Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Määruse tegemise aeg ja koht
07.06.2018, Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-57147
Tsiviilasi
OÜ Nauvitsman hagi Kadila Põllumajanduse OÜ vastu võla nõudes
Menetlustoimingud
Menetluse lõpetamine hagist loobumisega
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Nauvitsman, rk 11107899; seaduslik esindaja Marko Kutman; [email protected] Kostja: Kadila Põllumajanduse OÜ, rk 10045660, seaduslik esindaja juhatuse liige Leeni Janno; [email protected]
10.09.2014 esitas OÜ Nauvitsman hagi Kadila Põllumajanduse OÜ vastu võla nõudes. Hagi kohaselt ei ole kostja nõuetekohaselt täitnud tema ja OÜ Agriland vahel sõlmitud kliendilepingut nr 36. Hagejale on endise võlausaldaja poolt nõue kostja vastu loovutatud 22.04.2014. Hageja taotlusel on maakohtu 23.09.2014 määrusega hagi tagamise abinõuna seatud kohtulik hüpoteek kostja kinnistule nr 4014331, asukohaga Vinni vald, Veadla küla, Farmi. Maakohtu 28.10.2014 määrusega menetlus peatati seoses kostja suhtes toimuva saneerimismenetlusega tsiviilasjas nr 2-14-59046. 07.06.2018 esitas hageja, vastuseks kohtu nõudekirjale, andmed võla tasumise kohta ning seisukoha menetluse edasise jätkamise osas, ehk hageja esitas avalduse hagist loobumiseks kuna saneerimiskava raames on kostja oma kohustuse täitnud. Hageja palub tagastada pool riigilõivust, hagi tagamiseks tasutud tagatise ning tühistada hagi tagamine.
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja hagist loobumise avaldusega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Lõpetamise eeldusena tuleb menetlus uuendada TsMS § 361 alusel, kuna menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu on ära langenud. Maakohtu määruse kohaselt on menetlus peatatud kuni kostja saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr 2-14-59046. Saneerimiskava on tsiviilasjas nr 214-59046 kinnitatud 12.01.2015 määrusega ning ühtlasi on hageja kohtule kinnitanud, et saneerimiskava on kostja poolt hageja nõude osas korrektselt täidetud. Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul käesolevas asjas menetlusökonoomiliselt põhjendatud oodata, millal saabub/tehakse teise kohtuniku menetluses olevas kostja saneerimise järelvalvemenetluses seda lõpetav määrus. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja on loobunud oma hagist. Kuna hagist loobumine ei ole vastuolus seadusega, ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Menetlusökonoomiliselt ei pea kohus vajalikuks kostjalt seisukohta menetluse lõpetamise osas küsida, kuna hagist loobumise põhjuseks on kostja poolt kohtuliku järelvalve all (tsiviilasi nr 214-59046) toimunud saneerimiskava nõuetekohane täitmine hageja nõude osas.
Kohus selgitab pooltele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Seoses menetluse lõpetamisega kuulub käesolevas menetluses seatud hagi tagamine tühistamisele. Mis puudutab hageja taotlust hüpeteegi kustutamiseks, siis kohus märgib, et Riigikohus on lahendis 3-1-1-67-14 p.78 selgitanud, et „kohtuliku hüpoteegi seadmist ette nägeva hagi tagamise tühistamise korral omandab hüpoteegi TsMS § 388 lg 6 kohaselt kinnisasja omanik, st seda ei saa hagi tagamise tühistamise korral automaatselt kustutada (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. jaanuari 2007. a määrus asjas nr 3-2-1-108-06, p 16). Kohtulik hüpoteek kustutatakse kinnistusraamatust üksnes kinnisasja omaniku taotlusel hagi tagamist tühistava kohtulahendi alusel (vt nt Riigikohtu üldkogu 27. novembri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p 67)“ Kohtuliku hüpoteegi kustutamisel ei tule tasuda riigilõivu (RLS § 25 lg 1 p 2). Riigilõiv ja muud menetluskulud Hageja on esitanud taotluse TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel poole tasutud riigilõivust ja hagi tagamise tagatise tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 esimese lause kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Sama lõike kolmanda lause järgi riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud hagi esitamisel lõivuna 325 eurot ja hagi tagamise lõivu 50 eurot, seega kokku 375 eurot, millest pool on 187,50 eurot ning mis kuulub hagejale tagastamisele. Vastavalt TsMS § 195 lõikele 1 tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud. TsMS § 391 lg 1 p 1 alusel on hagi tagamise eest tagatise andmise eesmärk tagada hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega. TsMS § 391 lg 2 kohaselt tagastatakse hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast alates. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks tagastada hagejale 22.09.2014 tasutud hagi tagamise tagatis summas 183,90 eurot, kui kostja ei ole kahe kuu möödudes peale käesoleva lahendi jõustumist esitanud hageja vastu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks hagi. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja palub jätta poolte kulud poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks hageja taotluse rahuldada. Kuna senises menetluses on mõlemad pooled osalenud oma seaduslike esindajate vahendusel, siis eeldatavalt pooltel õigusabikulud puuduvad.
Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 428 lg 1 p 3, § 432, § 463 lg 1, § 465, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/ Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.