2-17-129357/7 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal D. Ml on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded Elisa Teleteenused AS (end. AS Starman) esitas 07.12.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 26.02.2018 hagi D. M vastu võla nõudes ja seoses puuduste kõrvaldamisega 21.03.2018 täiendatud hagiavalduse. Esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja volikirjaga volitanud enda nimel sõlmima lepingut Z. K (isikukood xxxx) ning sellest tulenevalt on sõlminud hagejaga kliendi- ja teenuseosutamise lepingu 14.01.2014 nr. L-xxxx, mille alusel osutas hageja kostjale järgmiseid teenuseid: Start L-Internet + R-DigiTV aadressil xxxx, xxxx. Sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Lepingu alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad. Kostja kinnitas, et nõustub lepingu lisatingimustega, hinnakirjaga ja lepingu lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimustega. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjale esitatud tasumata arved kokku summas 219,26 eurot. Kostjale on esitatud alljärgnevad arved: Nr. Summa A- 23982329 0,46 TA-64558 18,00

Arvel A-23982329 on märgitud võlg kokku 37,98 eurot, millest on maha arvestatud kohtuvälises menetluses hageja poolt loobutud summa 37,52 eurot, seega jääk 0,46 eurot. Hageja üldtingimuste punkt 12.4 teise lause järgi seadme või kiipkaardi mittetagastamisel kohustub klient tasuma AS-le Starman selle väärtuse AS Starman poolt esitatava arve alusel vastavuses hinnakirjaga või seadme üürilepinguga. Kostjale on esitatud vastavad tagastamata seadmete eest järgmised nõudearved: NA-67049, NA-67047, NA-67048. Arved TA-64558 ja TA-64712 on trahviarved lepingu rikkumise eest. Arvetel nr. A-23982329 ja A-24331024 märgitud võla tõttu teenuse piiramise tasu aluseks on hageja hinnakiri. Hageja üldtingimuste punkti 5.2.1 kohaselt peab klient tasuma osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele ja punkti 9.9 alusel on hagejal õigus piirata teenuse osutamist, teatades sellest kliendile 5 kalendripäeva ette, kui klient on pahatahtlikult või korduvate põhjendamatute pretensioonide esitamisega püüdnud hoiduda arvete tähtaegsest tasumisest. Kostja ei ole tasunud hageja poolt osutatud teenuste eest õigeaegselt. Arvetel nr. A23982329 ja A-24331024 kajastuv võlahaldustasu tuleneb hageja kaabelteenuste teenustasude hinnakirjast. Võlahaldustasu rakendati, kuna kostja viivitas oma võlgnevuse tasumisega hageja ees. Hageja teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 10.1 järgi oli poolte vahel kokkulepitud viivise määraks 0,05 % tasumata põhisummalt kalendripäevas. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates arvete maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamise päevani, s.o kuni 21.03.2018 kokku summas 101,38 eurot. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt D. M välja mõista hageja kasuks võlgnevus 219,26 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 101,38 eurot ja lisanduv viivis alates 22.03.2018 kuni põhinõude summas 219,26 euro täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhisummalt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 14.05.2018 TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras (sugulase G.L kaudu) kostja elukohas. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt nõuetekohast kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud.

Kohus on kostjale edastanud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale TsMS § 322 lg 1 korras kättetoimetatud 14.05.2018, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 28.05.2018. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad hageja ja kostja poolt 14.01.2014 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingust nr. L-739558 ning kostjale 01.09.2014 – 01.02.2015 esitatud arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Seega rahuldab kohus hageja nõude põhivõlgnevuse 219,26 euro väljamõistmiseks kostjalt. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 219,26 eurolt lepinguga kokkulepitud määras 0,05% päevas. Hageja on esitanud hagiavalduses viiviste arvestuse tabeli (tlk. 68), mille kohaselt on hageja arvestanud viiviseid arvete maksetähtaegadele järgnevatest kalendripäevadest kuni 21.03.2018 kokku summas 101,38 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil 22.03.2018 – 05.06.2018 tagastamata põhivõlalt kokku summas 8,33 eurot (219,26 eurot x 0,05% x 76 päeva) ning lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 05.06.2018 seisuga kokku 109,71 eurot (101,38 eurot + 8,33 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 06.06.2018 edasiulatuv viivis 0,05 % päevas tasumata põhinõudelt 219,26 eurolt kuni põhinõude tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse 219,26 euro suurust ehk edaspidine viivis mitte rohkem kui 109,55 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 100 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 375 eurot (käibemaksuga) ning viivise menetluskuludelt. Hageja ei märgi menetluskulude nimekirjas õigusabile kulunud aega ega tunnitasu suurust. Samuti nõuab hageja, kes on käibemaksukohustuslane menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga, mis on vastuolus TsMS § 174 lõikes 10 sätestatuga. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Asja keerukust ja mahukust ei suurenda haginõude summaline suurus. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse ja seoses puudustega ka uue parandatud tervikteksti. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 2 tundi. Väljakujunenud kohtupraktikaga kooskõlas on arvestada mitte advokaadist esindaja puhul tunnitasuks 100 eurot/tund. Lähtudes eeltoodust hindab kohus hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile 200 eurot. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik