro ulatuses.
Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kostjale tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 28. mail 2018 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 ning § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei otsusta ise hagi menetlusse võtmist. Maakohus tõlgendas vääralt seadust, kui leidis, et kindlustusandja kohustus mittevaralise kahju hüvitamisel on piiratud LKindlS § 32 lg-s 3 toodud summadega. Mittevaralise kahju suurused on selles normis sätestatud eeldustena, mis tähendab, et konkreetne hüvitis võib neist erineda. Maksimaalse summa (kui lepingust ei tulene teisiti) näeb ette LKindlS § 25 lg 1, aga see praegusel juhul hagi menetlemist ei takista. Kindlustusandja vastutuse ulatust suuremas osas ei piira ka LKindlS § 24, mille teise lause kohaselt võib kannatanu olukorras, kus kindlustusandja makstav hüvitis ei vasta talle tekkinud kahju suurusele, nõuda kahju hüvitamist kahju tekitajalt. LKindlS sätetest ei tulene, et kanntanu ei saaks kahju hüvitise suurusega mittenõustumisel esitada nõuet kindlustusandja vastu. VÕS § 134 lg 2 järgi makstakse kannatanule talle kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise eest mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistlik rahasumma, kui kahju tekitajal on kohustus kahju hüvitada. Seega pole kahju tekitaja vastutuse ulatus seaduse pinnalt eelduslike või kindlate summadega piiratud. Kui kannatanu leiab, et kindlustusandja makstav mittevaralise kahju hüvitis ei korva täielikult talle tekkinud mittevaralist kahju, saab kannatanu põhjendatult kindlustusandjalt nõuda mittevaralise kahju hüvitamist ka suuremas ulatuses, s.t määras, milles vastutaks kahju tekitaja kannatanu ees. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus ennatlikult kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, kuivõrd hagis esiletoodud asjaoludel võib hagejal olla nõue kostja vastu. Nõude olemasolu kindlakstegemiseks tuleb hinnata tõendeid. Seda ei saa teha hagi menetlusse võtmise otsustamisel (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-151-14, p 14). Ringkonnakohus märgib, et maakohus on ekslikult käsitlenud kostja Eesti filiaali poolena. Kuigi Eestis tegutsemisel võib äriühing kasutada filiaali ärinime, sh kohtumenetluses osalemisel, tulenevad filiaali tegutsemisest õigused ja kohustused välismaa äriühingule (vt nt Riigikohtu 21. novembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-114-11, p 15 kolmas lõik). 3 (4)
TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.