Arvila OÜ hagiavaldus N A vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Arvila OÜ (registrikood 14092508), lepinguline esindaja I V Kostja: N A (isikukood xxx), lepinguline esindaja A 1Z
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamine
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja taotlus hagist loobumiseks ja lõpetada menetlus täies ulatuses hageja hagis kostja vastu.
2.Jätta menetluskulud kostja kanda.
3.Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurusena kindlaks 707,50 eurot.
4.Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitis 707,50 eurot.
5.Mõista kostjalt hageja kasuks punktis 4 väljamõistetud menetluskulude hüvitise tasumata osalt viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6.Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks. Tagastada hagejale pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust ehk 107,50 eurot ja kanda see Arvila OÜ arveldusarvele nr xxx.
7.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
2-23-131045 menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hageja esitas 03.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja ja A A vastu 1687,69 euro saamiseks. 09.08.2023 tegi kohus võlgnikele makseettepaneku, milles võlgnikelt nõutav summa koos nõude ja menetluskuludega kokku on 1779,34 eurot. Kostja esitas 27.10.2023 nõude peale vastuväite. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse kostja osas ja andis asja menetluse jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 28.12.2023 hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja kohtutäitur R L korraldatud avalikult enampakkumiselt, mis toimus 27.04.2020 A Ale kuuluva 1⁄2 korterist, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx, asukohaga xxx. Hageja ostis kohtutäitur xxx korraldatud avalikult enampakkumiselt, mis toimus 16.12.2021 kostjale kuuluva 1⁄2 korterist, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx, asukohaga xxx. Kostja osa kinnisasjast koormas enne enampakkumist SEB Pank AS kasuks seatud hüpoteek summas 487 000 krooni (31 217,95 eurot). SEB Pank AS edastas hagejale 18.04.2023 kirja, milles teatas hagejale kui hüpoteegiga koormatud kinnistu omanikule, et A A ja kostja ei ole laenusaajana laenulepinguid nr xxx kohaselt täitnud jättes tasumata laenulepinguga ettenähtud maksed. Pank teatas, et ütleb lepingu erakorraliselt 12.05.2023 üles, kui kogu lepingust tulenevat võlgnevust ei tasuta hiljemalt 11.05.2023. 05.05.2023 hageja tasus pangale 1123,49 eurot hüpoteegi realiseerimise vältimiseks. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 1123,49 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 94,96 eurot ja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras.
3.Kostja vaidles hagile vastu.
4.04.04.2025 (täiendatud 06.04.2025) esitas hageja hagist loobumise avalduse märkides, et 28.03.2025 seisuga on võlgnevus täielikult tasutud. Hageja on seisukohal, et kuna kostja on hagejale võlgnevuse tasunud peale hagi esitamist, siis on põhjendatud jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Eeltoodust tulenevalt palus hageja käesolevas tsiviilasjas menetluse lõpetada, tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust ning jätta menetluskulud kostja kanda.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
6.Kohus leiab, et hagiavaldusest loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus käesolevas asjas täies ulatuses.
7.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 432 ei saa hageja, juhul, kui menetlus on lõpetatud, uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. 2 (5)
2-23-131045
8.TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda TsMS § 168 lg-st 5. Viidatud sätte kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
9.Käesoleval juhul eelnes hagimenetlusele maksekäsu kiirmenetlus, mille tulemusel tehti solidaarvõlgniku, A A suhtes maksekäsk (dtl 29) ning kuivõrd kostja esitas vastuväite, jätkus tema suhtes hagimenetlus (dtl 32). Hagiavaldus maksekäsu kiirmenetluse järgselt esitati 28.12.2023 (dtl 59 jj). Kohus võttis hagi menetlusse ja küsis kostjalt vastuse, mis esitati 02.04.2024 (dtl 108 jj). Hageja esitas vastuse osas seisukoha 23.06.2024 (dtl 140). Kohus pidas pooltega istungi 12.04.2025 (dtl 203 jj). Hageja on istungile järgnevalt märkinud ja esitanud ka tõendi selle kohta, et käesolevas tsiviilasjas solidaarvõlgniku, A A suhtes tehtud maksekäsu aluse algatatud täitemenetlus on lõpetatud 18.02.2025 (dtl 257), sest nõue on teise solidaarvõlgniku poolt täidetud.
10.Riigikohus on leidnud, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kui vaidluse ajal täidab hagetava kohustuse teine solidaarvõlgnik (vt RKTKo 3-2-1-5-05, p-d 18–20). Riigikohus on ka hilisemas lahendis selgitanud, et TsMS § 168 lg 5 kui hageja loobub hagist kostja kui käendaja vastu seetõttu, et põhivõlgnik tasub menetluse ajal võla, saaks menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 5 järgi kostja kanda üksnes juhul, kui hageja pöördus kohtusse põhjendatult (RKTKo 2-21-3088/31, p 10.2).
11.Kohtu hinnangul on käesoleval juhul hageja esitanud kostja vastu hagi põhjendault. Asjaolu, et solidaarvõlgniku suhtes sai hageja maksekäsu näol täitedokumendi, ei anna alust leida, et hageja jätkas teise kostja vastu hagimenetlust põhjendamatult. Täitedokumendi olemasolu ei anna alust eeldada, et kohustus saab osaliselt või täies ulatuses täidetud. Kostja ei ole esitanud hagile selliseid vastuväiteid, mille põhjal saaks leida, et hagejapoolne hagi esitamine kostja vastu oli põhjendamatu.
12.Kohus ei leia, et nõude rahuldamine solidaarvõlgniku poolt annaks aluse kohaldada TsMS § 162 lg 4, kuivõrd ei esine sellekohaseid erandlikke asjaolusid. Kuivõrd kostja on alates maksekäsu kiirmenetlusest vaidlustanud nõuet, pidi hageja tõendama kõiki nõude aluseks olevaid asjaolusid, vastama kostja vastuväidetele ning hagejal ei olnud võimalust nõude rahuldamiseks kohtuvaidluseta (vt TlnRnKm 27.06.2023, 2-22-141016/19, p 12.4). Hagejal on õigus pöörduda kõigi solidaarvõlgnike vastu kohtusse.
13.Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse tõendite kogumiseks täitemenetluse lõpetamise kohta, kuivõrd hageja on kohtule vastava tõendi esitanud (dtl 257). Kohtu hinnangul ei oma menetluskulude jaotuse mõttes käesolevas asjas tähendust asjaolu, millal täpselt solidaarvõlgnikult laekumised toimusid. Kohus saab hinnata menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust eraldi.
14.Hageja palus kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv (mille tagastamist nõuda ei saa) 107,50 eurot ja õigusabikulud 1080 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabitoimingud ja neile kulunud aeg järgmised: nõude asjaolude ja materjaliga tutvumine, tõendite kogumine, avalduse koostamise ja kohtule esitamine – 2 tundi; kostja vastusega tutvumine/hageja seisukoha koostamine – 4 tundi; kohtuistungiks ettevalmistamine/ kohtuistungil osalemine – 2 tundi; hageja täiendava seisukoha koostamine – 1 tund. Kokku on hagejale osutatud õigusabi ajakuluga 9 tundi, tunnitasu määraga 120 eurot, kokku 1080 eurot.
15.Kostja on esitanud 11.04.2025 seisukoha hageja menetluskulude nimekirjale. Kostja leiab, et põhjendatud pole hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 120 eurot, sest käesolev asi ei ole keeruline ega mahukas. Kostja leiab, et käesolevas asjas saanuks hageja end ka ise esindada. Samuti kasutab hageja analoogseid tüüphagisid paljudes kohtuasjades. 3 (5)
2-23-131045
16.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
17.Kohus peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud lepingulise esindaja kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid. Menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19).
18.Kohus ei leia, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr oleks ebamõistlikult kõrge. Arvestades praeguse asja sisu, mahtu ja keerukust, on kohtu arvates hageja esindaja põhjendatud tunnitasu määr 120 eurot (käibemaksuta), lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja väljakujunenud kohtupraktikast (vt nt TlnRnKm 28.03.2025, 2-23-104132, p 11; TlnRnKo 30.09.2024, 2-23-126294, p 18.2; TlnRnKo 14.06.2024, 2-22-117945, p 11.2.2; TrtRnKo 30.11.2023, 2-23-110438, p 13). Kohus ei nõustu kostjaga, et ajakulu vähendamise alus saab olla asjaolu, et hageja pidanuks end ise esindama. Menetlusosalisel on õigus kasutada professionaalset esindajat oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks. Samuti ei välista vastaspoolelt kulude väljamõistmist see, kui hageja kasutab tüüphagisid. Tüüphagide kasutamine ei välista seda, et igas konkreetses asjas tuleb teha sisulist tööd (tõendite analüüs, asjaolude kontrollimine, arvutused, kostja konkreetsetele vastuväidetele vastamine), mis õigustab kulude kandmist.
19.Nõude asjaolude ja materjaliga tutvumine, tõendite kogumine, avalduse koostamise ja kohtule esitamine 2 tunni ulatuses on ülemäärane, kuivõrd hageja pidi ka maksekäsu kiirmenetluse avalduseks tegema hagi esitamiseks vajalikud arvutused, koguma tõendid. Üksnes hagiavalduseks vormistamine koos asjaolude lahti kirjutamisega ja tõenditele viitamisega on arvestades asja mahtu põhjendatud pigem 1 tunni ulatuses. Kostja vastusega tutvumise ja vastuse koostamise eest ajakulu 4 tundi, arvestades mõlema dokumendi mahukust, on põhjendatud. Samas leiab kohus, et kuna kohtuistungi toimumise ajaks oli teada solidaarvõlgniku poolt nõude rahuldamine ja täitemenetluse lõpetamine (dtl 257), oleks hageja saanud kohtu hinnangul nimetatud kulu ära hoida. Samuti oli ebavajalik 12.03.2025. a täiendav seisukoht ja täiendavad tõendid, kuivõrd oleks piisanud lühikese loobumisavalduse edastamisest.
20.Seega hageja õigusabikulud on põhjendatud kokku 600 euro ulatuses (5 × 120).
21.Hageja poolt on tasutud hagi eest täiendavalt riigilõiv 215 eurot, millest poole ulatuses on loobumise tõttu taotletud tagastamist. Seega jääb üles riigilõiv summas 107,50 eurot, mis tuleb jagada vastavalt menetluskulude jaotusele.
22.Eeltoodust tulenevalt on hageja käesolevas menetluses kokku kandnud põhjendatud menetluskulusid 707,50 eurot (107,50 + 600), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.
23.Kostja on esitanud menetluskulude tasaarvestamise taotluse, mis jääb rahuldamata, kuivõrd menetluskulude jaotuse kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
24.Hageja on esitanud taotluse tagastada pool hagimenetluses tasutud riigilõivust. 28.12.2023 hagiavalduselt on hageja tasunud riigilõivu 215 eurot. Kuna hageja on hagist loobunud, kuulub hageja taotlus rahuldamisele ning hagejale tuleb tagastada pool hagimenetluses
4 (5)
2-23-131045 tasutud riigilõivust, s.o 107,50 eurot (215/2) ning kanda see vastavalt hageja soovile käesoleva määruse resolutsioonis märgitud arvelduskontole. (allkirjastatud digitaalselt) Maarja-Liis Lall kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.