SIA „BALMET“ hagi Osaühingu MOK vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 08.07.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
SIA „BALMET“ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
248 075,67 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja SIA „BALMET“ (Läti Vabariigi registrikood 40003714827), lepingulised esindajad Danil Lipatov ja Agnes Zaure Kostja Osaühing MOK (registrikood 10008675), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Põbo
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 08.07.2024 otsus saata tsiviilasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-22-16256 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.SIA „BALMET“ (hageja) esitas 28.10.2022 Pärnu Maakohtule Osaühingu MOK (kostja) vastu hagi, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlg 248 075,67 eurot.
1.1.Hagiavalduse kohaselt koostati 2012. a akt, millest tuleneb, et hagejal on 248 075,67 euro suurune nõue kostja vastu. Pooled kinnitasid 10.06.2022 deklaratiivse võlatunnistusega võla olemasolu. Hageja pöördus 15.08.2022 täitmise nõudega kostja poole. Kostja ei ole kohustust täitnud.
1.2.19.07.2012 seati võla tasumise tagamiseks hageja kasuks ühishüpoteek Pärnu maakonnas Tahkuranna vallas Võiste alevikus asuvale Pumbamaja kinnistule (registriosa nr 259306) ja XXX asuvale kinnistule (registriosa nr 751106). Tagatiskokkuleppe kohaselt on tagatud kõik hageja kui hüpoteegipidaja nõuded, mis tulenevad hageja ja kostja vahel 31.05.2012 sõlmitud omavaheliste arvelduste aktist tarnimata toodangu eest summas 248 075,67 eurot ja selle võimalikest lisa või muutmiskokkulepetest. Seega ei ole õige kostja arvamus, et saldoteatis ei ole nõude alus.
1.3.Nõue ei ole aegunud, kuna aegumistähtaja alguseks tuleb lugeda võlatunnistuse allkirjastamise aeg, s.o 10.06.2022. Tegemist on konstitutiivse dokumendiga, kus pooled kinnitavad võla olemasolu. Isegi, kui nõue on aegunud, on pandipidajal õigus rahuldada põhivõlg panditud eseme arvel pärast nõude aegumist. Seega on hagejal õigus nõuda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
2.1.Hageja esitatud saldoteatis ei tõenda nõude olemasolu. Saldoteatisel on kirjas hageja deebetsumma, kuid ei ole kinnitatud kostja raamatupidamises sama suurt kreeditsummat. Lisaks ei ole dokumenti allkirjastanud kostja esindaja B.Z. Kostja vaidlustab dokumendi ehtsuse. Kostja ei nõustu, et saldoteatis on käsitatav võlatunnistusena, kuna tegemist on hageja koostatud raamatupidamisliku dokumendiga, mis ei too ega saa tuua kostjale kaasa ühtegi kohustust.
2.2.Isegi, kui hageja saldoteatis oleks käsitatav nõude alusdokumendina, on nõue aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt saanuks hageja nõuda kohustuse täitmist kuni 31.12.2015. Juhul, kui tegemist oleks deklaratiivse võlatunnistusega (millega kostja ei nõustu), ei ole 10.06.2022 saldoteatis kehtiv, kuna võimalik põhikohustus oli selleks ajaks aegunud. Kostja ei nõustu, et aegumistähtaega tuleb arvestada alates 10.06.2022, kuna aegumistähtaja möödumisel ei saa aegumine katkeda ega uuesti alata. 10.06.2022 puudus hagejal kostja vastu kehtiv nõue.
2.3.Hageja ei saa nõuda hüpoteegi seadmise lepingu alusel kostjalt täitmist. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on nõude täitmisele pööramine aegunud.
2
2-22-16256 Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus jättis 08.07.2024 otsusega hagi rahuldamata, käekirjaekspertiisi tegemisega seonduvad kulud kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja kanda ning määras kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1735,25 eurot.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlesid pooled selle üle, kas hagejal on õigus esitada kostja vastu täitmise nõue (võlaõigusseaduse (VÕS) § 108) ja kui on, siis millisel alusel.
3.2.Hageja nõude aluseks ei saa olla 10.06.2022 kuupäeva kandev dokument, kuna viidatud dokumendi sisust ja selle koostamise eelduslikust eesmärgist järeldub, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 mõttes. Seda vaatamata sellele, et dokument kajastab raamatupidamislikke andmeid ja tekstis kasutatakse vastavaid termineid (kusjuures raamatupidamisega seotud andmeid kasutavad pooled ka 31.05.2012 saldoteatises). 10.06.2022 saldoteatise sisust järelduvad poolte avaldused, et nad tunnistavad võlasuhet, mis tekkis 31.05.2012 saldoteatisest (248 075,67 eurot) ja kinnitavad, et nõuet ei ole täidetud. Dokumendi tekstist ega selle eesmärgist ei saa järeldada, et pooled soovisid luua uut iseseisvat kohustust. Vastupidi, dokumendis on viited varasemale võlasuhtele. Vaidlust ei olnud, et poolte vahel on varem lepingulised suhted olnud (sh nõue 248 075,67 eurot, nagu viidatakse 10.06.2022 dokumendis) ega selles, et nõuet, millele 10.06.2022 koostatud dokumendis viidatakse, ei ole täidetud.
3.3.Maakohtu hinnangul oli veenvalt tõendatud, et 10.06.2022 dokumendi on allkirjastanud kostja seaduslik esindaja. Käekirjaekspertiisi aktis nr 24E-DK00015-01 leidis ekspert, et ekspertiisiks esitatud dokumendi nime „B.Z“ ei ole tõenäoliselt kirjutanud B.Z (arvamuste skaalal aste -2). Küll aga leidis ekspert, et nime „B.Z“ all kirjutatud allkirja on tõenäoliselt kirjutanud B.Z (arvamuste skaalal aste +2). Ekspertarvamuse järeldused on usaldusväärsed, kuna ekspert on jälgitavalt ja arusaadavalt selgitanud arvamuse kujunemist. Kostja ei toonud välja ühtegi puudust või eksimust, mida ekspert on teinud.
3.4.Võlatunnistuse aluseks oleva võlasuhte tõendamiseks esitati kohtule 31.05.2012 koostatud saldoteatis, millele on viidatud ka 10.06.2022 dokumendis. Maakohus leidis, et ainult dokumendi sisust ei järeldu poolte tahet luua siduvat õigussuhet, kuid seda saab järeldada asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates. Dokumendist järeldub, et hageja on raamatupidamises tuvastanud, et nõude jääk kostja vastu seisuga 31.05.2012 on 248 075,67 eurot. Selle dokumendiga palutakse kontrollida kostjal, kas teatisel märgitud summa on korrektne ja kinnitada 10 päeva jooksul. Seda, et tegemist on raamatupidamisliku dokumendiga viitab ka asjaolu, et kostja poolt on dokumendi allkirjastanud raamatupidaja. Vaatamata sellele ei ole andmeid kostja poolt lisatud. See tähendab, et kostja ei ole kinnitanud, et nende raamatupidamises sisaldub sama suur nõude summa. Kuigi konkreetne dokument ei väljenda lepingu sõlmimist, pidas maakohus ilmseks, et pooled on soovinud sellele vastavat sisu anda (st õigussuhet loovat sisu). Nimelt nähtub dokumendist „valuutakonto käive“, et poolte vahel on aja jooksul tehtud palju arveldusi. Seda kinnitasid esindajad ka kohtuistungil. Seega tegelikult ei ole poolte vahel vaidlust selles, et hageja ja kostja on majandus- ja kutsetegevuse raames lepingulistes suhetes olnud. Nimetatud dokumendist nähtub, et suhteliselt lühikese aja jooksul on kostjale esitatud kümneid arveid, sh tasutud ettemaksu toodangu eest. Arvestades tehinguid, mida pooled on omavahel teinud, ja nende sagedusi, tuleb pidada tavapäraseks, et pooled ei sõlmi kirjalikku lepingut iga toodangu jaoks. Arveid on esitatud mitmeid ja dokumendist järelduvalt on neid ka justkui tasaarvestatud. 3
2-22-16256
3.5.Ühishüpoteegi seadmise lepingu järgi koormati kostjale kuuluvad kinnistud ühishüpoteegiga 248 075,67 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Vastavalt lepingu punktile 4.1 lepiti kokku, et ühishüpoteegiga on tagatud kõik nõuded, mis tulenevad hageja ja kostja vahel 31.05.2012 saldoteatisest 248 075,67 euro ulatuses. Seega, kuigi omavaheliste arvelduste aktil puuduvad täpsemad identifitseerimist sisaldavad tunnused (nt lepingu või akti number vms), nähtub tagatiskokkuleppest sama kuupäev ja summa, mis 31.05.2012 aktil. Maakohtu hinnangul oli usutav, et pooled pidasid tagatiskokkuleppet sõlmides silmas just eelkäsitletud 31.05.2012 saldoteatist. Pooled on 31.05.2012 kontrollinud nõuete suurust ja sõlminud samale summale tagatise seadmiseks ühishüpoteegi seadmise lepingu umbes poolteist kuud hiljem.
3.6.Seega oli maakohtu arvates usutav, et kuigi 31.05.2012 saldoteatis ise oma sisu poolest justkui võlasuhet ei loo, järeldus kõiki olulisi asjaolusid arvesse võttes, et pooled soovisid anda 31.05.2012 arvelduste aktile siduva tähenduse ja on vastavalt sellele ka tegutsenud.
3.7.31.05.2012 saldoteatise kohaselt tuli kostjal tasuda hagejale 248 075,67 eurot. Kohustuse täitmise tähtpäeva kokku ei ole lepitud.
3.8.Aegumise vastuväite osas selgitas maakohus, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 ja TsÜS § 147 lg-te 1 ja 2 järgi 3 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest alates, s.o alates ajast, mil õigustatud isikul on õigus nõuda kohustuse täitmist.
3.9.Maakohus ei nõustunud hagejaga, et aegumistähtaega tuleb arvestada alates 10.06.2022 saldoteatisest. Aegumistähtaega tuleb arvestada deklaratiivse võlatunnistuse aluseks olnud võlasuhtest, s.o 31.05.2012 saldoteatisest. Kuigi pooled ei olnud kokku leppinud, mis ajaks tuleb kostjal 31.05.2012 saldoteatisest tulenev kohustus täita, oli eluliselt usutav, et nõue muutus sissenõutavaks akti koostamisega. Sellele viitas ühishüpoteegi seadmise lepingu sõlmimine 19.07.2012, millega tagati nõue. Samuti osundas sellele asjaolu, et poolte vaheline võlasuhe seisnes kaupade ostmises ja müümises. Seega oli võlasuhte olemusest eeldatav, et tasu maksmine pidanuks toimuma suhteliselt lühikese aja jooksul. Maakohtu arvates oli usutav, et nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 31.05.2012 (VÕS § 82 lg-d 3 ja 7). Seega algas aegumistähtaeg 31.12.2012 (TsÜS § 147 lg 3) ja 3-aastane aegumistähtaeg lõppes 31.12.2015. Sellest tulenevalt on hageja nõue TsÜS § 146 lg 1 järgi aegunud.
3.10.Hageja nõude aegumise fakti ei muuda ka asjaolu, et pooled sõlmisid 10.06.2022 täiendava saldoteatise. Seda põhjusel, et selleks ajaks, kui deklaratiivne võlatunnistus sõlmiti, oli nõue aegunud. Olukorras, kus aegumistähtaeg on möödunud, ei saa seda tähtaega nõude tunnustamine katkestada (TsÜS § 158 mõttes).
3.11.Lisaks ei mõjuta käesolevalt nõude aegumist ka TsÜS § 157 lg 1 sätestatud eriregulatsioon, s.o täitedokumendist tulenev aegumistähtaeg 10 aastat. Nimetatud aegumistähtaeg mõjutas hageja võimalusi realiseerida nõuet seatud hüpoteegi arvelt ja seda vaatamata sellele, et nõue, mida hüpoteek tagab, võib olla aegunud (TsÜS § 145 1 lg 1). Kohtule ei esitatud andmeid, et hageja oleks soovinud nõude realiseerimist hüpoteegi arvelt. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
4
2-22-16256
4.1.Hageja nõustub maakohtuga selles, et kostja allkirjastatud dokumendi näol ei ole tegemist konstitutiivse võlatunnistusega, kuid ebaselgeks jääb maakohtu lõppjäreldus hagi rahuldamata jätmisel.
4.2.Kostja tunnistas deklaratiivse võlatunnistuse allkirjastamisega võla olemasolu ja seega hageja ei pidanud esitama täiendavaid tõendeid oma nõude kinnitamiseks. Maakohtu järeldus, et hageja nõue on aegunud, ei ole VÕS § 108 lg 1 eeldus, vaid vastuväide, mida kostja saab kasutada selleks, et pääseda nõude täitmise kohustusest. Vastava vastuväite kasutamine ei tähenda, et nõue kui selline lakkab eksisteerimast.
4.3.Hageja ei vaidlusta maakohtu järeldust, et kostja võla aegumistähtaeg oli 3 aastat pärast selle nõude sissenõutavaks muutumist vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 ja hageja nõue aegus hiljemalt 31.12.2015, kuid hageja pöörab tähelepanu sellele, et kausaalne võlatunnistus allkirjastati pärast aegumistähtaja möödumist. Võlatunnistus allkirjastati 10.06.2022, st kostja tunnistas võla olemasolu pärast võla aegumise tähtaja möödumist. Ei ole ühtegi alust, millega kooskõlas võiks kostja allkirjastatud kausaalne võlatunnistus osutuda kehtetuks – kostja ei ole seda sõlminud eksimuse, ähvarduse või vägivalla mõjul; kostja seaduslik esindaja kirjutas võlatunnistusele all omakäeliselt, mis leidis maakohtu menetluses tõendamist. Kostja loobus teadlikult aegumise vastuväite kasutamise õigusest ja tal polnud õiguslikku alust esitada kohast vastuväidet käesoleva menetluse raames.
4.4.Riigikohtu praktika kohaselt aegunud nõude tunnustamist (võlatunnistusega) saab lugeda aegumise vastuväitele tuginemisest loobumiseks, kui võlatunnistus on tehinguna kehtivalt tehtud ning võlgnik oli loobutavast vastuväitest teadlik või pidi sellest teadma ja sai loobumise tagajärjest aru. Aegumise vastuväitest loobumisest kehtivust ei mõjuta ainuüksi see, kas võlgnik loobumisel teadis aegumise algusajast. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud menetlus- ega materiaalõiguse norme, kui leidis, et 10.06.2022 kuupäeva kandev dokument on deklaratiivne võlatunnistus. Maakohus on tuginedes siinses asjas läbi viidud käekirjaekspertiisile õigesti leidnud, et selle dokumendi on allkirjastanud kostja seaduslik esindaja B.Z. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et pooled on 31.05.2012 saldoteatisele soovinud anda õiguslikult siduva tähenduse. Otsuses on maakohus käsitanud seda 10.06.2022 võlatunnistuse alusvõlasuhtena, millest võib järeldada, et maakohus luges 31.05.2012 saldoteatise konstitutiivseks võlatunnistuseks. Seda järeldust ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud. Maakohus ei ole rikkunud menetlus- ega materiaalõiguse norme ka oma järelduse tegemisel 31.05.2012 saldoteatisest tuleneva nõude aegumise osas.
5
2-22-16256
8.Üksnes neid asjaolusid, millele vastuväidete esitamisest on võlgnik võlatunnistuses kehtivalt loobunud, ei pea hageja enam tõendama (RKTKo 10.04.2024, 2-21-5364/37, p 15.4). Hageja peab aga üldjuhul ära näitama, millistest vastuväidetest kostja loobus ja millest see järeldub. Ei ole välistatud, et võlatunnistuse andmise eesmärgiks on välistada võlgniku tuginemine kõigile võimalikele vastuväidetele tulevikus (RKTKo 10.04.2024, 2-21-5364/37, p 15.2).
9.Õige on maakohtu järeldus, et katkeda saab aegumistähtaeg, mis ei olnud võla tunnistamise ajaks möödunud (RKTKo 18.12.2013, 3-2-1-146-13, p 24). Maakohus on aga jätnud tähelepanuta, et pärast aegumistähtaja möödumist võib aegunud nõude tunnustamist lugeda aegumise vastuväitele tuginemisest loobumiseks, kui võlatunnistus on kehtivalt tehtud, võlgnik oli loobutavast vastuväitest teadlik või pidi sellest teadma ja sai loobumise tagajärgedest aru (RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-129-16, 49). Vastuväidetest loobumist hinnates tuleb lähtuda VÕS §-st 29 ning eelkõige võlatunnistuse andmise põhjusest ja eesmärgist, lepingueelsete läbirääkimiste asjaoludest, poolte huvidest jms (RKTKo, 23.04.2016, 3-2-1147-15, p 13). Üldjuhul saab eeldada, et võlgnik on loobunud kohustuse täitmisest keeldumist võimaldavatest vastuväidetest, mida võlgnik võlatunnistuse andmise ajal teadis või pidi teadma. Seetõttu saab võlgnikku eeldatavalt lugeda loobunuks eelkõige sellistele asjaoludele põhinevatest vastuväidetest, mis olid võlatunnistuse andmise põhjuseks, st asjaolud, mis olid võlatunnistuse andmisel vaidluse all ning mille alusel võlgnik võlga tunnistas (nt kohustuse rikkumine või rikkumise olulisus, põhjuslik seos võlgniku tegevuse ja võlausaldajale tekkinud kahju vahel, kahju suurus). Samuti on võimalik pärast nõude aegumist loobuda õigusest tugineda aegumise vastuväitele (RKTKo 24.03.2017, 3-2-1-103-16, p 23). Kuivõrd TsMS § 658 lg 2 alusel on maakohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel, ei hinda ringkonnakohus otsuse tegemisel poolte esitatud tõendeid, vaid seda saab teha maakohus asja uuel läbivaatamisel.
10.Asja uuel läbivaatamisel saab maakohus hinnata, kas kostja mõistis või pidi 10.06.2022 võlatunnistuse andmisel mõistma (arvestades VÕS §-s 29 ja vajadusel TsÜS § 75 lg-s 1 toodud tõlgendamisreegleid), et ta loobub selle allakirjutamisega aegumise vastuväitest, arvestades, et hageja on võlatunnistuse eesmärgiks 10.06.2022–14.06.2022 e-kirjavahetuses selgelt väljendanud, et see tõendab 31.05.2012 saldoteatisest tulenevat kohustust. Samuti saab maakohus hinnata, kas kostja sai või pidi aru saama aegumise vastuväitest loobumise tagajärgedest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja edasisel lahendamisel lõppotsusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.