Välja mõista XxxXxxkasuks alusetult saadu 4252,30 eurot, viivis 1409,99 eurot ja alates 07.06.2018 viivis protsendina tasumata põhinõude summalt (4252,30 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
3.Jätta rahuldamata Xxxhagi Xxxkahju 560,23 euro hüvitamise nõudes.
4.Menetluskulud jätta 95 % ulatuses Xxxkanda ja 5 % ulatuses Xxxkanda. Mõista tasaarvestuse tulemusena XxxXxxkasuks menetluskulude katteks välja 1865 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda NJORD Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele
nr EE651010220049344018, selgitusega „Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-1714718“. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
9.Muuta Harju Maakohtu 4. oktoobri 2017 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõud selliselt, et vähendada viidatud määruse alusel Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx neljandasse jakku Xxx(isikukood xxx) kasuks kantud kohtuliku hüpoteegi summat 10 162,29 euroni (endise 15 000 euro asemel) ja jätta muudetud kujul hagi tagamise abinõu kehtima otsuse täitmise tagamiseks. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (6. juuni 2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Xxx(hageja) esitas 03.10.2017 maakohtule hagiavalduse Xxx(kostja) vastu saadu tagastamise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt soovis hageja osta kostjalt kinnistu asukohaga Harju maakondxxx(registriosa nr xxx). Pooled leppisid kokku, et kinnistu ostuhind on 85 000 eurot ja hageja maksab kostja kontole kinnistu eest käsiraha 8500 eurot. Hageja tasus kostjale 24.11.2015 5000 eurot ja 30.11.2015 3500 eurot. 06.12.2015 käis hageja täiendavalt maja üle vaatamas koos A.A ja M.K-ga. Ülevaatamise käigus selgus, et kostja on hageja ja kinnisvarahindaja eest varjanud mitmeid olulisi puuduseid ning andnud hagejale kinnistu ja maja kohta ebaõiget ja/või eksitavat informatsiooni. Eelpool toodust tulenevalt ei soovinud
hageja kostjalt kinnistut osta. 08.12.2015 teavitas hageja kostjat, et ei soovi kinnistut osta koos vastavate põhjendustega ning palus käsiraha hagejale üle kanda. 08.12.2015 vastuses kostja puuduseid ei tunnistanud, kuid samas pakkus müüjapoolset puuduste likvideerimist ning keeldus hageja poolt tasutud summa tagastamisest. Esmalt nõuab hageja kostjalt tasutu tagamist, sest raha tasuti tühise eellepingu alusel. Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud käsiraha kokkulepe on tühine asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 3 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 alusel, sest poolte vahel sõlmitud käsiraha kokkulepe oleks pidanud olema sõlmitud notariaalselt tõendatud vormis. Hageja rõhutab, et poolte võimalik teadlik vorminõude eiramine ei muuda tehingut kehtivaks. Tühise käsiraha kokkuleppe alusel saadu tuleb kostjal hagejale tagastada VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kolmas isik tagastas hagejale 4247,70 eurot, siis palub hageja kostjalt välja mõista tühise lepingu alusel saadud 4252,30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 1241,30 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise. Alternatiivselt leiab hageja, et kui käsiraha on makstud kehtiva lepingu alusel, siis oli hagejal õigus sellest taganeda kostjapoolse rikkumise tõttu (müügiks pakutud maja ei vastanud müügikuulutuse tingimustele). Pooltel puudub kokkulepe, et kostjapoolsel lepingu rikkumisel võis kostja tasutu endale jätta. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitisena 560,23 eurot. Hageja võttis käsiraha tasumiseks laenu summas 11 000 eurot intressiga 11 % laenujäägilt aastas. Hageja kahjuks on laenujäägilt arvestatud intress. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei vaidlusta, et hageja soovis osta kostjalt kinnistu asukohaga Harju maakond, Xxx2 (registriosa nr xxx) hinnaga 85 000 eurot. Hageja ilmutas üles soovi kinnistu igal juhul osta, kuid tal ei olnud võimalik tasuda koheselt ostuhinda. Pooled leppisid kokku, et hageja tasub kostjale kinnisasja broneerimise eesmärgil tasu 8500 eurot. Seega kostja ja hageja leppisid kokku, et kostja ei müü kinnisasja vähemalt aasta lõpuni ehk momendini, mil hageja ehk saaks osta kinnisasja. Kostja täitis kokkulepet ja eemaldas kinnistu müügikuulutuse. Samuti otsustasid pooled käsiraha arvel alandada kinnisasja müügihinda ja lepiti kokku, et kui kostja tasub hagejale 76 500 eurot, siis pooled võivad sõlmida kinnisasja müügilepingu. Kostja leiab, et käsiraha ei tasutud kinnisasja võõrandamise eellepingu alusel. Pooled olid teadlikud, et eelleping tuleks sõlmida notariaalselt, kuid kuna notariaja reserveerimine ja notaribüroosse ilmumine oleks võtnud aega, siis otsustasid pooled seda mitte teha ja sõlmida broneerimisleping. Pooled ei võtnud kohustust kinnistut osta ja müüa. Ka ei leppinud pooled kokku, et hageja tasub kostjale osa ostuhinnast. Pooled leppisid kokku selles, et hageja tasub kostjale tasu selle eest, et kostja kinnistut enam teistele müügiks ei pakuks. Pooled ei leppinud kokku, mis saab tasutud rahast tehingu ära jäämisel, kuid on eeldatav, et broneerimistasu jääb igal juhul kostjale. Hageja ei viidanud enne lepingu sõlmimist kordagi sellele, et kostjal tuleks see tehingu ära jäämisel tagastada. Kostja leiab, et hageja väited oluliste puuduste kohta on paljasõnalised. Hageja sai tutvuda kinnistu, hoone ja kõikide muude tähtsust omavate asjaoludega. Kostja ei müünud oma kinnisasja kokkulepitud perioodi jooksul ja hageja tasus selle eest raha. Kostja eemaldas pikemaks ajaks müügikuulutuse, mistõttu ei saanud ta kinnistut müüa ka teistele ning sellest tekkis kostjale kahju. Broneerimistasu on sellise kahju hüvitamiseks. Kolmanda isiku vastuväited hagile
3.Kolmas isik vaidleb hagile vastu. Kolmas isik ei osalenud kinnistu müügieelsetes läbirääkimistes. Kolmas isik ei saanud esitada hagejale ebaõigeid või eksitavaid andmeid maja seisukorra kohta. Kolmandale isikule ei olnud poolte kokkuleppe sisu teada ja tema ei ole hagejale kahju tekitanud. Maakohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada saadu tagastamise ja sellelt arvestatud seadusjärgse viivise osas ning jätta rahuldamata kahju hüvitamise nõudes.
5.Pooled vaidlevad selle üle, millise kokkuleppe alusel kandis hageja kostjale üle 8500 eurot (24.11.2015 summa 5000 eurot ja 30.11.2015 summa 3500 eurot, kd I tl 23, 25). Kuna kolmas isik tagastas hagejale menetluse käigus 24.01.2018 4247,70 eurot, siis nõuab hageja kostjalt 4252,30 euro tagastamist (kd I tl 131-133, 07.02.2018 menetluse osalise lõpetamise määrus kd I tl 148). Lisaks nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist, edasiulatuvat viivist kuni kohustuse täitmiseni ning kahju hüvitamist.
6.Esmalt peab kohus tuvastama, kas hageja tasus kostjale 8500 eurot kinnistu võõrandamise eellepingu alusel, mis on notariaalse vormi järgimata jätmise tõttu tühine. Kostja leiab, et poolte sõlmitud leping on broneerimisleping, millele ei ole seadusega kehtestatud kohustuslikku vorminõuet. Kohus märgib, et kinnisasja müügilepingu eellepingu sisuks on müüja kohustus võõrandada kinnisasi tulevikus ostjale. Kinnisasja broneerimislepingu sisuks on aga müüja kohustus jätta teatud aja vältel broneerija kasuks kinnisasi võõrandamata ja tasu võidakse maksta üksnes kinnisasja broneerimise eest. TsÜS § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Broneerimislepingule seadus kohustuslikku vorminõuet ette ei näe (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-70-07, p 14).
7.VÕS § 33 lg 1 järgi on eelleping kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. VÕS § 33 lg 2 sätestab, et kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Kinnisasja omandamisele suunatud võlaõiguslik leping peab olema AÕS § 119 lg 1 järgi notariaalselt tõestatud. Samasugune vorminõue kehtib seega VÕS § 33 lg 2 järgi ka kinnisasja müügi eellepingu kohta. Sellise vorminõude järgimata jätmisel on tehing TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-32-06, p 15). AÕS § 119 lg-t 1 ja VÕS § 33 lg-t 2 tuleb kohaldada selliselt, et need kaitseksid nii kinnisasja ostjat kui ka müüjat järelemõtlematult ja notari selgitusteta kinnisasja omandamisega või võõrandamisega seotud siduvate kohustuste võtmise eest. Esmajoones puudutab see erinevaid sanktsiooninõudeid poolte vastu, kui kavandatud müügileping jääb mingil põhjusel sõlmimata. Sellise sanktsiooni ettenägemine kinnitab kohustuse siduvust ja seega kokkuleppe suunatust kokkuvõttes kinnisasja omandamisele. Erandina saab nn broneerimisleping kõne alla tulla, kui tasu makstakse tõesti üksnes kinnisasja n-ö broneerimise eest, s.t selle eest, et müüja müügiobjekti mingil ajavahemikul kolmandatele isikutele ei müüks. Sellisel juhul ei tohi aga ostjal ega müüjal olla kohustust hiljem kinnisasja omandada või võõrandada. Poolte kohustuse hindamisel on mh oluline sellise broneerimistasu suurus. Kui see ületab ainuüksi broneerimise eest mõistlikult makstava summa ja kokku on lepitud nt selle jäämine teisele poolele müügilepingu sõlmimata jäämisel, viitab see, et tegelikult on tegemist kinnisasja müügi eellepingu või juba müügilepinguga, mis peab aga olema notariaalselt tõestatud. Kohtupraktika kohaselt tuleb eeldada, et kinnisasja omandamisele suunatud kokkuleppe tühisus toob üldjuhul kaasa ka kõrvalkokkulepete (nt broneerimise, ehitamise või kinnisasja jagamise) tühisuse (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-79-04, p 20, 21).
8.Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud suuliselt sõlmitud leping, mille alusel hageja tasus kostjale 8500 eurot, tuleb kvalifitseerida kinnistu võõrandamise eellepinguks. Hageja on selgelt väljendanud tahet sõlmida notariaalselt tõestatud eelleping ning kohtu hinnangul vastas sellele ka kostja tegelik tahe (VÕS § 29 lg 1). Hageja soovis kinnistut osta ja kostja soovis seda hagejale müüa (kd I tl 8). Puudub vaidlus, et pooltel oli kokku lepitud notari aeg põhilepingu sõlmimiseks (kd I tl 97). Poolte tahet sellise lepingu sõlmimiseks kinnitab poolte kirjavahetus, notari aja broneerimine, broneerimistasu suurus ja selle arvestamine ostuhinna sisse. Pooled olid kokku leppinud kinnistu ostuhinnas 85 000 eurot ning hageja tasus kostjale sellest 10 %. Kohtu hinnangul on tegemist summaga, mis ületab broneerimise eest mõistlikult makstava summa. Kostja ei ole tõendanud, et pooled alandasid ostuhinda 8500 euro võrra. Hageja on esitanud laenutaotluse, kus on kinnisvara ostuhind 85 000 eurot ja omafinantseerimine 8500 eurot (kd I tl 99). Seega arvestati hageja poolt tasutud 8500 eurot ostuhinna sisse. Asjaolu, et poolte tahe oli sõlmida kinnistu võõrandamise eelleping, on tõendatud hageja 30.11.2015 e-kirjadega, mis on saadetud kostjale kell 3.17 PM ja 5.02 PM (kd I tl 79, 80). Raha maksmisel lepiti kokku notari aeg (24.11.2015 e-kirjad, kd I tl 97). Kostja võttis endale kohustuse kinnistu hagejale võõrandada, e olla sellise kokkuleppega õiguslikult seotud. Kohtu hinnangul olid pooled saavutanud kokkuleppe kõigis olulistes kinnistu müügilepingu tingimustes – hageja kavatses osta ja kostja kavatses müüa konkreetselt määratletud kinnistu hinnaga 85 000 eurot. Selline kokkuleppe sisu on käsitatav kinnitu müügilepingu eellepinguna, mis pidi olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis.
9.Kohus märgib, et asjaolu, et kinnistu oli kaasomandis, ei takistanud eellepingu sõlmimist ega muuda lepingu olemust. VÕS § 12 lg 1 järgi ei mõjuta lepingu kehtivust asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Samuti ei vabasta see pooli lepingule seadusega ettenähtud kohustusliku notariaalse vormi järgimise kohustusest.
10.Kostja väidab, et pooltel oli kokkulepe, et kui hageja loobub kavatsusest kinnistut osta, siis ei kuulu tasutud käsiraha tagastamisele. Kohtu hinnangul ei ole kostja sellist kokkulepet tõendanud. Isegi juhul, kui suuliselt lepiti sellises tingimuses kokku, siis selline tingimus ei saa kehtida sõltumata sellest, et leping on loetud tühiseks kinnistu müügilepingu eellepinguks (vt otsuse p 7). Sellise sanktsiooni ettenägemine kinnitab kohustuse siduvust ja seega kokkuleppe suunatust kokkuvõttes kinnisasja omandamisele (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-32-06, p 16).
11.Kohus leiab, et käesoleval juhul on tõendamata, et poolte kokkulepe sisaldas nii broneerimislepingut kui ka kinnisasja omandamise eellepingut. Erandina saab broneerimisleping kõne alla tulla siis, kui tasu makstakse tõesti üksnes kinnisasja broneerimise eest, e selle eest, et müüja müügiobjekti mingil ajavahemikul kolmandatele isikutele ei müüks. Sellisel juhul ei tohi aga ostjal ega müüjal olla kohustust hiljem kinnisasja omandada või võõrandada. Käesoleval juhul leppisid pooled sellises kohustuses kokku ja broneerisid notaris põhilepingu sõlmimiseks aja.
12.TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna poolte sõlmitud leping on tervikuna tühine, on hagejal õigus selle alusel tasutu tagasi saada VÕS § 1028 lg 1 järgi. Üleantu võib tagasi nõuda isikult, kes oli soorituse saajaks, st isikult, kelle kasuks tagatisraha maksti. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 4252,30 eurot kooskõlas VÕS § 1032 lg 1 esimese lausega. Kohus ei ole tuvastanud nõuet välistavaid asjaolusid VÕS § 6 ega § 1028 lg 2 alusel.
13.Hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, TsMS § 367 alusel. Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 08.12.2015 kuni 03.10.2017 eest summas 1241,30 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja kostjalt viivist alates 08.12.2017 summalt 4252,30 eurot kuni kohustuse täitmiseni (vt hageja 06.02.2018 menetlusdokumendi p 5, kd I tl 144 pöördel). Perioodil 08.12.2017 kuni 06.06.2018 on summalt 4252,30 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 168,69 eurot. Kostja ega kolmas isik ei vaidle vastu nõude sissenõutavaks muutumise ajale 08.12.2015 (vt 28.05.2018 kohtuistungi protokoll, kd II tl 28). Hageja oli esitanud kostjale nõude üleantu tagastamiseks ning 08.12.2015 oli kostja raha tagasimaksmisega viivituses (VÕS § 82 lg 7).
14.Kuna kohus on tuvastanud, et poolte vahel sõlmitud tehing on tühine, siis ei pea kohus hindama poolte väiteid lepingust taganemise asjaoludele ja tõenditele.
15.Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist 560,23 eurot. Hageja kahju tuleneb sellest, et ta võttis käsiraha maksmiseks laenu ning on tasunud laenujäägilt intressi 11% aastas (kd I tl 38-39 ja pöördel). Kohtu hinnangul ei kuulu hageja kahju hüvitamise nõue rahuldamisele. Kohtu hinnangul ei ole hageja kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud. Kõne alla võib tulla VÕS § 15, kuid see eeldab, et hageja uskus, et eelleping on kehtiv. Käesolevas asjas on tuvastatud, et hageja teadis algusest peale, et sõlmib lepingu, mis ei vasta seadusega kehtestatud kohustuslikule vorminõudele. Seega ei ole hagejale tekkinud VÕS § 15 lg-s 1 sätestatud usalduskahju, s.o lepingueelsete läbirääkimiste ebaõnnestumise tõttu kasutuks muutunud kulutused. Võimalikuks nõude aluseks saab olla VÕS § 1043, mille järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohtu hinnangul ei ole ka deliktilise vastutuse eeldused täidetud, sest puudub kostja õigusvastane tegu. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, millest saaks järeldada kostja soovi hagejat raha tagastamise keeldumisega kahjustada, ammugi mitte tahtlikult ja heade kommete vastaselt. Nõude vabatahtlik täitmata jätmine ei anna alus deliktilise vastutuse kohaldamiseks. Kohus leiab, et esitatud asjaoludel ei ole võimalik rahuldada hageja kahju hüvitamise nõuet ka VÕS § 115 lg 1 alusel hea usu põhimõttest tuleneva kohustuse rikkumise tõttu. Arvestades ainuüksi hea usu põhimõttest tuleneva võlasuhte erandlikkust, ei saaks VÕS § 115 lg 1 alusel olla kahju hüvitamine põhjendatud juhul, kui see ei tuleks kõne alla ka delikti või muu lepinguvälise võlasuhte järgi. See oleks vastuolus rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ja viiks liiga ulatusliku ja määratlemata vastutuseni. Käesolevas asjas saab hageja nõuda VÕS § 1032 lg 3 p 2 järgi seaduses sätestatud suuruses intressi (mis käesoleval juhul on 0%) ning raha tagasimaksmisega viivitamisel viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses.
16.Käesoleva tsiviilasja hind (pärast osalist menetluse lõpetamist) on (4252,30 + 1241,30 + 560,23 + edasiulatuv aastane viivis 340,18 eurot) 6394,01 eurot (TsMS § 136 lg 4).
17.04.10.2017 määrusega on kohus hagi taganud ning seadnud kostjale kuuluvale 1⁄2 kaasomandi mõttelisele osale kohtuliku hüpoteegi 15 000 eurot hageja kasuks (kd I tl 52-53, 62). TsMS § 442 lg 5 esimene lause näeb mh ette, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Maakohus tagas hagi kostja vastu esitatud nõudes ja määras seada kostja kaasomandi mõttelisele osale hageja kasuks kohtulik hüpoteek summas 15 000 eurot. Tulenevalt osalisest menetluse lõpetamisest tuleb teha uus otsustus ka hagi tagamise tühistamise või kehtimajäämise kohta.
TsMS § 445 lg 2 sätestab mh, et kui hagi otsusega rahuldatakse, siis jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Hageja hagi tagamise tühistamist ei taotlenud. Samas ei ole maakohtu otsuse täitmiseks enam vajalik suurem hüpoteek kui kostja suhtes rahuldatud nõue, st 5662,29 eurot, millele lisanduvad menetluskulud 4500 eurot. Kohtulikku hüpoteeki tuleb selle summani vähendada (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-85-13, p 21). Menetluskulud
18.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotusel lähtub kohus TsMS § 163 lg 1 ja § 168 lg 4 sätetest. Kohus on 07.02.2018 menetluse lõpetanud hagist loobumise tõttu 4247,70 euro nõudes, sest kolmas isik tasus menetluse käigus osaliselt hageja nõude (kd I tl 148).
19.Kohus rahuldab hageja nõude 95 % ulatuses (sh. loobutud nõude osa). Kuna hageja loobus nõudest seetõttu, et menetluse käigus osaliselt nõue rahuldati, siis jäävad menetluskulud ka selles osas kostja kanda. Seega jäävad menetluskulud 95 % ulatuses kostja kanda ja 5 % ulatuses hageja kanda. Hageja peab TsMS § 167 lg 1 alusel kandma 5 % iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskuludest.
20.Kohus hindab hageja menetluskulusid. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 650 eurot ja lepingulise esindaja kulud 3308,40 eurot käibemaksuga (kd I tl 67-68; kd II 41-42). Tegemist on menetluskuludega TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 mõttes.
21.Riigilõiv on põhjendatud menetluskulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista summas eurot 617,50 eurot (650 x 95 %).
22.Kohus analüüsib hageja lepingulise esindaja kulusid (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Varem on Riigikohtu kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-2-1-115-13; nr 3-2-1145-13). Õigusabi osutamisel on hageja esindajal olnud erinevad tunnihinnad, alates 50 eurot kuni 130 eurot käibemaksuta. Hageja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu mõistab kohus menetluskulud välja käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Kohus loeb mõistlikuks õigusabi tunnihinnaks käesolevas menetluses 50 eurot (administratiivset laadi menetlustoimingud, käibemaksuga) ning 120 eurot (käibemaksuga). Kokku on tsiviilasjas osutatud õigusabi 28,4 tundi. Kohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu ülepaisutatud ning ajakulu tuleb osaliselt vähendada. Käesoleval juhul ei ole tegemist keskmisest keerukama vaidlusega, seejuures ei olnud vaidluse all mahukad tõendamisküsimused. Kohus ei pea vajalikuks hinnata ajakulu ja tunnitasu määra detailsemalt, vaid loeb hageja põhjendatud ja vajalikuks esindaja ajakuluks maakohtumenetluses 1 tund tunnihinnaga 50 eurot ja 11 tundi tunnihinnaga 120 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulud 1301,50 eurot (1370 x 95 %).
23.Kohus hindab kostja menetluskulusid. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 1440 käibemaksuga (kd II, tl 33-38). Õigusabi on ositatud 16 tunni ulatuses tunnihinnaga 75 eurot käibemaksuta. Kostja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu mõistab kohus menetluskulud välja käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Kohus nõustub kostja esindaja tunnitasu suurusega. Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu on ülepaisutatud ning seda tuleb osaliselt vähendada. Kohus loeb kostja põhjendatud ja vajalikuks esindaja ajakuluks maakohtumenetluses 12 tundi. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulud 54 eurot (1080 x 5 %).
24.Kohus hindab iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulusid. Kolmanda isiku menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 2028 eurot käibemaksuga (kd II, tl 30). Õigusabi on osutatud 16,9 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot käibemaksuta. Kolmas isik ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu mõistab kohus menetluskulud välja käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Kohus nõustub kolmanda isiku esindaja tunnitasu suurusega. TsMS § 167 lg 3 järgi iseseisva nõudeta kolmas isik kannab tema avalduse, taotluse või kaebusega teistele menetlusosalistele tekitatud menetluskulud, kui neid ei kanna tema poole vastaspool. Iseseisvata nõudeta kolmas isik esitas menetlusse kaasamise määruse peale määruskaebuse, mis jäi rahuldamata (kd I tl 192). Sellega seotud menetluskulud tuleb jätta iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. Kohus leiab, et kolmanda isiku esindaja ajakulu on ülepaisutatud ning seda tuleb osaliselt vähendada. Kohus loeb kolmanda isiku põhjendatud ja vajalikuks esindaja ajakuluks maakohtumenetluses 7 tundi. Seega tuleb hagejalt kolmanda isiku kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulud 42 eurot (840 x 5 %).
25.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus tasaarvestab hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud. Tasaarvestuse tagajärjel tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks (1919 – 54) 1865 eurot. Hageja taotlusel tuleb menetluskulud tasuda NJORD Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr EE651010220049344018, selgitusega „Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-17-14718“. Vastavalt hageja taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda viivist (TsMS § 177 lg 4).
26.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.