3.Rahuldada ajutise halduri taotlus ja määrata riigi vahenditest Maarja Roht’ile (EExxxx Swedbank AS-is) ajutise pankrotihalduri tasu katteks 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot (sh sotsiaalmaks 33%).
4.Välja mõista võlgnikult Voldemar Tänav’alt Maarja Roht’i kasuks ajutise pankrotihalduri tasu summas 83 (kaheksakümmend kolm) eurot (sh sotsiaalmaks 33%). 1 (5)
2-18-5294
5.Avaldada kohtumääruse resolutsiooni punktid 1-4 kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud korras väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral.
6.Saata kohtumäärus ajutisele haldurile ja avaldajale teadmiseks.
7.Saata kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele kohtumääruse resolutsiooni punkti 3. osas täitmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.06. aprillil 2018 esitas Voldemar Tänav (võlgnik) Viru Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks.
2.Avalduse kohaselt võlgnik on arvel Eesti Töötukassas ning tema kuu sissetulek on alla miinimumpalga, mille tõttu ei suuda ta tasuda endale võetud kohustusi ja on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Kohustuste võtmise ajal olid sissetulekud piisavad, et võetud kohustusi tasuda. Võlgnevused tekkisid seetõttu, et 2006.a ületas ta teed ning toimus avarii, kus temale sõitis otsa Volvo. Toimus kohtuasja arutelu, kuid võlgnik seal ei käinud, sest oli haiglas. Lisaks sai võlgnik veel politsei käest trahvi summas 300 eurot, mille ta ka tasus. Nõuet ERGO kindlustusele ei suuda võlgnik tasuda. Võlgnik on pärast avariid saanud osalise töövõimetuse kuni 26.02.2020. Võlgnik osaleb aktiivselt töökoha otsingutel vastavalt oma tervislikule seisundile. Kuna ta on varatu, töötu ning täielikult maksejõuetu, siis ei suuda ta tasuda võetud kohustusi ning pidevalt kasvavaid intresse.
3.Võlgniku võlad on järgnevad: 1) Kohtutäitur Hille Kudu täitemenetluses olev täiteasi nr. 035/2008/378, kus peamiseks sissenõudjaks on ERGO Kindlustuse AS ja võlanõue summas 2 419.23 eurot, millisele lisanduvad kohtutäituri tasu ja täitemenetluse alustamise tasu; 2) Kohtutäitur Katrin Vellet täitemenetluses olevtäiteasi nr. 031/2009/1009, kus peamiseks sissenõudjaks on Aktiva Finants OÜ ja võlanõue summas 205.28 eurot, millisele lisanduvad kohtutäituri tasu ja täitemenetluse alustamise tasu; 3) Kohtutäitur Katrin Vellet täitemenetluses olev täiteasi nr. 031/2006/2717, kus peamiseks sissenõudjaks on Aktiva Finants OÜ ja võlanõue summas 127.58 eurot, millisele lisanduvad kohtutäituri tasu ja täitemenetluse alustamise tasu; 4) Kohtutäitur Veiko Kaasik täitemenetluses olev täiteasi nr. 007/2006/5295, kus peamiseks sissenõudjaks on Riigi Tugiteenuste Keskus ja võlanõue summas 2.03 eurot. Võlgnik ei ole kindel, kas ta esitas kõik võlgnevused.
4.Võlgnik palus kuulutada välja enda pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
MENETLUSE KÄIK
5.Viru Maakohtu 13.04.2018 kohtumäärusega võeti avaldus menetlusse, nimetati ajutine haldur ja anti haldurile tähtaeg võlgniku varade ja kohustuste ning võimaliku maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta kohtule PankrS § 22 lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.
AJUTISE HALDURI ARUANNE
6.16. mail 2018 esitatud aruande kohaselt võlgnik omab arvelduskontot EExxxx AS-is SEB Pank, mille saldo 17.04.2018 seisuga on 0.40 eurot ja kogumishoiust EExxxx, mille saldo 17.04.2018 seisuga 2 (5)
2-18-5294 on 0 eurot. Ehitisregistri andmetel ei ole võlgniku nimele registreeritud ehitisi kui vallasasju. Elektroonilise kinnistusraamatu andmete kohaselt ei ole võlgnik omanud ega oma kinnisasju. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu ei ole isiku nimele registreeritud ühtegi väärtpaberit. Andmed pensionikonto kohta puuduvad. Voldemar Tänav ei ole liitunud kogumispensioniga. Maanteeameti registreerimisosakonna poolt edastatud andmete kohaselt ei ole ega ole viimase viie aasta jooksul olnud võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud. Maksu- ja Tolliameti andmetel on isiku ettemaksukonto saldo 0.00 eurot. Voldemar Tänav ei ole saanud maksustatavat tulu 2013 ja 2016 aastal ega alates 01.01.2018 kuni 31.03.2018. Ta on saanud maksustatavat tulu perioodil 01.01.201430.06.2016 järgmiselt: 2014.a 2 729.63 eurot, 2015.a 3 880.59 eurot ja 2016. a 1 133.08 eurot. AS SEB Pank arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et isik saab Sotsiaalkindlustusametilt igakuiselt sotsiaaltoetust 41.17 eurot. Muu vara puudub.
7.Maksu- ja Tolliameti andmetel on Voldemar Tänav vastu kohtutäituri arestinõue 2 224.99 eurot. Täitemenetluse registri andmetel on Voldemar Tänav’a suhtes menetluses neli täitemenetlust: 1) Toimiku number 035/2008/378, sissenõudja ERGO Kindlustuse AS, nõue 2 419.23 eurot, nõude jääk 354.55 eurot, kohtutäitur Hille Kudu; 2) Toimiku number 031/2009/1009, sissenõudja Aktiva Finants OÜ, nõue 205.28 eurot, kohtutäitur Katrin Vellet; 3) Toimiku number 031/2006/2717, sissenõudja Aktiva Finants OÜ, nõue 127.58 eurot, kohtutäitur Katrin Vellet; 4) Toimiku number 007/2006/52953, sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskus, nõude jääk 2.03 eurot, kohtutäitur Veiko Kaasik. Voldemar Tänav suhtes on viidud läbi neli täitemenetlust. Järelpärimiste teel kogutud andmetel on Voldemar Tänav kohustused kokku 689.44 eurot, lisanduvad täitemenetluste kulud.
8.Arvestades võlgniku kohustuste koosseisu ja nõuete kogusummat 789,02 eurot, on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetus saabus nimetatud rahaliste kohustuste aluseks olevate kohtulahendite tegemise/ jõustumisega. Maksejõuetuse on põhjustanud tema enda käitumine, mille tagajärjel on temalt väljamõistetud rahalisi kohustusi, kuid mille koheseks täitmiseks on rahalised vahendid puudunud. Ajutine haldur märgib, et samas on võlgnik oma suurimast kohustusest, ERGO Kindlustuse AS ees, enamuse ulatuses täitnud, algne nõue oli 2 419.23 eurot, nõude jääk 354.44 eurot. Võttes arvesse, et võlgniku arvelduskonto tuleb TMS § 132 alusel osaliselt vabastada ning vastav summa moodustab (2018.a. töötasu alammäära alusel) 500 eurot, on Voldemar Tänav sissetulek väiksem, mistõttu ei teki pankrotimenetluses vabu rahalisi vahendeid, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlausaldajate nõudeid on võimalik rahuldada (osaliselt) vaid sellisel juhul, kui Voldemar Tänav igakuine sissetulek ületab mittearestitavat sissetulekut. Võlgnikul puuduvad sellises ulatuses rahalised vahendid võetud kohustuste koheseks täitmiseks. Arvestades, et võlgniku varaks on vaid sotsiaaltoetus 41.17 eurot, ei ole võimalik kohustusi täita arvelduskontole laekuvate rahaliste vahendite arvelt. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Maksejõuetuse tekkimise ajaks tuleb lugeda ERGO Kindlustuse AS nõude sissenõutavaks muutumist. Täitemenetlust viidatud nõude sissenõudmiseks alustati 18.02.2008, nõudest 2 419.23 eurost on kümne (10) aasta jooksul täidetud 2 064.68 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on kogutud andmetel maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes. Esialgsel hinnangul on tegemist maksejõuetuse põhjustega muudel asjaoludel pankrotiseaduse mõttes. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõidetavaid tehinguid PankrS § 110-114 alusel.
9.Ajutine haldur palus PankrS § 23, § 29, § 30 alusel lõpetada pankrotimenetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kui võlausaldajad või kolmandad isikud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluses kulude katteks raha ette ei tasu, vabastada haldur tema ülesannetest, välja mõista 3 (5)
2-18-5294 Maarja Roht’ile ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 480 eurot (sh sotsiaalmaks), millest 397 eurot välja mõista menetlusabina riigi vahenditest ja 83 eurot võlgnikult, tasu kanda Maarja Roht’i arveldusarvele nr EExxxx.
KOHTUISTUNG
10.Kohtuistungil avaldaja jäi avalduse juurde.
11.Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodu juurde, kuid palus võlgniku poolt istungil teatatud pensioni suurusest tulenevalt lugeda võlgniku sissetuleku suuruseks 200 eurot kuus.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruandega, kuulanud ära avaldaja ja ajutise halduri seletused ning tutvunud pankrotiasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotimenetluse lõpetamine
13.Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi 3 lõike kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
14.PankrS § 29 lg 1 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on varasid 0.40 eurot ulatuses. Võlgniku ainsaks sissetulekuks on igakuine sotsiaaltoetus 41.17 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt tegelikult on tema sissetuleku (pensioni) suuruseks 200 eurot kuus, mis on 40% Vabariigi Valituse kehtestatud töötasu alammäärast. Võlgnikul lasuvad kohustused 689.44 eurot.
15.PankrS § 29 lg 3 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 17.05.2018 kohus vastavalt PankrS § 29 lg 3, § 30 lg 1 ja lg 2 teavitas väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu Voldemar Tänav’a võlausaldajaid pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ning andis võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks 580 eurot ettetasumiseks kuni 04.06.2018, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha ette tasunud.
16.Kuigi võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, tuleb jätta pankrott välja kuulutamata, sest pankrotimenetlusel puudub perspektiiv. Pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid üldse rahuldada, sest võlgniku sissetulekust (pensionist) ei ole võimalik kohustusi täita. PankrS § 173 lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei 4 (5)
2-18-5294 ole, siis seda otsima. Võlgnik on kinnitanud, et ta on töötu ning ei ole võimeline füüsilist töö tegema. Seega ei ole tõenäoline, et võlgnik ka tulevikus tulutoovat tegevust leiab. Selle ja võlgniku kohustuse suurust arvestades ei ole võimalik võlgniku pankrotti välja kuulutada, sest ilmselt kohustustest vabastamise menetluse käigus ei suuda võlgnik kasvõi osaliselt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Samuti ei suuda võlgnik pankrotimenetluses menetluskulusid tasuda.
17.Eeltooduga on tuvastatud, et võlgniku varast ei jätku kohustuste täitmiseks. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast PankrS § 29 lg 1 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise pankrotihalduri tasu ja menetluskulud
18.PankrS § 23 lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
19.Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks 6 tunni eest summas 480 eurot, sh sotsiaalmaks 33% summas 119.10 eurot. Kuna võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, taotleb haldur ajutise halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest summas 397 (sh sotsiaalmaks 33%) ja ülejäänud summa, s.o 83 euro (sh sotsiaalmaks 33%), palub haldur välja mõista võlgnikult.
20.PankrS § 23 lg 4 tulenevalt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
21.Haldur on palunud määrata ajutise halduri tasu Maarja Roht’ile. Ajutise halduri tunnitasu suurus 80 eurot ei ületa PankrS § 23 lg 3 toodud tunnitasu ülemmäära 96 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ning määrab Maarja Roht’ile riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 397 eurot (sh sotsiaalmaks 33%). Ülejäänud summa 83 eurot (480 – 397) mõistab kohus Maarja Roht’i kasuks välja võlgnikult.
22.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel PankrS § 1 lg 2, lg 3, § 5 lg 1, § 23 lg 1, lg 1, lg 4, lg 7, § 29 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6- lg 8 sätete kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.